nuuh

Oled rahul?

Joulupuhkuse lõpp

Kahe nädala jooksul neli eksamit, kaks suurt kirjalikku tööd, vana aasta ärasaatmine, uue aasta vastuvõtmine, muud pudi-padi ja sünnipäev ning mina alles nüüd tõsisemalt süvenemas. It seems wunderful.

Joulupuhkus

Täna siis saab üle augusti taas rohkem kui kolm päeva kodus olla :),

Mul jääb viimasel ajal mobiil igalepoole maha, seehommik siis Jõgevamaale. Lisaks sai Lõunakeskuse Mosaic'is riidelaud kummuli istutud (sel ju jalad külgede keskel, saadan), ja Elve mõtles ühe pruuni juuksemaskiga oma nohust nina ravima hakata...ei aidanud, samas nalja nabani=d

Rohelised joulud ei tekita just vaimustust, tunne puudub. Ühel hetkel, kui sai kolmapäeval Vanemuises "Pähklipurejat" uurimas käidud, jõudis jõulutunne ka korra minuni - siis kui laval lund sadama hakkas. Ilu nagu unenäos : )

Hääd joulupühi, kus õ on kadunud.

http://www.youtube.com/watch?v=HyACsgDB-xw

Kotid silme all

Vajan puhkust!

mõtisklus

tekkinud on uus küsimus - kus on liia piir?

(artur ütles, et kuna liia piirist meile koolis ei räägitud, siis teda vähemalt Eestis pole! - nii, et liiale me vähemalt Eesti piires ei lähe - tegudele mehed!)

Järjepidevuse mõttes nagu jälle...

Pea on mõtteid täis ja kohta selles segasummasuvilas on ootamas veel u 100 lehekülge sotsioloogia teksti. Aga jah..keda see huvitab?!

Täna koduteel rallitades (loe transporttöölist mängides) sõitsin ma kolm või neli korda ühest kitsepaarist mööda, või oli üks sokk..nojah...eks ka nemad leiavad kunagi üksteise!

Blablablaa...homme Tartu...
.
.
.
.
..
...
....
.....
......
.......
........
.........
..........
....................
..........
.........
........
.......
......
.....
....
...
..
.
.
.
.

















...
side lõpp
...

blaa

Järjekordne samm normaalsuse suunas tehtud...kaks kuud pole reidis käidud...täna käisin! Kogemata blokeerisin konto ära, valus!

Täiesti mõttetu sissekanne jälle. Head und!

http://youtube.com/watch?v=NSRZOUoN79s

Juba teine

Eggert ja Mehis võiksid oma maja kassidele ühe korraliku kirbutõrje korraldada!!!
Või on viga minu ühikas? - Ei saa olla!, alumiste korruste prussakad jõuavad kirbud enne ära süüa, kui nad sünnivad.

http://youtube.com/watch?v=2W_hEdt1Xes

Eelmisest tugevam pikk pulk, mis libiseb mu käes...

Uni on. Nägu on väsinud. Hea on. Jalad on väsinud. Soe on.

Mu Narva maantee patuurgas on valmis saamas, vaid mõned ported on panna veel, siis on väga kombes. Alguses tundus tulevad väga "juudi jõulupuu" moodi (hea tapeet sai otsa ja eelarve kokkuhoiu mõttes tuli kasutada koduseid jääke) , kuid nüüd on mul see hakanud isegi meeldima - sellist tuba pole mitte kellelgi teisel: D! Eile ostsin uue harjavarre ka, (tähtis teave), jalutasin sellega siis Zeppelinist koju...Meelas vaatepilt - Mina ja metalne pulk mu käes...mmmm

Aga jah... Ei ole halba, ilma heata... Niisiis tulebki varsti korraldada "soolaleib", mis on kõige suurem probleem. Mida see ise, vaid see, keda kutsuda... Nutma ajab. Tahaks kutsuda vaid selliseid inimesi, kellega paremini läbi saab ja kes ei hakka istumist ruineerima (kes aru saab, võib endale ise poest šokolaadimedali osta). Aga siis vaatavad osad inimesed, kes on käinud peaaegu igal selle aasta koosolemisel mind aasta otsa tapva pilguga, mis mind küll üldse ei huvita. Nagu näiteks K ja K jne... Fukk, kus on probleem? Tulebki vist karmimalt võtta ja asjad ise paika panna, mitte, et pärast on tuba arusaamatut ja seoseta juttu täis (mitte, et mina seda vahel ei harrastaks, aga mul on vähemalt mingi tagamõte sellel ; ) Aaa jah...kes tahab tulla, see võtku jõulukingid kaasa, sest jõulud pole juba ammu Detsembris : ()

Eelmise juttu jätkuks... Mul on ikka hea meel, et ma oma bloogis täisnimesid ei kasuta...Jään ellu : D

Hommik on ikka üks tore, eriti kui sa ei pea pikka maad, peale unist ärkamist koju kõndima...Da Wulhv aitab hädast välja!

Kõik, vist ei...

See kirjutis on tehtud lihtsalt järjepidevuse mõttes ja kustub te valgulistelt kõvaketastelt aja möödudes...

http://youtube.com/watch?v=oVv--k7uR-Y

A

Täna tundsin meie ühika peldikus esimest korda värsket lillelõhna - kevad on tulemas.

http://www.youtube.com/watch?v=QbdutAlyIBo

Jahedalt soe

Väljas vaheldub lumi rohelisega, valge porisega. Toas aga on ahi!

Mis tegelikult juhtus Peebuga?

Igavus paneb kirjutama, samamoodi nagu meenutama. Vaatasin oma toa ahjuuksest paistvaid vaikselt vilavaid tulekeeli ja meenutasin veidi oma lapsepõlve, millest mul eriti palju meeles ei olegi. Eriti ajast kui ma veel koolis ei käinud, vaid enamasti kodus istusin, sest lasteaeda mind ei lastud juu. Mulle see meeldis.

Meelde tulevad vene multikad, EVTV ja RTV multikad, Ostankino multikad, Vanad Eesti multikad, see kuidas õde mu käele kuuma suppi serveeris (teiste juttudest), esimene viin kahe-kolme astaselt, lilleseadekunst ja ravimtaimed, võidusõidud mänguasjadega, Tondipüüdjad...Kuigi osad neist sündmustest, märkidest võivad olla seotud ka peale koolialguse aegadega, siis ikkagi need on osa mu lapsepõlvest, mis mõnede märkide järgi kestab siiani. Kuid kuskilt mälusopist tuleb meelde midagi selleist, mida ma hästi meenutada ei taha, kuigi see oli mulle suur triumf - Mis juhtus Peebuga - mu kaksikvennaga ? ...

Peep ja mina olime ikka tegijad! Muide, mina olen vanem (11.25) kui tema (mingite dokumentide järgi 12.05). Või maksab rääkida sellest "oli" vormis"? Ei tea...

Oli vene aja lõpp, hästi ei mäletagi mis aasta (1990 vist). Olime siis kolme aastased, suure isu ja roosa nahaga noored kuked.

Peep oli juba siis geenius. Ta oli kolmene, kui ta oskas kirjutada (mida enamvähem minagi), väidelda (minuga), Nõukogude Alla Viie Aastaste Geeniuste Klubi liige (mille liikmeks pidin mina saama järgmine aasta, sest mu tase veel ei olnud sealmaal kolme aastasena, kuid NL lagunemine rikkus kõik :(), lisaks oli ta rajooni Kolmandate klasside (!) sümfooniaorkestri liige, mängides blokkflööti - mis mind ülmalt vihastas. Kuigi mina oskasin paremini laulda, ei osanud mina ikka veel noodikirja (mida ma seniajani pole viitsinud ära õppida), kuid tema küll.

Vene aja lõpp oli, nagu teada suure inflatsiooni ja toidu puudusega. Nii oli ka meie peres, kus vanematel ei jätkunud me mõlema jaoks vahendeid, et katta kõik me tarkusega seotud väljaminekud, lisaks veel hea isu!

Nii tuligi vanematel otsustada, kumb meist kahest saab paremad palad ja eeldused oma geeniuse jätkumiseks samas tempos.
Tegelikult oli algselt eelisseisundis Peep. Ta oli ju alati nii hoolitsetud ja puhas, mina seevastu aga lasin kolmeaastasena ikka öösel alla.

Aga ... Peebul oli üks viga - Ta oli liialt hea! ja koos sellega oli ta alati nõus osad mu "pattudest" enda kanda võtma. Seda ma kavatsesingi ta hävitamiseks ära kasutada, sest juba oli tunda tema paremust.

Üks õhtu, kui vanemad magasid, läksin ma Peebuga nende tuppa. Ta oli niivõrd unine, et ta ise ka ei saanud aru, mis teoksil. Nii ma siis kakisingi vanemate tuhvlitesse ja käskisin Peebul nende juurde magama jääma. Ja jobu jäigi ... ahahaaa. Ise aga läksin enda tuppa, lasin enne magamaminekut voodi täis (ma ju lasin alla vaid raske une ajal ja ülimalt harva) ja jäin sinna siis magama.

Hommikul, kui vanemad ärkasid leidsid nad eest kakised tuhvlid ja rebadel pükstega Peebu (minu korraldatud ;), magamas. Kiirelt äratasid nad Pebu ja küsisid aru, kuid Peep ei öelnud midagi - ta ei mäletanud lihtsalt midagi (ja ta oli niivõrd aus, et kui ta midagi ei teadnud, siista vaikis). Vanemad igaksjuhuks tulid ka mind kontrollima, sest nad ei uskunud ikka Peebust seda. Mina magasin nagu nott, mõnuledes oma pissiloigus. Peep aga vaatas oma patuaoina pilguga ukse peal. Ahahaa. Ärgates "ei teadnud" ma midagi.

Vanemate meelsuse muutust oli näha juba hommikusöögilauas. Mina sain üle pika aja liha, kui Peep pidi leppima mannapudruga - jee. Et asja kindlustada jooksin ma oma parema silmaga vastu lauanurka, ja peale seda "jooksin" sama silmaga vastu Peebu rusikat. Lausa veri oli väljas.

Vanematel oli Peebust villand ja nad olid oma otsuse teinud - oma vanima poja, minu kasuks. Karistuseks panid nad Peebu keldrisse kinni (et hiljem välja lasta muidugi). Mina aga läksin keldrisse ja hakkasin Peepu seinakülge kinni siduma. Raisk - jäin vanematele vahele, kui nad just tulid lihatükiga (reeturid!). Aga nagu alati aitas mu välja mu kutsupilk - vanemad leebusid ja aitasid mul siduda . Ahahaa. See lihatükk oli ka viimane ta elus, vist.

Kui alguses viidi Peebule toit keldrisse, siis hiljem ehitati põrandale auk, kust jäätmed alla visati. Ja Peep oli tänulik - ta hoidis keldri puhtana. Tubli kutsu = )... Minu sünnipäeval (see ju ka tema sünnipäev) sai ta ka tüki torti. Nämma.

Kas Peep oli seal keldris üksi? Kes on lugenud "Charlotte koob võrku", see teab, kõik loomad oskavad rääkida. Peebu parimad sõbrad olid ämblikud ja rotid. Ka hiired, kuid vaid siis kui rotte kodus polnud. Neile ta mängis oma blokkflöödil kurba viit, millele loomad tegid vokaali (ainuke meelelahutus tal, sest see ju selle vihavaenu põhjustaski (ei maksa süüdistada nõukogude liidu majanduslikku nõrkust - see on tüüpiline ameerika müüt)) .

Kuid ükshetk ei kuulnud me enam põrandaaugust kurba muusikanooti. Ja ka puhas lõhn hakkab kaduma... Vb on ta lahti saanud ja põgenenud (kes näeb linnapeal sopast 20 aastast noormeest väljaveninud 4 aastase (me ju suure kasvuga) riietes, siis andke teada, palun, välismaailm ei pruugi olla talle ohutu. See kõik on vaid tema kaitsmiseks). Teine põhjus võis olla see, et kuna mulle meeldivad erinevad helid (vana laulumees juu), siis ma lasin põrandaaugust alla väikeseid kive, sest põrandale kukkudes tekkis neil imeilus heli, aga kuidas mina sellega seotud olen, et kelder haiseb? Ei ole ju, mina pole ju kunagi milleskis süüdi. Nii nummi : )

See oligi väike silmapilk tagasi lapsepõlve. Vb tuleb kunagi veel midagi meelde...Seniajaks Sayanora

Kased olid rohelised...

Ei ole halba ilma heata. Hea on!

http://www.youtube.com/watch?v=iDKw-pL9VN8

100 pakki teed

Varahommikune Tartu - vaikne aga vilgas = )

http://www.youtube.com/watch?v=_bISJ2zi1zQ

Naerukoht

.

Da fait

Jäääär vs Sirius -> loomulikult Sirius!

bahbah

Enamike bloogide sissekanded on jäänud suhteliselt lühikeseks (samas aga kandvaks), tundub, et see on nakatanud mindki. Samas mulle tundub, et mõni inimene vajab psühhiaatrilist abi (k.a. veidi mina), sest sellist jobusust ei toimu isegi parimates peredeski!

mokk maha

Köögipoisi soovitus: Kui sa ei taha endale senisest kaks korda suuremat ülahuult, siis ära kaitse jalgpalli karistuslööke oma näoga!

Teateid tegelikkusest

Köögipoisi mõttetera : Ausalt on nõme olla nõme!

öögipoisi nurgake

Köögipoisi päeva soovitus - Ära jäta nuudlivedelikku nädala(te)ks potti!

mis muud öeldagi on...

Mitu seina rõhuvad mind mitmest küljest, kas lõhuks ühe või lihtsalt läheks kergema vastupanu teed, astuks lihtsalt vabast vahest välja, jättes seinad varemeisse. Äkki on veel variante ?!?... - ma isegi tean vastust, aga kas ma seda ka veel tunnistada tahan? Homme saan teada...aajeemasaan

http://youtube.com/watch?v=LuxyXsdS4vY

ja siis saabus hommik...

Hommik, väike peavalu...

Pidu oli isegi tõsiseltvõetav, kuhu ma hiljem sattusin, selles ei ole ma eriti kindel. Oli see hea või halb? - natuke üht ja teist, nüüd peab hakkama mõtlema. Aga kõigepealt väike pikutus!

PS Mu vasaku käe elujoon on katki (mida see küll tähendab ei tea mina (hea, et ma selle nimegi tean)) - süsi lõikas vere lahti ja nüüd on paari sentimeetrine musta värvi haav peaaegu pikki joont. Tore!

PS2 Müüa head pesunööri -soodsalt ; )

Linnad põlegu !

Täna hommikul (loe öösel) kell 4, peale 6tunnist kaardimaratoni, raekojaplatsist läbi minnes tegi üks venku kõigile vastuminejatele böö, eks ka mulle. Tundub, et sall mehe kaelas muudab ta veidi "naiselikumaks", nii vist oli ka minuga. Igatahes, ta vist ei teadnud üksikasju ja mis mul üle jäi, pidin talle näkku naerdes näitama, et ma ei tegele selliste asjadega ja ei vaja ta pepupoisi teenuseid : D

Nüüd, kui muffinid söödud liigun vaikselt Eedeni poole - ma pole ikka veel oma Adidase ketsidele asendajaid leidnud, vähemalt kesklinnast ma küll midagi ei saanud endale...möhh

http://www.youtube.com/watch?v=DR2DpgV8fPw

kell näitab hommikut (tegelt juba õhtupoolik)

Ahahahaa...kiire on! Igasugu paska tuleb korda ajada ja veel ajama hakata, aga mis seal ikka - lapsemäng see kõik!

Eile oli tegelt tore, eriti eilne "klassikokkutulek" Liina juures. Ma küll proovisin vakka olla, aga täiesti "kogemata" ei suutnud seda : D Lihtsalt keegi peab murdma suhtluse - "mida sa suvel tegid - oih ma ju olen sult seda 10 korda küsinud"... Sai vähemalt suhelda, kojukõnd oli eriti norm!

Vaimne väsimus, mis mind viimastel aastatel väga tihti külastab, teeb seda ka praegu - mingi külastusperiood või asi... Täna võtsin end kokku ja tegin osad asjad ette ära, et hiljem saaks kuskil nurgas jälle tegevusetult masendada. Igatahes olen omas elemendis - terve hommik naersin omaette : D

Aga jah...ei viitsi eriti mölada...rebased (fuk mulle ikka ei ole see nimetus meeldima hakanud) jooksevad silme eest läbi, ja neid on palju, oi kui palju...

Kui kõik inimesed tahavad üksteisest erineda, siis kus on erinevus?

http://youtube.com/watch?v=QKntY8WkNYQ

Esmane päev

Ähh...vihma sajab, vähemalt aknast väljavaadates jääb selline mulje. Varsti tuleb jälle koolitee jalge alla võtta ja siis on lootust märjaks saada. Pooltõbisena on see kindlasti hea!
Nädalivahetus läkski enamvähem tõbisuse tähe all, samas ka reede, kus oli küll mitu loengut, kuid otsustasin neist mitte välja teha ja voodis leboda. Väga meeldiv päev oli : ) Eilseks olin oma nuuskamistega jõudnud sinna maale, kus mängu astus juba veri :I Jeee

Mis siis täna toob? 10st 18ni loenguid , vahepeal kaks tundi pausi, rebastejama koosoleku ja võimalik, et ka noorrebaste peo külastamise. Kuna väljas on külm, siis vist tuleb sall kaela panna? Äääh, muidki asju mille üle muretsteda...

Avastasin just, et ma pole kordagi oma toa põrandat pühkinud. Lisaks sellele on üksielamisel veel teinegi miinus - ma ei oska katlakivi veekeetjast eemaldada : () Aga eks ma õpin, vast. Samas on üksielamisel ka palju plusse, millest kõigist ei viitsi ma rääkida (ei taha ka !), nt. olen ma leidnud endas kokapoisigeeni ja toit kõlbab isegi süüa...Võimas!!!.
Blablablaaa...

Suured vaidlused ja "läbirääkimised" käivad Pärsoniga, kellega on mul juba tükk aega kavas kahasse filmistsenaarium valmis vorpida. Õigemini on see meil juba enamvähem valmis, kuid kuna mina olen laisk ja tema on veel laisem, siis on ta praegu tagaplaanile jäänud, lisaks segab selle filmistsenaario valmimist perfektsionism, mis ei luba igasugu paska paberile panna. Aga eks ta tuleb ükskord jälle esiplaanile tõsta!?!

Viimasel ajal on mind vaevama hakanud küsimus, et Mida ma teeksin ja milline oleksin, kui ma oleks iseenda asemel? Enda asendaja koos oma vigade (no neid on mul palju) ja häädega. Siiamaani olen kimbatuses...

http://youtube.com/watch?v=LZvRj726ipg

Peal kirjatu

Houdijee rahvas, onu Priit (mitte segi ajada kommionu Priiduga) taas jutlemas!
Täna siis tuli võtta käsile raske teekond Kodust läbi Viljandi Tartusse. Tegelikult algas päev kell kuus, kui tundsin läbi une, et mu jalad on surnud - Blacky (loe Bläki), see koer, kelle Karin ja Kaisa Pärstist kaasa tõid, ja kes oma omaniku ootab, oli mu jalgade peale end magama sättinud, jälle . Eks ta peale mu äratamist läks ka õue "pissile".
Täna hommikul Viljandi kohvikus ei saanudki ma halva kohtlemise osalemiseks nagu tavaliselt seal juhtub (mis on ka põhjus, miks ma kasutan pigem Endla (vt) teenuseid), ilmselt oli süüdi varajane hommikutund, kus polnud teenindajaid suudetud veel närvi ajada (?)

Peale söömingut käisin kiirelt arsti juures ära ja siis ühe hooga arvutisalongi. Krt, vent ikka viliseb. Karvane Itimees ütles küll, et ta vahetas vendi ära, aga...eks ma pean teda uskuma - laupäeval uuesti! Tegelt ei viitsi enam seda pininat kuulata, vaikselt hakkab kõrvakuulmist segama (tihti hakkavad mittemillestki needki vilistama)....

Kuna 10sesse loengusse ma nagunii enam ei jõudnuks, otsustasin hääletamise kasuks. Üks asi, mida ma avastasin, et mu üle 20 minutise teekonna jooksul ei leidnud ma tartu tänaval Tartu 15st (endine Hinnapomm, kus sai endale lapsena tenniseid ostmas käidud ja kus asub nüüd mingi kohvik) kuni Jakobsoni ristini ühtegi prügikasti. Nii ma kõndisin oma Koidu poest ostetud jäätise paberiga nagu jobu kesklinnast peaaegu linna piirini.

Täna oli suht sitt hääletamispäev muidu (seda minu jaoks). Alustasin 10.20.
Kui ma saan tavaliselt auto peale esimese 5 minutiga siis täna oli ootamist hulga rohkem. Esimese autoni läks oma 8 minutit - Golf3, mis sõitis noore mehe ja naisega Leie. Nemad rääkisid, mina vaikisin, enamvähem. Kui Leie bussipeatuses maha saadud, pidin ootama järjekordsed 8 minutit, kui üks töömees oma vana žiksi universaaliga mind peale võttis. Pole tükk aega Žiguli eesistmel istunud, omamoodi tore oli algelise turvavarususega sõita keskmise kiirusega 110 km per hauer. Juht oli ka suht muhe vana, nii, et no problem!
Igavene jobutamine oli aga Sangla ristis...kokku vist ootasin 40 minutit, kuni lõpuks üks vene rahvusest kaubikujuht mu peale võttis. Vene keelest ma ei mäleta midagi eriti. Ta üritas küll juttu alustada, aga ainus, mida ma vastata suutsin oli, et "Ja šivu v Viljandi i ja utšu (grammatiliselt täiesti vale pöördelõpp) v Tartu" i eto bõl vsjoo. Õnneks ta viis mind kesklinna ära. aitäh!

Näituse tänaval pidi kell 12.15 loeng hakkama, aga kui ma 12.08 linna jõudsin, siis ei viitsinud ma enam sinna minna...nii ma passisingi kuni 16ni, kui hakkas Kadajase loeng - see oli päris tore!

Edasi tuli pikk ootus ja igavlemine, kui lõpuks sai välja mindud, aga sellega läks nii nagu läks, aga ei kurda : )

Nii, mis homme?! Sotsioloogia alustesse ma ei lähe, seeeest külastan oma suvist tööandjat tartu Maarja kooli. Tore on näha vanu nägusid : ) söögiks lubati (erinevatel andmetel) kas ühte friteeritud kartulit või siis vesist suppi... Õnneks on Kuldvasikas samas : D
Aaa, homme on ka rebastejama koosolek...
seniajani...hääd olemist

Püha päev

Vaikus. Ainult muusika (saksa black-metal) , õed ja midaiganes kisendavad kõrvulukustavalt. Selline vaikus ei mõju küll kõrvadele hästi, vähemalt kunagi mingi arst telekas rääkis, et see võib inimese selle kõige sees kurdiks muuta. Huvitav, mitu õde Beethovenil oli? Selle loogika järgi päris palju, sest tal ju grammafonid ja selline muu puudusid. Igatahes ma panen taas segast!

(Vahepeal on saksa black-metal vahetunud soome progressive-metaliga)

Täna pole end üldse liigutanud. Eilne kartulivõtt, kus ma pidin üle kahe tonni kardulat keldrisse tassima tegi küll seljale liiga, kuid mida sellest linnavurle "geenidega" pehmekäest maakaga ikka peale hakata. Homsest saab jälle Tartumanu, aga Tartusse on teedpidi vaid veidi üle 90 kilomeetri, st. Tartu on veel kaugel.

Mida veel ( kavatsus ikka seda blogijama tõsiselt võtta juu)? Vormelitulemus(ed) teevad headmeelt ja Karin haisutab küünelakieemaldajaga - aega taas telekaette istuda. Koht, kus ma pole nii püsivalt olnud juba mitu head aastat. Loodan, et sõltuvusse ei satu : D

Mida?

Just avastasin, et ma olen blogimaailma unarusse jätnud ( vb pole see mul kunagi unarusest väljas olnudki). Samas mõtlen, et mida krdit mul siia niiväga kirjutada ongi. Nägin teda, toda, seda; käisin siin, seal, blablablaa.

Õigemini, mida ma siis täna tegin? Peale nelja hommikul, kui ma just magama sain tuli üheksa, ehk ärkamine. Siis vahtisin pool päeva (st 12ni niisama internetis (samal ajal panin oma pusle lõpuni kokku (krt, üks tükk on kuhugi kadunud). Egertiga oli produktiivne jutuajamine, et mida teha keskkonnaminstri Tamkiviga, kes tšekkis üle veepuhastusjaama Viljandis , koos teiste paksukssöönud härradega. Kõne alla tulid 34ne mutrivõti, poolik DVD+r plaat, kaanetuks tehtud paberihunt, hädavahendina Eggy jalgratas (millega ta käib Paalalinnas lõunat söömas), kuid nagu alati ta hüppas alt ära ... vabandades end sellega, ta lisaks sellele, et ta ei osanud moodust valida, ei tulnud Tamkivi ka siseruumidesse (?) Igatahes hale! Oleksin väga tahtnud endale kuulsat vanglatutvust...

Kui kell oli juba kõvasti üle 12ne, siis otsustasin lõpuks oma pilgu telefonile pöörata... Mul on üks halb komme - ma hoian enda telefoni suurema osa ajast hääletu peal, nii ma siis ei kuulnud, et Lauri oli mulle helistanud (juba iidamaid aegu tagasi) - mulle anti 10 minutit aega asju kokku panna ja 25da juurde kõndida... Kell 13.06 olin kohal...st läks 19 minutit (aga suva see)... Igatahes, kaks läbi olime koos kahe teise kompanjoniga Viljandis! Viisime Elli (kuskilt tuli mingisugune uus hüüdnimi välja) koju ja otsustasime kolmekesti ( 3. - Lauri Õde) Maagümnaasiumis külas käia. Kuna oli reede (praegu juba L kell 2.01), siis oli koolimaja peaaegu tühi. Fuajees on remont pooleli - kõik on kobedaks tehtud. Tore! Samas aga oli ka vana kõver puitpõrand kõva sõna, millel tundide vahel ja väga tihti ka ajal sai pinksilaua ümber reketiga ringi joostud. Lauatennis on üks selliseid asju, mida ma kõige rohkem taga nutan.. Tartus pole lihtsalt kohti ja inimesi, kellega ja kus oma üht lemmiktegevust harrastada...
Igatahes oli koolimajas vaikne. Koristajatädilt, kellega saab alati nalja teha (ära loe : tema pihta), rääkis , et proua Kiinil oli 55 . sünnipäev ja kõik (enamvähem) õpetajad on keldris kohvikus... Eriti kedagi tegelikult ei näinudki, õnneks ka Kiini : D ... Kohvikutädi on ikka sama, kes kunagi. Tore! Eriti õpetajaid ei näinudki - vana perekonnaõpetse õpetaja (kellega me ka veits rääkisime ) ja kuskilt ukse vahelt oli näha Lempsi suurt kõhtu (poiste keh kasv, kes veel ei tea)...

Hiljem viisin oma arvuti parandusse (kus ma olen juba vist kuus korda selle kuu jooksul (sh. augusti lõpp) käinud. Kui maavärinat ei tule, saan oma ML vb (rõhutatult) esmapäeval kätte. Tee peal, Posti ja Koidu ristis, mis sai oma puruks sõidetud tänavalaternaposti eest ka Sakalasse "Päeva piitsaks", tuli mulle meelde, et ma olen oma Passati dokusmendid, koos eelmine laupäev lõppenud kindlustuspoliisiga Tartu jätnud...Rsk!! Lisaks veel autovõtmed - st. kogu kammajaaa... Aga suva see - bussid sõidavad kaa juu...

Koju tulles oli lisaks Väikeste õdede poisssõbrale külas ka väike koer - Must labradorinoorik . Õed olla ta koolijuurest üles korjanud, sest ta oli mitu päeva niisama ekselnud. Nüüd ootame, kas omanik võtab vedu ja samas ka ühendust. Kui ei, otsustame vist ta endale jätta. Väiksed nimetasid ta juba Blacky-ks (loe Bläki). Limpale (me oma koer) on ta kindlasti hea mängupartner : ) Praegu ta magab mu toa vaibal, eks näeb , mis saab temast...

Igatahes homme (loe täna) võtame kartulit! Sellega lõpetaks oma pika ettekande olnust.

Aitäh tähelepanu eest: noor ja veider - K'o'T


http://www.youtube.com/watch?v=mKwj3efLxbc

PS!

Laupäeval on palju "põhjuseid" miks kartulit võtta. Nii, et võtame!! ;)

"Poolpede"...

Asi on alanud! Selle aasta kooli algus on olnud väga tormiline, kusjuures loenguid pole õieti olnudki. Alates pühapäevast on õhtuti käinud pidev seltsielu... Alates õpetustest, kuidas läita piipu pühapäeval ja "poolpede" juttudest täna öösel kell 1. :D
No lõbusal on ka oma tagajärg - kõht valutab viimastest õhtutest ja unisus niidab... Aga suhteliselt suva see!

Rohkem ei kirjuta midagi! Lihtsalt ei taha suvisest "kirjutamisrutiinist" välja tulla. Las ta kestab veel...

Algus paistab

Enamike asjade kohta võib nüüdsest - tehtud!
Nüüd võib vabamalt võtta - homme (loe laupäeval) rokkima !!!


Enam ei oska midagi kirjutada. Hääd aega!

Suvi 2007

Nii, räägime nüüd üle pika aja asjast, enne kui midagi meelest läheb. Suvi ise siia-sinna kulgemise pähe möödunud, vabad hetked lähevad kas niisama passimisele või kodus töötamisele.

Eriti küll ei viitsi rääkida, aga mis sealvahel on olnud... paneb iseenda ka mõttesse. Kaks (õigemini poolteist) laagrit Põlvamaal. Sai targaks ; )

Siis Jõulumäe, mida ma eriti ei mäleta, kuigi see oli alles nädal tagasi, vist !?!

Aga jah - plaanid : Homme 13dal saan lõpuks arsti juurde, kes lõpuks kinnitab ka minu puude,
T-K olen plaaninud olla Tartu päralt,
R-P Saaremaa

21 -l on Marianne sünnipäev - tüts saab siis seidi vanemaks - 6 aastat rõhumas turjal - karm.
Sellega seoses on 22. või siis 21. kavas teha ringsõit Pärnumaal , peaeesmärgiks Raja talu miniloomaaed (loodan vaid, et nimi meelest ei läheks). (Vähemalt zoofiil (ise ta nimetas end nii) Evele seal pinget jätkus).

24-25. siis esialgse plaani kohaselt Sakku, kus Liina juures on mingi istumine...

29. vist peaks olema valla noorte Suvelõpupidu. Mind paluti mingisugune viktoriin läbi viia , kuid nagu alati - sellega aega on ; )

31. on mingisugune NI noortepidu ( ehk siis üks teine "suvelõpp") Pilistveres, on juba kutsutud, ei tea, vb isegi liigun. HND-d tahaks näha küll. Keegi kaasa tahab tulla? ; )
Ja siis 3. dal, vist algab jälle marsruut Viljandi - Tartu -Viljandi - ...

Tegemist on nii palju, et ei ole viitsinud siia midagi kirja panna. Vist enne Tartu püsiaega eriti enamei panegi. Olukord on muutunud, aga ikka mingismõttes sarnanev endisega...las ta praegu olla...

Tihe graafik eks. Kui tahad tihedamaks muuta, anna teada ; ) Jäta vaid mulle ka puhkuseaega...

(üsna imal tekst tuli, aga eks ma õpin ; )

Kõik kordub taas, omamoodi !?!

Liiga palju küsimusi...

Tagasi normaalsuses...

Kui tagumik on väsinud, siis tuleb see maha panna .

vägagi vastuolulise päeva lõpp...

Mida kõike pole täna läbi elatud...eemaldumised, lähenemised, ülbus, vastutulelikkus. Homme ära, pliiats kribistab juba uues kirjaraamatus tihedaid ridu. Kõik uus ja vana on ees, taga, ümber... Olen liiga palju aega minevikus, seda proovides tasakaalustada tulevikule mõteldes; mõni ime, et mind tihti olevikust ei leia, aga ma üritan... Istun, ootan ja joon kohvi!

Tea Sa, kes sa kaugel, et ma olen kindel :)

Kui vaid kõik mõtleks nii...

http://youtube.com/watch?v=b5t5GukrWOU

Valik on sinu ; )

kommiparadiis

	Hunt:
Armastus on see... Kui karu koopast tuleb rase rebaneee...

Kuidas peaks hunt selliseid asju teadma. Piiluja või siis hoopis...? Mõmm!

:)

Mõmm! - ja ei midagi muud

(No Title)

Juuni hakkab ära lõppema. Suvi, mis algul näis nii ahvatlev ja seiklusterohke on siiamaani olnud pigem ühest kohast teise passimine. Eriti puhata ei saa, aga tööd ka eriti ei teinud, kuigi käed-jalad on hommikust õhtuni tööd täis. Liigun vaikselt sinna poole, kuhu ma tahan jõuda - korras aia poole. Kuigi paljud arvavad, et see siinpool Sahara kõrbe on ikka üks kobe aed (tegelikult ma arvan ka), siis nagu teada, ma ei oska leppida olemasolevaga...Alles eile tahusin pooleteisemeetrisest tamekännust kirvega lillealust välja. Ja mis ma vastu sain - loomulikult verivillid kätele:D

Äeh rohkem ei viitsi praegu...

Elust, olust

...krt...ei viitsi kirjutada:S:D Juba mõtlesin, et kirjutaks veidi pikemalt, aga ei. Pigem teeks mingi seltskonnaga kuskil jutuõhtu...Kas kaks on seltskond? Kui ei, siis saab olema!

Teine üritus...

Millest alustada? Mu "projektidest"? Aah..kes soovib, siis...

Ikka ei viitsi...

Vist tuleb seekord lõpetada...

Ikaldus. Homme (või siis juba täna) proovin oma lillealuse valmis saada, usun, et kui selle kirvega saab ära tahutud on mu käed päris villis...

Hakkab tulema...
Aga enne kui hakkab, siis ma lõpetan. Muidu veel tuleb liiga palju.
Ma ei saa ise ka aru, mis minuga praegu toimub. Ikaldus. Mõistus on kadunud (või siis vaid mõttevõime?).

Jaanipäev rõhub peale, saaks ta lõpuks läbi:)

See vist ongi mu mõistuse röövind (või on see keegi inimeseloom (kuri sõna)?:)

Jutt venib...

Vääga pikaks

















Juba vist päris pikk...?
Ma usun...ma usun...ma usun
Mõistad?
Ma usun:)

Suvi - Ooooojeee

Suvi on kestnud vaid ühe päeva ja juba ma olen sellest väsinud. Huvitav...millal küll sügis tuleb?...

"***"

Istun ja ootan...

vahefinish

Ongi lõppemas mu esimene aasta Tartus. Homme peaks olema mu viimane eksam, aga mul ei tule see õppimine kuidagimoodi välja. Pole motivatsiooni, vähemalt ma arvan niimoodi. Praegu on mul suhteliselt suva, mis homme saama hakkab. Kui ei oleks, siis ei suudaks vist midagi õppida. Eelmine nädal näitas, et ma olen võimeline aineid ära lõpetama ka kahe tunnise õppimisega, seda kogu kursuse jooksul (nt. Usundilugu pt. 2, kus sai kohal käidud 2 loengut (15st), nendeski magatud ja õppima hakatud eksami hommikul...seekord tuli "D", mida ma isegi ootasin (nt. Usundiloo pt. 1 tegin sama valemi järgi "A" peale)). Kas see meeldib mulle? Mitte üks raas! Krt ma tean, et võimetelt olen võimeline tegema peaaaegu kõik ained "A"-de peale, kuid see laiskus, mis mu sees juba viiendat aastat hulgub...Kunagi nimetasin ma seda "motivatsiooni puudumiseks" kuid nüüd on vaja olla ka ükskord "mees" ja end käsile võtta. Kaua ma ikka nutan taga "vanu ja paremaid" aegu, sest praegu on viimane aeg end kokku võtta...bläbläblää:S:D

Üldiselt olen selle (Tartu) aastaga rahul. Enamik ainepunkte on käes, sobitatud tutvusi kõrgemates "mängudes"(mis minule küll seesmiselt midagi eriti ei paku:(), veedetud aega teistega (vahelduva eduga), ametikoht järgmiseks aastaks, tubaka jätmine (vaheetappidena...loodame, et nüüd on kõik:) jnejne...
Ikka veel pole ma suutnud oma mõtteid lahti arutada - mida rohkem ma seda proovin teha, seda enam ma kinni jään. Ikka veel vajan ma aega kohanemiseks (isegi paremate tuttavatega koos olles)...Raskused, mille kallal tuleb kõvasti vaeva näha...

Minaminaminaminamina.................Sina?

Kus sina oled? Otsingud jätkuvad, kuid viimasel ajal olen hakanud mõtlema, abile väljaspoolt...Mis kujul, seda näitab aeg...Igatahes midagi koidab:)

Kui palju hetki olen kuulanud teiste muresid, üritanud teisi aidata...Läbi selle lihtsalt olen proovinud leida kindlust iseeneses, sest kui äkitselt ise olen "sunnitud" ennast avama olen jälle ümbritsetud oma "Berliini müüri" poolt. Aga Berliini müür ju lammutati (äkki keegi mäletab, kuidas?:)

Nüid om tulemas sui. Positiivsus pole mu sees ikka veel kadunud, loodame.

Väga ego jutt, eksole:D...Sellepärast vist peakski õppima hakkama...:D

tibusid loetakse kevadel

Mida kõike ei või leida, kui koristama hakata... Need asjad on pärit (vaid!!) mu riidekapi seest, pealt ja lähimast ümbrusest:

Pikad püksid 4 (Sh 1 sinine teksapüks, 2 heledat ja 1 tume riidepüks);
9-ilma, 4 kraega T-särki;
2 pusa;
talvejope (taskus 2kroonine, šokolaadi paber ja imelik kilekotike) + helkur;
2 salli ;
vest;
9 plastik- , 2 puu- ja 1 metallriidepuu;
21 tühja kilekotti (sh 2 väikest kilekotti);
8 paari puhtaid sokke (nende hulgas 1 paar villaseid, 1 liiga väikeseid, 2hed katkised);
2 üksikut sokki (ainult:-);
2 paari aluspükse (needki puhtad - ülla-ülla) ;
suur kott musta pesuga (kahjuks ei viitsinud üle lugeda:);
1kg kinnine pakk suhkrut (sügisest saati);
5 rätikut (kolm suuremat, kaks väiksemat);
2 pinsakut;
2 kampsunit;
paar tükki kasutamata kangast;
lukuga dressipluus;
määrimisriided: kaks paari lühikesi pükse (ühed päris kasutud, aga ajalooga), dressipluus, Norra sotsabist saadud T-särk;
seljakott (kus üks maapähkel (tegelikult enam mitte:);
kaks spordikotti ja läpakakott;
kotike, kus 24 värvipliiatsit, teritaja ja pussnuga;
hulk paberit;
vana kaustik;
joonistublokk (näeb väga niru välja);
lips;
suusamüts;
4 nööpidega särki;
2 rulli WC-paberit;
lauatennise reket;
katkised kõrvaklapid;
padi, mis ajab vatti välja;
suur puzzle, mida ma pole kordagi kokku pannud (ühikas);
pakk spagette, sibul (novembrist), ravimtee ja kukesupp;
kaks metallvarrast;
juhtmenael;
paberkott, kus mitu eksemplari võõrkeelset kirjandust, kaks pakki märkmepaberit, hambahari, kasutatud taskurätt ja kasutatud mokatubaka pakike (oli seal juba siis, kui koti kätte sain);
Karvane Nelik: jänes, karu, lehm ja orav;
täisrull maalriteipi;
kolm kasutamata žiletti (millest üks on ikka kasutatud, vist);
tühi patarei;
viis krooni, 30 senti;
lisaks veel hulga träni, mida saab prahis nimetada:D

Homme (tegelikult täna) siis Viljandi ja seal saab olla kolmapäevani. Peaks ära tegema Interneti lepingu, et koju ka interneti saaks...Kas see on hea mõte? Suva see:)

Kellegil mõtteid, mida suvel tegema hakata? Ma tahaks teada, mida ma hakkan....

Lõpp sel lool...kell juba pool 2...homme hommikul teen seel koristust, et siis järgmise nädala lõpus taas korraks naasta:)

Raporteerib inspektor Paabuke

Hommik. Kell on 5.57, juba. Ärkasin pool kuus, väljas käis jutuvada. Vaatasin peeglisse. Sellist venda, kes vastu vaatas pole ma vist näinud (paarist korrast päevast peeglisse ei aita ju;). Nagu puhevil paabulind:D Krt pidi wc-sse minema. Koridor haises alkoaurude järele. Keegi oli jälle ühe poti täis oksendanud (mõnna, eks) ning vett polnud peale tõmmatud. Ma ka ei suvatsenud (liiga palju olen wc-d ja kööki küürinud, vist ainuke siin koridoris). Enda vaimusünnitusele muidugi suvatsesin:D
Paabulind tuleb wc-st välja (ikka veel isane). Peaaegu enda ukseni jõudnud, siis üks vend neljasest kambast koridori alguses (pikk maa vennal tulla), äkki hõikab. Mul suva (nagu alati siin ühikas, peaaegu). No tuleb, siis Kuninga audientsile. "Kuskohast siin ühikas naisi saab?". (Nägi välja nagu tüüp-vene kaak, nagu alati, mul suva, aga isegi oskas eesti keelt:D) Mul suva, ikka veel. "Misasja". "Kus siin naisi saab?" (Eheh, nagu mind praegu kotiks:) "Kle mees, öö on!"...."Mis öö, kell juba 5"...siis viskas üle: "No naisi, siin on neid mitu, koputa vaid kõik uksed läbi, äkki leiad"..."Kus täpsemalt?"...."No ma pole kindel, kas nad veel siin on. Aga selles olen, et esimesel on üks ja kolmandal kolm, ma magama ära, aga head otsimist"...
Vist läkski otsima, see vend tunduks kainena ka ohmu...mina aga magama...mitte.

Eelolevast jutust ei pea mitte keegi aru saama, see kirjutatudki nii, et keegi sellest aru ei saaks:)...

Kell on 6.21. Ees on päev päiksega:) Mind ootavad juba soojad nuudlid ja lõputu bussisõit... Juba praegu on paha...

Teade!

Kes tahab perset näha, võib seda minu kööki vaatama tulla.
Pole muud midagi öelda.

Liiga vähe reaalsust...

Olles jõudnud sinna punkti, kus oleks vaja ennast liigutama hakata, siis tundub et ei viitsi enam.
Peaks vist esitama Ülikooli Nõukogule ettepaneku, et nad natuke tihendaksid aineprogramme, sest selline üle kuu ajane peaaegu niisama passimine on vilja kandnud. On väsimus, tüdimus ja arusaamine, et krt, peaks tööle hakkama:S:D
Esiteks on vaja kolmapäevaks ära teha 5 referaati. Kõik ühe ja sama aine tarvis. Huvitav miks? Põhjus lakooniline: iga puudutud seminar = 1 referaat seminari teemal:P Head vorpimist mulle.

Aah jah. Sai ju väliskomandeeringus käidud. Kokkuvõtteks sellest reisist - sai reisil käidud (töö osa jäi kahjuks/õnneks kaduvväikeseks).


Õeh. ei oskagi enam kirjutada. Kõik tänu sellele väsimusele, mis on põhjustatud tegevuse puudumisest. Natuke kahtlane, eks. Nii see on:)

Samas inimene, kes sa omad vakantset töökohta, võta onu Priiduga ühendust. Ta tahab tööd teha...ja kõvasti:)

Aah jah, see ponkspoisisi teema. Kõik on ju tore? On või? Kas tõesti? Onu Ansipi ja oravate toetus on laes, nagu ka Edgari oma (ainult erinevate silmade läbi). Nüüd ootaks ka midagi kasulikku tegevust, mis viiks ka integratsiooni paranemisele. Välispoliitiliselt on ju kõik hea. Kõik "head riigid" on Eesti selja taga. Aga kui kaua veel võib Eesti sellist tähelepanu loota? Vist Jüri Luik on öelnud, et Eesti raiskas kõik oma välispoliitilise krediidi ära ühe sündmuse peale, ja kus on kasu? Eks neid kasutegureid ole hiljem näha.

Samas, kui keegi teab öelda, kuskohast saaks Tartus Speed'i, siis otsige tänavalt üles üks mees (keskeas, rohelise pintsakuga), kes seda kindlasti vajab rohkem kui teie.

koridorianarhia :D

Teadaanne: Kuna meie koridori wc-d ei vasta rahvusvahelistele nõuetele, siis on seal käimine vaid enda vastutusel. Et õiendada oma vajadusi nagu normaalne inimene, siis avasime kaks uut potti, mis asuvad köögis. Selpuhul palume kasutada paberit ja wc-harja. Ka mitte segada söögivalmistajaid - inimene, kes soovib oma toitu, -nõusid pesta, olgu eelistatud järjekorras poti/kraanikausi kasutamisel. Samas oleme otsustanud loobuda nimetustest köök ja wc ning läinud üle üldnimetusele Peldik. Võimalik ka kaasnimetus nužnik.
Kuna inimlikus plaanis ei ole ilus suitsetajaid nurka ajada, siis loobume ka nimetusest Suitsunurk. Sellest johtuvalt on lubatud suitsetada ka peldikus ja peldikusse viivatel magistraalidel.
Kommunistliku minevikuga inimesed, nagu me oleme, siis vastutab teie poolt puhastamata kraanikausi/poti või siis tekitatud põlengu eest te naabertoa elanikud. Süüdlased palume välja anda koridori Keskkomiteele, kes rakendab karistusi proletaarliku aususe printsiibil.

Ette tänades,
o.ü. Kommunistlik Peldik & Co

Möödunud ajad...

Viimase kahe nädala motivatsionipuuduses olen blogiasjanduse veidiks unarusse jätnud. Kuigi oleks olnud aega ja võimalusi, siis ikkagi ei ole suutnud midagi kirja pannud. Samas on kirjutada oo kui palju. Aga miks peaks...?
Põhimine küsimus ongi mul praegu, miks peaks...Miks? Aa, kus mina seda teadma peaksin.

Millest alustada? Vb sellest, et midagi on toimumas. Mitte vaid Eesti tasandil, vaid ka minus eneses. Tundub, et ma raiskan väga palju aega lihtsalt olemisele, sest ei saa ju olla mitme koha peal korraga, kuigi väga tahaks. Seal, kus mina olen, on alati midagi vajaka, kuigi see eriti välja ei paista. Pealtnäha on kõik korras (nagu see JOKK-teema), aga sees pulbitseb nii kui saab...

Mul on alati tundunud, et ma käin osade omale armsate inimeste haudadel tihemini, kui siis, kui nad veel elavad...Aah, nagu mingi kuramuse asi ei lase minna, siis, kui see on veel võimalik...

Pronksõdurist rääkides (ega eriti ei taha, aga peab)...Minu vaated pole muutunud, aga suhtumine on. See, et ponksõdur tuleb maha võtta, sellega olen ma nõus. Asi lasti liiga kaugele minna. Hindan kõiki, kes püüdsid olukorda parandada, eelkõige politseid. Aga mis edasi saab? Kahju on kuulata oma tuttavaid, keda valitseb mingisugune rahvuslik viha:S...Pimedus...Ise, veidi targemana (täiesti võimalik), usun, et nüüd alles algab "integratsioon" ja selle võlud. Kas Eesti hariduspoliitika peaks üle vaatama? Kindlasti. Üks punkt, mille peale peaks mõtlema on see, et mida teha noortega, kes pole veel põhiharidustki kätte saanud, kuid siplevad nüüd kongi äärel. Kas mitte ei peaks neile andma teist võimalust? Sattudes kongi tekib neil kahtlemata viha riigi vastu, kus nad küll on üles kasvanud, kuid, mis nende nooruse ära rikkus. Ja probleemid jäävad...Krt, ei viitsi sel teemal pikemalt peatuda, kuigi rääkida oi kui palju...Kes soovib, siis võtku ühendust, siis räägime sel teemal, igatahes kong pole lahendus.

Veidi teistmoodi teemadel:) Viimase nädala jooksul on priitpoiss valitud ametisse, läbinud järvejooksu, tutvunud huvitavate inimestega (vägagi) ja samas sattunud tupikusse...
Mis on järgmiseks, kindlasti tuleb hakata tegema selgitusi nädala pärast väliskomandeeringus, et mis siis ikkagi toimub. Aga sinna on veel aega...

Igatahes jäi jällegi palju asju rääkimata (suht kinnisena), aga kes soovib, andku märku ja räägime. Loodame, et suudan oma kloonimasina niipea valmis saada, siis ehk suudan lahendada kõik oma "probleemid":D...

Parimat oodates KoT

tuhat tunnet...

Olid tore tädi Ellen...

Lillad jänkud...

Oih, mis toimub...Ma olen terve nädala kõvasti vaeva näinud ja pingutanud:) Enneolematu...
Nt täna: Sai vorbitud HT kevadpeo plakateid, mida täiesti juhuslikult ei õnnestunud kellegile maha parseldada...Aga tehtud!!! Peavalu hinnaga:S:) Ja mahagi mind ei löödud, et nad just sellised välja nägid (lillad jänkud, ühel plakatil muhhameedlasest peig, teisel jälle ülekaaluline vanamutt:)
Pidu toimub 10. mai. Mina sinna ainult ei jõua:D...Läände minek (eile sain aust teada:) Nii et maailm...Ma tulen...
Ma oleks pulmas peig olnud (tüdrukud ütlesid, et ma olen teaduskonna peale ainus mees, kes suudab selle rolli ära kanda...Naljahambad:)...natuke ikka vedas, et samal ajal Eestis pole, või mis:D...Aga teisipäeval pean jälle platsis olema...bläbläbläää Ei viisi enam:D

töönädala viljad:D

Siin väike näide Priitpoisi ülikoolitöödest, mis ka ära esitatud:D...
Kui tundub liiga pikk tekst...palun jäta lugemata:D Ole iseenda peremees...

Aga siit allpooll siis tekst...

Õpetamislugu.

Lugu juhtus eelmisel aastal, oktoobri alguses. Nimelt oma kooli abituriendina olin sunnitud kaasa mängima “õpetajate päeva”. (Sellel päeval ei osanud ma arvatagi, et järgmine sügis alustan ise õpetajaõpinguid). Juhuse tahtel olin koos oma kaasõpetajaga (edaspidi E.L.) ajalooõpetaja Helin...(edaspidi a.õ. H.).

Kuna ma natuke ajalugu oskasin, siis oli loomulik valik hakata “ajalooõpetajaks”.

Muidu tundus päev huvitav tulema, kuid kõik muutus, kui E.L.-ga teada saime, kellele me tunde andma hakkame: kaks seitsmendat ja üks viies klass. Parajad rüblikud, eks ole. No väikse kartusega võtsime a.õ. H.-lt suunised ja läksime koju, et mõelda, mida tundidega edasi teha.

Nagu alati, ei viitsinud kumbki meist midagi välja mõelda ja nii oligi käes “õpetajate päev”.

Hommikul kui E.L-ga kooli jõudsime, tuli meile koridori peal vastu a.õ. H. Küsis, et kuidas me tunneme ennast. Vastasime: “Väga hästi”, ja proovisime kiiremini tundi kaduda, enne kui ta küsib, palju me kodus mõtlesime...

Tegelikult oma vana tarkusega võin ma ajalugu rääkida 7.ndale klassile üsna vabalt, nii et hullu polnud sellega. Selle peale me kaks lootsimegi.

Esimene tund oli meil 7.nda b-ga...

Klass asus suure koolimaja teisel korrusel. Kui me algul jõudsime oletatava klassi juurde, olid selle ära blokeerinud väikesed “põngerjad”. Pikad pingid klassi ukse ees ja ümber, lugematult hulk lapsi omakorda nende peal istumas. Väikese noomimisega saime lapsed lõppuks klassi. Õpetlik seegi. Tunnist endast ma midagi ei mäleta. Kui siis vaid seda, et tunni andmisega me E.L-ga hakkama ei saanud. Põhjuseks noorte poiste pingutatud naljad, millele sai vastu nalja tehtud. Aga lõpptulemus oli suhteliselt nigel. Seda vähemalt minu arvates.

Tore oli vähemalt see, et õpetajate toas sai kohvi ja küpsist. See asjaolu natuke parandas hommikust läbikukkumist...

Mida oleks võinud esimeses tunnis paremini teha?

Olla julgem (Nagu noored mehed ikka, kartsime ka meie algul lapsi) ja end õpilaste ees kehtestades. Seda oleks pidanud tegema terve tunni vältel, mitte ainult õpilasi klassi saates. Seda veidi rangema olekuga. Samas oleks pidanud leidma õpilastega mõne diskussiooniteema, mitte vaid nalja tegema....

Kohvi ja küpsis joodud-söödud, oli järgmine tund 7nda c-ga. Vanemate õpetajate arvates oli see klass “natuke liiga hirmsad”. Nii sai vähemalt mulle alguses selgeks.

Enne klassi minekut leppisime, E.L.-ga kokku, et mina üritan tegelen n.ö. õpetamisega ja tema korrahoidmisega.

Tund algas ootamatult rahulikult. Õpilased olid nõus peale tunni alustamiseks mõeldud “seismist” isegi istuma. Vaid üks naljahammas ei tahtnud istuda. Küsides, “Miks sa ei istu?”, vastas tema: “Mul on sünnipäev!”

Nii otsustasime E.L.-ga seda tähistada... Kutsusime poisi tahvli ette ja laulsime terve klassiga talle “Palju õnne sulle’t”. Ja kogu klass rahunes. Ootamatult.

Alustasime tunniga, algseid a.ö. H. antud ülesannete kätteandmisega. Kuna see eriti sellele klassile ei meeldinud, otsustasin läheneda mänguliselt. Algul rääkisin õpilastele huvitavaid fakte ajaloost ja siis hakkasime mängima ajalooliste isikute peale “poomist” Oli väga huvitav tund. Saime klassiga suhteliselt hästi läbi ja kõik töötasid kaasa, isegi õpilased, kes tundusid olema väga vaiksed.

“Poomise” mängu järel lasime õpilastel küsida küsimusi. Ja täiesti ootamatult kujunes ajalootund perekonnaõpetuseks. Rääkisime õpilastega suhetest ja isegi teemal “Kuidas lapsed tulevad?”. Kõigil oli väga lõbus. Ja ootamatult palju lapsi rääkis korraga kaasa. Kuna meie ja õpilaste vahel oli tekkinud omamoodi lõbus “suhe”, siis otsustasin õpilasi usaldada ja rääkida teemal “Kuidas tulevad lapsed?” täiesti otsekohest juttu. Õpilastele see sobis ja meilegi.

Tundi ei suutnud ära rikkuda ka 8.nda klassi poisikesed, kellega saime kiirelt jutule ja nad lahkusid rahumeelselt. E.L. ei pidanud isegi vägivalda kasutama (väike nali).

PS!! Poiss, kellel jutu järgi oli sünnipäev ja kellele me tunni algul laulsime sünnipäevalaulu, sai ära märgitud ka hiljem. Nimelt kuna talle tähelepanu meeldis ja klassile see sobis, siis laulsime talle sünnipäevalaulu tervelt kolm korda, tema seismas tahvli ees.

7c on senimaani olnud mu parim kogemus õpetamisevallas. Kuna tund kujunes väga erisuguseks, siis on väga raske öelda, mida teisiti teha. Lihtsalt omas ajas ja kontseptsioonis oli see hea jätk ebaõnnestunud esimesele tunnile.

Samas ei kehtinud ka vanemate õpetajate varasemad hoiatused. Võrreldes 7b-ga oli 7c täiskasvanum, elutargem ja isegi viisakam. Võimalik, et teised õpetajad polnud varem saanud omanäoliste õpilastega “sina” - peale. Vähemalt meil see õnnestus. Ka rõõmustas see, et kaasa rääkisid isegi vaiksed õpilased. Tore oli.

Viimaseks tunniks oli üks 5. klass (ei mäleta tähte). Tõelised rüplikud, kes tunni ajal kaklema läksid, ringi jooksid ja muud nalja tegid. Võimalik, et tavaõpetajaga poleks seda juhtunud.

Aga see eest oli see väga tervitatav kogemus. Saades poisid kurjade sõnadega kaklemast ära (neid oli tõesti vaja), pidime välja mõtlema, mis sobiks neile õpilastele. Samas olime seekord targemad. Kohe, kui klass korraks maha rahunes, andsime neile kodused tööd ära (kahe eelneva klassiga sai need antud tunni lõpu lahkumisrahmeldusega).

Alguses proovisin rääkida neile Eesti ühiskonnast (5. klass õpib Eesti Ajalugu), seda lihtsas keeles. Nähes, et see ei võta tormakatelt “pisipõnnidelt” ära nende “mässumeelt”, läksime kergema vastupanu teed. Appi tuli taas “poomine”... Seekord jätsime ajaloo sinnapaika ja võtsime veidi lihtsamad sõnad. Näited: “HANS H. LUIK”, “ELEKTRONKIIRENDI”, või siis “KOMMUNISTLIKU PARTEI KOLMAS PLEENUM”. Oli ka tasu. See, kes sõna ära arvab, saab minna ära koju.

Jällegi klass rahune ja kõik töötasid kaasa. Tund lõppes rahulikult.

Meelde jääb mulle üks väike aga võimukas tüdruk, kellest võib saada kunagi keegi suur, kui temaga vaid õigesti käitutakse.

Kuna tund oli päeva lõpus, siis oli õpilaste rahutus eeldatav (5. klass!). Endale meeldis see, et suutsime E.L.-ga kodutöö ära anda tunni alguses ja suutsime oma nö “alternatiivvõtetega” klassi maha rahustada. Võibolla oli liiast nii noorte laste tunnist ära laskmine, sest kool oli linnas (u. 20,000 elanikku) ja me justkui lasksime nad tänavatele hulkuma. Aga eks aega õpetab...

Kokkuvõttes oli väga huvitav päev, mis andis ainet hilisemateks õpetajaõpinguteks.

Samas ei saa kasutada meie “alternatiivõppe” meetodeid kindlasti paljudes ainetes...ja paljudele õpetajatele need kindlasti ei sobigi. Seda kõike tuleks vaadata “õpetajate päeva” alusel, kuigi hea meelega mõtleks ka tulevikus välja uusi meetodeid õppetöö huvitavaks tegemisel.

Päev näitas ära, et iga klass on omamoodi ühiskond ja nendele peab lähenema erineva nurga all, olgu kasvõi eelnevas loodud näite edasiarendus.

Samas üks seik.

Hiljem mõtlesime E.L.-ga viia a.õ.H.-le lille. Mitte tavalise, vaid kaktuse, sest nagu järgnevalt kuulsust kogunud minu õpetaja definitsioon ütleb: “Õpetaja on justkui kaktus – väljaspool võib ta näida küll kole ja okkaline, kuid seest pehme, soe ja hea südamega!”

Seda tegime umbes nädal pärast “õpetajate päeva”. A.ö. H. Kiitis meid millegi pärast väga (kuigi me ei olnud ta õpilased ja me polnud talle veel kaktust andnud). Nimelt olid 7c väikesed tüdrukud meid kiitmas käinud ja meid parimateks õpetajateks nimetanud (suhteliselt sürreaalne, aga vot see pole küll nali). Õnneks või kahjuks.

PS! Kõik eelnev on toimunud reaalelus, reaalsete inimestega, aastal 2005. Minu ega E.L. teada pole kadunud ükski tolleaegne 5.klassi õpilane, vähemalt tänase päeva seisuga kell 18.00. Loos esinenud tegelased ja loo autor ei vastuta tagajärgede eest, mis võivad lõppeda terviserikke vms. Autor võtab samas vastutuse saadud hinde ja loo õigeaegse esitamise ees.

Intriigid

Minu kuninglikus õukonnas toimus täna jõhker putš : Uus hambahari tõrjus veriselt välja vana...Aih:D

Päikesepoeg Vol 2

Vabandan südamest...Arturi sünnipäev on homme, vist
Veidi kirjavigu juurde: kül - *külm
See on vist kõik...Vähemalt onu Artuuro pidu toimub täna, kes soovib võib ka tulla:D Piletiraha 150EEKU...eheheheheeööhh jälle nali (enesesarkasm:D)

Päikesepoeg

Väljas paistab päike, jälle...Võiks nagu lühikeste käistega välja jooksma minna, aga...
Tegin korra akna lahti ja ohh imet, kül hakkas...lühike käis vist jääb ära:D

Täna tuleb vist huvitav päev...Meie kõige toredamal sõbral - Arturil on täna sünnipäev!! Nalja hakkab saama. Isegi sünnipäevapidu on valmis mõeldud (koos stsenaarioga). Ainuke lootus on, et ta ise ka kohale tuleb:D
Teiseks saab täna soola ja leiba, not. Juba kurjad jõud nimetasid, et süüa ei saa. Milleks siis peole, eriti soolaleivale mindakse, kui mitte sööma. Tudengi kõht on ikka tühi...Väike nali..ahahahhahahahahahahahahahahahahahahahahhhahahahahahahahahahhahahahaaaaa

Ja veel homsest edasi...Tuleb teguderohke ja huvitav nädalavahetus

PS! Eile läksid mu viimased puhtad püksid!! Seekord oli ründavaks elemendiks siriuse friikartul kastmega...Nii läks järjekordne raha uutele pükstele...jup

Igavlus...

Istun ja igavlen, peaks nagu midagi tegema...

Täna siis selline laupäe, kus tartus...homme peaksid toimuma korvpallivõistlused. Aga hetkel on küll täielik vaikus. Ainult telekas kärgib kõrval...

...tegelt ei viitsi üldse kirjutada...pigem lõpetan praeguseks

mõmmi...

Täna oli siis see päev, kus tuli uuesti soov sidrunimõmmit mekkida. Ja kohaks, kus seda otsida oli Zeppelini Maxima.
Maximast on jäänud ikka tõelised mälestused. Esimene kord oli jõulude paiku. Läksin ema ja õdedega vastvalminud Viljandi Maximasse. No kuna seal head verivorsti polnud, mina loobusin, võtsin oma jõuluõlled ja liikusin kassa suunas. Pood puupüsti täis, aga kaks kassat vaid avatud. No siis seisin. Ega teenindajadki suuremad kiirustajad olnudki...Tavaliselt läheb emal poeskäiguga mingi tund, ja seekordki...Aga kui mina lõpuks maksma sain oli ema järjekorra lõpus...Kiirus või mis?:D...Lisaks sellele lasi üks mu jõuluõlu kork läbi ja ma pidin selle ümber vahetama...Õnneks, sel korral lasti mind järjekorda õigesse kohta tagasi...Muidu oleks vist läinud järjekordne tunnike...
Sellised, siis mu mälestused Maximast...

Kuna üks tädi just avas sidrunimõmmi kotti, siis otsustasin Estrella krõpsu otsida...Ei leidnud kahjuks. Seeeest sain Maxima selgeks. Ja kui tagasi mõmmide juurde jõudsin (seekord siis kartulivahvilega), siis mida ma nägin: välja on tulnud uus mõmmi...Maasikamõmmi:D...osustasin järgi proovida...Kassast ma kuulsin esimesed eestikeelsed sõnad...Kassatibi (40+) ilusa venekeelse aktsendiga: "Kakskjümmend kjaks...(5 sekundit pausi)...sjeitskümmend. Ilus.

Uuest mõmmist rääkides: Kui poleks teadnud, et see puhas keemia on, oleks arvanud, et see on keemia:D...Suht mahe, st jama. Aga juua kõlbas...Vahlid olid vahvamad. Aga üks asi on uuel mõmmil hea: nii änksi etiketti pole veel kohanud:) Lilled ja maasikad...

Kõigile üks mõmmi, mis sellest, et karunädal juba läbi...

***

No ei läe üldse. Igavus, üleväsimus, palju tegemata asju (ei jõua lihtsalt). Ropendada tahaks. Krt täna hakkas ei millestkist ninast verd jooksma...Sain algus kinni, kuid pärast linnas tänaval hakkas jälle tulema...Päris huvitav, või mis? Kõnnid, tilgub, no õnneks sain enne koju ja pikali kui päris purskama hakkas. Jõudis ikka natuke kinni hoida...
Igavus on kõige hullem, pole isegi inimest, kes rääki tahaks (vab. mõned ikka on)...lamad läpaka alla ja mängid pokkerit. Midagi ju paremat teha pole. Keegi võiks kutsuda kuhugi:S...Ise ei jõua möelda, et kuhu...
Oi, vingur siinpool. Poleks uskunud, et ma selline olen:S:D...No jah...vähemalt eksam läks hästi...:)

Homme kavatsen hakata tegema plaani, et oma olukorrast väljuda...Eks näis:)

Positiivset ootamas KoT

...

on SAFE MODE

no nii

Ei viitsi eriti enam. Midagi. Täitsa väsimus on peal (või siis tüdimus).
Viimased päevad on taas toonud igasugused mõted pähe. Elu on ikka kummaline. Aga kelle jaoks? Mind ei suuda varsti miski üllatada. Isegi ma ise mitte.
Eilne suht tõsine päev (päev läbi mõtteid), väsitas nii et täna ei jõuagi midagi muud:(...
Vaadates eile noori lapsevanemaid (ETV), no kuidas ei suudeta suhelda. Lihtsalt, no inimestel on nagu mingi barjäär ees. Ja see paistab olevat enamikul meist (tihti ka endal)...
Aga jah, mõteldes ise ennas 16 aastaseks tagasi...vist ise ei oleks ka sellise asjaga nagu lapsekasvatamine hakkama saand...Kas praegu saaks (nö täiskasvanuna)...ei tea. Lollid mõtted noorelt inimeselt, aga juhtub sedagi.
Ema on ikka öelnud, et kui ma 16 olin, siis ma vähemalt olin nagu juba suur mees. Praegu peab ta mind tihti alles lapseks. No ei tea. 16 aastaselt olin ma küll tugev koolis, vb isegi tugevam kui praegu (enda arvates ma olin pigem tublim) aga see ei tähendand, et väike laps mu sees oleks tühine...See on praegu sama suur (või siis vastupidi)...Praegu ma lihtsalt ma olen saavutanud selle, et ma ei hoia oma last vaid endas...
Aga, kas teistele, kes peavad ennast suureks ja targaks, meeldib inimene, kes käitub nagu laps (tegelikult olles neist mõtteliselt üle)...Ei usu. See pole minu asigi...Ajan parem enda rida edasi....Aga kuidas?...Järgmine küsimus...
Mulle tundub, et mu elu koosnebki vaid küsimustest ja pidevatest avastamistahtest...No ja palju ma neile vastuse olen leidnud? No paljudele, kuid alati ei tähenda vastus lahendust...

Viimasel ajal olen mõtelnud, et võibolla ongi mu järgmine eesmärk see, et jääda kuskile püsima. See võib olla mu suurim raskus. Mitte ses mõttes, et ma püsimatu oleks, vaid et proovida mitte edasi liikuda enam nii kiire tungiga...Aga ma kardan päris tõsiselt püsimust (ses mõttes)...Kardan, et see võib kaasa tuua mandumust ja tagurlikkust (viimast kahte asja kardan ma enese juures kõige rohkem - olla tagurlik ja mandunud...)

Aga jah, tuleb mis tuleb (vb lõikan selle mõttega näppu), kuid asjad peavad liikuma. Kui mitte tegelikkuses, siis vähemalt enda peas...No kui paljud tahavad kuulata noore inimese mõtteid??...

Aga ühte ma vähemalt loodan, et mu elu muutuks huvitavamaks. Mitte, et see nüüd igav oleks, kuid tahaks ka midagi muud...Näiteks nädalavahetust, kus saab kodus veidi tegutseda...koju tahaks küll:)

Ema keele päev!!

Väike tarkusetera: Kui ema keelel on päevad, siis võib ema suult kõike oodata!!

Kuna...vol 2

Kas võib asi olla selles, et kuningas on tegelikult oma õukonna narr, või Kuna õukond peaaegu et puudub on ta narr enda jaoks...

Kuna...

Väike nõiaring:...

Et tegeleda oma isikliku eluga, on vaja kõvasti aega...Kuna peab õppima, aeg puudub...Kuna aega ei ole...siis ei saa oma isiklikku elu korda...Kuna isiklikku elu ei saa korda, ei ole ka motivatsiooni, tahtmist tegeleda õppimisega...Kuna õppida ei ole nö võimalik, see kuhjub. Kuna seda kuhjub, siis jääb järjest vähem aega isiklikuks eluks jne..jne..jne

Milleskist peab loobuma, midagi tagasi andma, aga pole võimalik, sest õppida on vaja, aga see omakorda....

mida nüüd...

...mulle tundub, et ma näen virmalisi...

uus algus

Uued tuuled on puhumas. Aga praegu veel jahedad:S...'
Paljudele ei meeldi uus. Mulle meeldib. Mida uuem, seda parem. Tegelt mulle meeldib ka vana väga. Aga mitte nii kui see muutub pealetükkivaks...

Viimased päevad on toonu emotsionaalses plaanis palju uut ja huvitavat...Reedene Metsatöll - mul pole sellist elamust tükk aega olnud, peaaegu nagu siis kui Metallica kontserdil "Nothing else matters"t lasti. Seekord küll pisar silma ei tulnud, aga...aaaarrhhh...võimas...kaheks tunniks sai unustatud kõik halb, mis minuga viimasel ajal juhtunud on...no juhtub...ja kainena. Kes oli see tark Tallinnast, kes kunagi ütles, et ega kaine peaga sellist muusikat ei saa kuulata...

Laupäe tagasi tartu...valimisklounaaši viimasest vaatusest ei saanud ju ilma jääda:D..Kuueks pooleldi pikali, käisin natuke linna peal ringi, mõtlesin, ostsin uued papud ja kõndisin koju...Tühi...Aga taas oli midagi nagu vajaka...

Pühapäeval oli valus ärgata. Ei tea miks...päev otsa sai pikutatud...Mõeldud tänase päeva peale, ilule, endale, kodule, elule...Lõpuks hakkasin isegi joonistama (tegelt kritseldama..joonistusoskus on kuhugi ära kadunud:D), jälle, üle pika aja:)...uskumatu loidus valitses..ja siis peole, mis lõpetas kõik eelneva...Pidu oli suht tore, aga mida aeg edasi muutus rahutus suuremaks ja suuremaks...oma mõtetes juba uues päevas, otsustasin praeguseks jätta inimesed kellega oli koos tore. Kindlasti tuleb neid hetki veel, aga ses mõttes võtan aja maha. Vabandan. Aga ma pean edasi liikuma...Aitähh kogemuste eest:)


Ja nii ma lahkungi...Mul pole tükk aega olnud nii raske olla, kui seda oli hetkel, kui ma Shakespeari uksest väljusin...Aga sinilind tasub püüdmist...Oma mõtetes uues päevas, ilul...katsusin nähtamatut ust, seekord see ei avanenud veel aga võimalus on ikka, et kunagi suudan ma astuda üle astuda sellest kõrgest piidast, mis mu ees juba tükk aega:)...Igatahes sai koputatud...ja Ukse tagant oli kuulda samuti mingit õrna morsekoodi..ja järjest kaugemale see eemaldus...nimelt kodutee jalge all...hingevärinaga magama...see segas mind veel kaua

...hommikul oli selline tunne, et midagi liigub...ma tundsin kuis minust käis läbi värin ja ma sain aru, et ma olin õhtu teinud õiged valikud...MA arenen taas...see oli esimene mõte
Isegi loeng oli nii meeldiv, et pani lausa pead sügama...ja peale loengut sain ma teada, et lõpuks ometi on mind võetud riigipalgale...no vedas:D...emal oli hea meel, sellest oli mul kõige suurem rõõm:)....ja ma ei tea mis see tähendab, aga mina, kes tavaliselt olen kaardilaua kuningas, kaotasin enamvähem kõik mängud, isegi sellisest seisust, kus kaotada oli peaaegu võimatu....tähendab, asi liigub. Mis suunas ei oska arvata, kuid nüüd tean, et selleks et ta liiguks sinna kuhu mina ise tahaks, pean kõvasti vaeva nägema...

Uued tuuled...Ma vajasin teid ja nüüd, kui te olemas olete, ei ole mul enam õigust teid käest lasta:)...Ja küll te viite mu üle ükstapuha kui kõrgest piidast ja takistusest...ma tean seda...Tere UUS...

restart

Kuna esialgne blogivaimustus hakkab üle minema, siis prooviks seda natuke taassütitada...
Suur suu väikesed hambad, pikk kael lühikesed jalad...see rida ei tähenda midagi...lihtsalt soojendasin kätt...

Räägiks siis natuke oma ideaalpäevast:
Juuni..värske hein..laman ja mõtisklen, keraheina vars suus...
vaatan taevasse. Seal pilved ja päike, hall ja sinine, valget sekka...sulen silmad
vaatan taevasse...silmad kinni...mõtlen...näen päikest....
avan silmad..päike teeb silmadele...
laman ja ei tee midagi....kaugelt kostab koerte haukumine...mina aga laman...
äkki näen ilu...ilu mis eredam kui päike...tahaks pea ära pöörata...kuid...
nii ilus et lausa paneb vaatama...ilu minu silmades...läheneb teine...
murran vaikselt nurmelille...ootan veel ilu lähenemist...ta tuleb...
"see lill on sulle..."kohmelen ma vaikselt..
"mida, ma ei kuulnud"ütleb ta vaiksel tagasihoidval häälel
"lill..."kohmelen ma jälle"see on sulle"
ilu vaatab seda....ja istub minu kõrvale maha...
...mina ikka laman...ma olen kimbatuses...paistab et temagi...midagi peab ju tegema...olen kindel...
kuid samal hetkel...ilu paneb mu pea oma jalgadele ja laulab kaunist viit...mul on hea...pole kunagi parem olnudki...kuni uinun...
...avan silma...olen toas...pikali oma voodis...ei see pole minu voodi...liiga valge teine...imelik ruumgi...
nii valge...uks avaneb ja sealt tuleb ilu...ei keegi torbikuga tädi...päikesepiste ütleb...

valik

Vahepeal tundub, et kuigi jõuad kõikjale ei jõua sa kuskile...

hapuoblikas

Vahel pole üldse tore olla kuningas, eriti siis kui sa vaatad sügavustesse, et teiste inimesteni ulatuda...
Vahel juhtub ka seda, et ei jõua enam. Lihtsalt jõud lõppeb otsa. Siis just ongi tarvis ennast korraks plahvatama sundida ja kõike taas nullist alustada. Mitte kõike, vaid lihtsalt toredaid pingeid, mis hinge kriibivad. Tehtud!!
Ma saan aru nüüd, mida tähendab siniine esmapäe...jäle sinine on ja loodaks vaid, et ka see kord lõpu leiab:)

Muide hapuoblikat sööks küll...

esmapäe (sinine?)

Paha paha paha....

aastapäe?

Kuidas öelda...mitte kuidagi ei saa...lihtsalt kuis imelik teine...või siis kurb...
Õnn mis alles eilnepäe näis nii lähedal on ka täna sealsamas...
No hüvasti mu vana sõber. Kaks aastat teenisid sa mind, alles eile vedasid mind linnutiivul..kuni tänaseni, kui sa lahkusid:S. Vähemalt stiilselt, aga kurbus rõhub hinge. Sest see stiilsus ei sobi mõnikord üldse päevaplaani, vaid tekitab lisakurbust nii enesele, kui lähedastele. Loodaks et kõik läheb ilusti ja see ei tekita palju uut kurbust...
Aga homme on ka päe...ja sealgi on oma uued ja salapärased uudsused, mis edasi viivad...

Jaah, edasi on vaja minna. Seda, tagasi vaadates oli hea, tuleb hea...Loodaks vaid.............

ratta eri vol2

Päike paistab...aga avaldaks õiged vastused mõistatustele:
1) Mis on - autol kuus ratast?;
2) Mis on - autol on kaheksa ratast?;
3)Mis on - rattal on neli ratast?

No, kes rattalehte loeb, sel vastus olemas:
1)jüri ja rein sõidavad autoga
2)jüri ja rein sõidavad järelkäruga autoga
3)jüri ja rein sõidavad tandemiga

Nii, kes õigesti vastasid, neile ka auhind: Igaühel on õigus minna poodi ja osta sealt midagi head, aga seda oma raha eest:D

kimbatus

Küsimus? Kas tegutseda või mitte? Kas teha tegusid või lihtsalt mõelda? Aga kas see pole ka mingi tegevus? Unistada unistada unistada...kuni uni tuleb...

Mu armetu isiklik elu, kas sa kunagi paraned oma piinadest...? Kas sulle leidub ravimit? Ravim on olemas ja see on Une-Kati...või siis mitte...keegi teine ja kindel...Aga praegu on ta miski...õigemini see on miski...

Kas saab veel enda jaoks midagi raskemaks mõelda? Kindlast.. Aga äkki aitab mõtlemise kontrevolusiooniline ja tagurlik seljatahajätt...Kindlasti leidub vastuseid...Isegi mul...aga see ujedus, ujedus on jubedus. Või kas ujedus jätta ja tormata pea ees lahingusse...ja langeda põrmu haavleid täis süda purskumas verd, mis praeguses külmas kiirelt muutumas jääkristallideks...

Aga võibolla tuleb tegutseda vahel nii et tuleb olla kordki elus keegi teine, et piin kaoks ja sa saaksid jälle olla see sama vana hea tegelinski, ainult kahekesi....

Küsimus küsimus küsimus.............................

palvekiri ilmataadile!!!

Tere ilmataat, mul on sulle üks väike palve: TAHAN KEVADET!!! Kuigi lumi on tore on mul ikkagi külm. Eesti rahvusspordiala suusatamist saab ju ka teha rullidel...
Tegelt mul on nii külm, et ma peletan paljud endast oma külmusega eemale:S. Parem poen teki alla ja ootan kui Une-Kati lõpuks tuleb...Une-Kati keda ma nii kaua oodand olen...

väsimus

Väsimus valdab. Ja on ka põhjust...seljataga on nädal (ja selle vahetus), mida mu närvirakud mäletavad kaua. Pole vist ühtegi neist, kelle tuttav poleks sellel nädalal läinud manala teele.
Nädalavahetus, mida ma ise ei tahtnud nähagi, osutus isegi meeldivaks - vastlad, mida ma korralda aitasin läksid enamvähem korda, ja nendega ma tegelesin eeltööna vaid mingi pool tunnikest..nii et lõpp hea kõik hea:)...aga puhata ma ikka ei saand:S
Ja täna jätkus mu masendav töönarkomaani seisus jälle...no varsti juhtub vb midagi sellist, mida ma veel ennem näinud pole- mu jõud saab otsa. Aga loodame, et ma ei saa oma piire praegugi tundma..
Homme on ju vastlad, ja soov oleks, et ma saaksin natukenegi puhata (kasvõi natuke). Palun!!

Aga veidi nuputamist natuke kõigile (vastused avaldan hiljem):
Mõista, mõista...
1) Mis on - autol kuus ratast?;
2) Mis on - autol on kaheksa ratast?;
3)Mis on - rattal on neli ratast?

Vastused peaks peituma meis eneses:D

eetika vol3 - grande finale

Nii lõpp läheneb:S:D
Finaal...osa 5...tatatatataaa
5) Aga eelnevalt käis läbi selline mõte, et mängukarud on ebaeetilised. Miks küll? Kõik ju teavad neid toredaid mõmmisid, mis juba aastakümneid ja sada peale on väikeste ja suurte inimloomade lemmikud, eriti öösiti. Väga tore ja mõnus on magada, nägu paitamas pehme karukese karvakeha.
Aga kas see on ainuke võimalus? Kunagi oli Komissar Rexis osa, kus lõhkevad mõmmikud tekkitasid hirmu ja kaost laste ja eriti nende vanemate seas, Viini linnas. Rex ja Moser hakkasid seda uurima ja mis järgnes? Tädi, kes oli karude esmane omanik kasutas neid ära(?). Samal ajal kui tema nuttis, halas, mehi tappis ja Moserit rahuldas (tegelikult oli ta päris kena tibi, mulle meeldis, ainult natuke vana minu jaoks), lõhkesid mängukarud ja tekitasid nii vaimseid kui füüsilisi häireid kogu linnas. Kas selles oli süüdi vaid tädi? Kas mängukarud olid mingid egota ja altruistlikud "suitsiiditerroristid"? Mina ei usu, et karud selles loos päris süüta olid!
Sest nagu eelnevas loos selgus on karud ühed võimu ja kasuahned tegelinskid, kes on algul küll armsad, kuid kui selja keerad hakkavad sulle keerama!! Karu on karu, mängukaru sealhulgas. Mängukarud on aga seejuures veel hullemad, sest nagu " eesliide" mängu- näitab teevad nemad pahategusid mängulisel teel. Mäng aga tähendab rõõmu ja lõbu. Järelikult on mängukarud eriti ebaeetilised tegelased, isegi rohkem kui päriskarud. Sadistlikult ja sellest rõõmu ja lõbu tundes tapsid nad inimesi ja tekitasid hirmu ja kaost:S. Ka tekitasid nad Rexile inimvigastusi. Rexile, kes tahab ainult head. Ta sai isegi halvast Tädist aru (no nägi läbi), juba siis kui see haige jalaga Moseri voodis roomas (Moseril oli tol ajal kargud).
Kuna mängumõmmid on nii nunnud, siis arvatavasti tegutses tädi nendest pimestatuna, nende nimel. Aga see ei võta Tädilt ära tema pahategusid.
Nagu selgus- Mängukarud on oma nunnulisuse taga hoidmas sadistlikku ja üli-üli-üli ebaeetilist tegelikkust!!!-> Tehtud!!!
PS! Lisaks veel viimasele näitele aspekte, miks mängukarud on nii halvad-

1)Paljud kaisukarud on püüdnud oma omanikke öösel lämmatada (osadel on see ka õnnestunud); 2)Kui M.karu satub õhtul kraanikaussi ja mingil imetabasel kombel vesi kõva survega jooksma hakkab, võib juhtuda, et hommikul on omanik huppunute kirjas; Kuigi aspekte on tuhandeid, siin viimane neist, sest mängukarud võivad seda teksti lugeda, või mingi heausklik neile ette vuristada. Minu tervislik olukord on ka väga tähtis, vähemalt minu jaoks. 3)Kuna mängukarud on isekad, siis ei taha nad kedagi teist oma omaniku kõrvale peale iseenda. See aga mõjub halvasti rahva iibele ja tulevikuks võib olla rahvaste väljasuremislaine.
NB! viimane aspekt ei tohiks kehtida eetilisuse plaanis alla 16-aastate omanike suhtes (Aga, mis ütleja mina olen?)

PS2!) kuna inimesed on siiski veel mängukarudest tugevamad, siis õnneks ei suuda mõmmid oma kõike halbust teostada. Aga eks aeg seleta...

See oligi minu eetikaloeng, nüüd käes uus päev, uusi katsumusi...nagu öeldud...eks elu seleta, mis homne päe toob, või siis juba tänane:)

eetika vol2

No järg eetika vol1-le..no tegelikult lugesin kokku ja sain oma vihikus kokku 4,5 lkd, mitte 2,5 lkd vabandust...aga edasi minnes:D:

4)Kas eetika tunni ajal spikerdamine on eetiline? Õppejõud ütles, et juba mõtlemine sellest on ebaeetiline. Aga isegi need, kes ei taha spikerdada, mõtlevad sellele. Ainult n.ö. heas mõttes. Järelikult pole eetika kursusel ühtegi eetilist inimest! Kõige ebaeetilisem on aga õppejõud, kes lausa suunas õpilaste mõtteid spikerdamisele.Võibolla poleks muidu keegi (vähemalt osad) spikerdamisele mõelnud? Järelikult väga ebaeetiline õppejõud rikkus tudengite eetilise mõtlemise!! Aga nagu eelmistest mõtetest selgus, on kõik inimesed erilised pätid, nii et spikerdamine eksamil on isegi hea, sest sel juhul väljendab tudeng ennast ja ei ole kuiv aga eriline pätt. Samas võib spikerdamist võttavastuhakuna väga ebaeetilisele õppejõule! Vot see on alles eetika võidukäik:D Kõik spikerdama!!!-> Tehtud!!!

Oih käsi väsib ära....järgneb...

eetika vol1

Nagu teada on eetika meil igalpool. Aga kas tõesti? Alles Konsumis käies märkasin kiirabiautot-tuut-tuut. Ja ka põhjust: ukse kõrval olevat klaasi enam polnud..räme laks võis olla...
Nüüd juba söönuna meenub eetika loeng. Ja veidi mõtteid sellest...tegel 2,5 lk-d teksti mis tunniga kaasas ei käind...pigem edestas seda valgusaastate viisi:D..No jah ega igaüks ei peagi neist aru saama, need ju minu arutlused omaette...kuna teksti on palju toon need avalikkuse ette jupiti,,kergem aru saada:)

1)Väljavõte vihikust, mis täis joonistusi ja kuhu eriti ei satu päris arukat materjali:
Eetika kriis?
Kas pätt on eetiline? Kes on aga tavainimene? Kas pätt pole inimene kui ta tavaline pole, äkki siis pigem eriline? Või kas eriline inimene on pätt? Kes on eriline inimene? Kas mitte iga inimene? Sel juhul on kõik inimesed ebaeetilised, kuid erilised pätid!!!-> Tehtud!!!

2)Kas inimese ilusaks olemiseks on peeglit vaja? Mõnikord öeldakse. Aga kui peegel tähendab ilu, siis kas teistel hetkedel on inimene kole? Mis üldse on ilus või mis on kole? Kas kole võib ilus olla? Võib, sest öeldakse ju mõnikord "kole ilus". Aga vastupidi? Pole küll kuulnud, et keegi oleks "ilus kole". Järelikult on koledad mõnikord ilusad aga ilusad mitte iial (tavaliselt) koledad. Aga kuna iluks peetakse peeglit, ei saa 24h ilus olla. Järelikult, mida rohkem peegli ees seista, seda ilusam oled!!!-> Tehtud!!!

3)Karu käpp. Kas karu, kes tapab kärbseid on hea? Ükskord kodustas(?) üks mees ära karu. Algul oli karu hea, tegelikult ta oli seda kogu aeg. Karu ja tema n.ö. omanik olid sõbrad vb partnerid? Sel juhul olid nad üksteisele kasulikud. Sümbioos! Karu ja mees olid samal ajal nii sõbrad kui partnerid. Aga kord läks mees magama. Kärbes lendas mehele pähe ja karu he sõbra ja partnerina mõtles head ja lõi kärbse maha. Aga kuramus- lõi ka mehe oimetult surnuks. Tegelikult on tavaliselt peaaegu alati surnud oimetud. Aga see on teine teema... Aga kas karu ei võinud olla pigem mehe vaenlane? Kuna nad olid üksteisele kasulikud, siis 1 kasu + 1 kasu võrdub 2 kasu. Aga karu ei tahtnud ainult ühte kasu, ta tahtis ka mehe oma endale!! Karud on halvad, sh. kaisukarud!!!-> Tehtud!!!

See oli vaid väike osa mu eetikaloengust...järgneb...

eetika tund

Täna eetika loengus..ohh issand kui huvitav mul oli: mitte kui midagi ei kuulnud. Meelega. Sest eetika on nii tore teema, et hoia alt. Aga sellest hiljem. Mart ja Edgar kaklevad, lähen ja ässitan neid takka:D

ideaalid

Proovin mitte pronkssõdurist rääkida, ära juba tüütab see ilkumine. Loodaks vaid, et kui seda maha ei võeta, siis võetakse käsitluse alla minu kunagine ettepanek, mis kattub veidi normanni omaga...Kurammus ja liigubki kõik pronksõduri peale:@
Aga ettepanek: Kuna pronksõdur on osa kunstist, siis keegi ei keela ju sellest edaspidigi kunsti teha... -Projekt Pronksõdur rahvaste sõpruse etaloniks ja turismimagnetiks-
Esmalt tellida Kangro Taunult uus pronkssõduri kuju, mida ta saaks poolemeetriste kujudena rikkuritele kaminasimsile kalli raha eest maha müüa. Järgmine tellimus betoonifirmale, mis valmistab sõduri ümber 4x3x3 karkassi ja valab siis selle betooni.
Seejärel kuulutada välja ülerahvalik kujunduskonkurss, millest kõik võivad osa võtta.
Uus pronkssõdur jääda rahva kujundada: eesti skinnheadid saaksid seda kaunistada ilusa punase värviga ja seda oma 20 aastat vanade rullibemmidega disainida. Vene rahvas aga saaks sinna tuua lilli ja kel väga igav võib hakata seda pastakate, kuvaldadega või ükskõik millega ümber kujundama. Nii, et lõbu ja koostööd kõigile:)

Turistidelgi huvitav.."Adolf, mis seal all võiks küll olla, et kõik muidu normaalsed inimesed seal askeldavad? Lähme ka vaatama!!" Pronksõdur turismiobjektiks-Tehtud!!

Aga ei tohiks unustada ka pronkssõduri ümbrust: esiteks võiks sinna luua eesti ja teiste kuulsuste allee: ümber pronksõduri mahuks 27 väikest ja üks suur punast viisnurka kuulsustele. Sinna nimedele kuulutada avalik konkurss (äkki keegi nimetaks ka ruhnu karu?).
Nii et rõõmu ja tegevust palju:D.. Üldse võiks pronkssõduriparki võik luua ühe tax-free ala odava viina ja voblaga. Ka võiks seal olla tasuta poliitilise reklaami ala.
Tuleks mõelda ka istumisvõimaluste peale...kogu aeg ju ei taha maas viina võtta. Ja keelekümblusklass ongi loodud...
Samas loodan ettepanekuid selle teema kohta...Teeme ära, et kunagi saaks kõik me koos öelda Tehtud!!!

Nii, et mu varasemast plaanist kirjutada enda ideaalsest päevast jäi katki, jälle see pronksõdur:S
Aga eks see tule hiljem...

PS! Üks asi jäi puudu selle pronkssõduriala kohta.. Ühe nurga võiks planeerida täiestioriginaalkunstnahast joppe müüvatele mustlastele...

PS2! Ühte asja ma loodan veel! Kuna maailm tagurlik ja mul elukindlustus tegemata, siis palun süübige rohkem teemasse, mitte ärge kohe tulge nende samade pastakate, kuvaldade ja 20 aastat vanade rullibemmidega minu õuele, ma teen seda kõike töö mitte lõbu pärast.

sõbrapäe

Eile (paar minutit tagasi) oli sõbrapäe...
Pole eriti kunagi pidanud, seda mingiks eriliseks asjaks (süüa ei anta ja peab kuulama inimeste sõprusavaldusi, kellest ei pea väga palju, mitte just kõigit küll...aga)..Sõbrad on igapäe mitte ainult ühel päeval aastas, et mitte eelnevat valesti aru saada..

Eks see päe olnudki eriti sõbralik...eriti mu närvirakkudele. Kuna mu liiginimetus on jänesorav (turbojänese sündroomi all kannatav orav rattas), siis selliseid päevi on tulnud varemgi ette ja tuleb veelgi. Algas kõik tehniliste probleemidega, no seda võiks nimetada ka enese oskamatusega arvutivallas. Tööd palju ja ei oska tehnikat täielikult...täitsa must...aga kui need lahendatud, sai ette võtta koolitee...6 tundi pidevat soovi magama jääda. Aga sellele järgnes ka tasu...no sõbrad, vähemalt osa neist kutsusi välja...
Kiigutud veidi, viis me tee suudlevatesse tudingutesse (teatud põhjustel mu lemmikpaik:D)
Aega läks Eve, Liis, Lauri ja Egert kakaotamas, mina mitte. Tahtsin veel soojemat...
Huvitav aeg ja nalja sai, aga nagu alati jäi palju südamele kripeldama (see osalise oskamatuse juures tavaline)....Tore oli aga läbi sai...ikka kripeldas...ja koju ära...kripeldas ikkagi:S...

Ja eks selle vastu aita üks asi- enese piinamine tööga. Närvirakud surevad, kuid kripeldus kaob töö varju...Töö valmis, pea huugab, aga hea on olla...imeline (või siis mitte)...Üht ma loodan-Äkki kunagi saan minagi suureks ja targaks, ning oskan kripelduse ära parandada, loomulikke vahenditega. Mitte ei muutu värdjalikuks töönarkomaaniks...aga eks aeg seleta..

Ja väike ja nunnu(?) kuningas jõudis päeva lõpuk uue avastuseni...blog. Nii et saab näha. Loodame , et enam mitte nii igavat jahumist kui see tekst siin...Sest tharapita (see kelle lauluks 10000 eestlast ka sorderess) hoiab kuningat:D

alguse asi

Tervus.
Räägib Triiplandi valitseja. Nimeks tal Priit. Natuke eellugu:
Ei ole unistanud eriti blogija elust, kuid kuna Egert kutsus ja endal on palju öelda, siis proovin asja.

Endast. Sündinud kaks aastakümmet tagasi, külmal jaanuarikuu hommikul (juttude järgi üle kolmekümne miinuse), eks see külm pani aluse ka mu arengule. Pärast seda kui mind sinise žiguliga kodutallu toodi on toimunud isemoodi areng, kuni siiamaani, kui mu valitseda on Triipland- maa täis saladusi, kaunidust ja iseärasusi, mis on teinud must tõeliselt teistmoodi, kuid siiski inimese. Ülimalt imeliku (mitte halvas mõttes). Olen endaga kokku leppind, et oma maad valitsen ma nii, et ma ei satu endaga vastuollu, sest minuga ei ole kerge vaielda, veel raskem on mul seda ise teha.

Mida oodata minu blogist. Igatahes mitte kerget katsumist ja lugemist. Selleks on vaja väga kõrget mõistust (no ses mõtte, et taevasse küündivat), sest mina olen peaaegu alati jalgadega maas aga peaga pilvedes (ei kasuta see juures kanepit:D)...nii et kuldaväärt asi, nagu mu troongi...