suvi

Suvi on tore, eriti siis, kui on aega, vahendeid ja võimalusi seda veeta.
Eile ärkasin kell 6, viisin ema tööle ja sõitsin Tartu. Vara tõusta on väga mõnus, mitte nagu täna, kui ma magasin kell pool 11ni. Kuigi magamine on ka tore tegevus. Panin siis pesu , peale seda vaibad pessu ja läksin Liina juurde hommikust sööma. Kell 9 hommikut süüa pole just väga eriskummaline, kuid kui olla juba kolm tundi tegevuses, siis tundub see lõunasöögina. Hiljem käisime veel Hansapäevadel, mis polnud veel hakanud, Supilinna, Kaubamajas ja turul.

Kotid kraami täis sõitsin üle nädala taas Elve poole maale. Mängisime sulgpalli ja käisime ujumas. Mina loomulikult oma sinise rõngaga, sest mine sa tea, mis vool toob. Hiljem sõime kukeseenepirukat, vaatasime telekat ja seiklesime natuke niisama=D No mõistus jõudis ikka ööseks koju, niivõrd kuivõrd. Ja nii me pärast keskööd magama jäimegi.

Täna oleme olesklenud, lugenud, söönud, noppinud maitseks vaarikaid ja mänginud Eesti mängu. Elve nupud olid seekord edukamad kui minu aga 2, 5 ja 6. koht on ka väärt tulemus. Nüüd tuleb oodata, mida õhtu pakub=)

roosa-lilla taevas võtab võimust

Täna tuli kauaoodatud vihm. Koos välgu ja pauguga, tuulevaikuses. Õhk sai veidi puhtamaks, veidi, sest veidi puhtamaks annab veel minna. Esimene talutav päev. Pesin puhtaks vannitoa ja sauna, koristasin veidi sahvrit, jootsin koeri ja kanu, tõin laudas mune, lõhkusin paar puud, pesin pesu, kastsin kasvuhoonet, lugesin, mängisin palli ja passisin niisama. Kindlasti saab seda rida veel pikendada. Aga milleks, ega töö tegemata jää.
Või siis homsest jääb, kuna võtan taas tee Tartu poole. Millegipoolest on see linn tõmbav, mõnikord nii tõmbav, et eksib öössegi ära. Igatahes hommikul on enne kuut äratus, et munad karpi panna, väike amps teha ja siis rooli keerates tagasi sooja Tartu, kust jälle on hea ära sõita.

pÄikesekiir

Nii väsinud pole tükimat aega olnud. Eile suutsin vaid 7 tundi ärkvel olla, täna küll juba 6 aga kisub vaikselt voodi poole. Vahepeal olen põldu harinud, lehe järel käinud, autot pesnud, koeri jootnud, raamatut lugenud ja niisama olesklenud.
Ilmajaamast öeldi, et ööpäeva keskmine temperatuur on 27 C. Nad on vist seda minu toas käinud mõõtmas, sest siin on ka kogu aeg keskeltläbi 26-27 kraadi. Ja traditsiooniliselt olen maja jahedaimas toas. Nii, et arvestades, et elu on ilus nagu lill, siis praegu on lillede kasvamiseks päris ideaalsed tingimused. Kui vaid vihma tuleks veidi.

soojus

Maal, kodus nagu aeg seisaks, kõik on vaikne rahulik muutumatu. Ei usu, et see halb oleks, aga hea suhtes ei suuda endaga kokku leppida. Käisin täna 2 km pikkusel jalutuskäigul, bussipeatusesse ja tagasi. Proovisin veidi joostagi, kuid lämbus surus kopsud kinni ja sinna see kiirem samm kaduski. Vähemalt üks kolmest viineripirukast kulutatud. Päeva ülejäänud söök peab ootama oma aega. Kuigi kui aus olla, siis ega täna midagi sisse ei läinudki. Palavus on väga kaalusõbralik.

Proovin tulutult saada Ilmatsalu Põhikooli kodulehele, et saata oma CV ajaloo ja ühiskonnaõpetaja ametikohale, või vähemalt näha täit kuulutust. Kuigi mul on rauad tules ka mujal, on siiski kindlam, kui kandideerida võimalikult erinevatele töökohtadele. Viimane aasta ülikoolis, loodetavasti, on ees ootamas. Ja miks mitte kulutada see töötegemisele. Nagu seegi. Ja oma õpitud ametil töötamine on palju suuremaks väljakutseks kui miski muu. Ootame siis veel natuke.

Siesta

Pean lõunamaalase kombel lõunast puhketundi ja pühin särgikraega higi. Heaks näiteks, et ilm on päris palav - tahtsin kohvile eileostatud kohvikoort peale valada, aga see oli külmikus paksuks ja tükki läinud. Ja nii pidin ka uue kohvi tegema. No õigemini jäi see hommikul mul korraks, umbes pooleks tunniks lauale seisma. Nii vähe on siis õnneks vaja. Aga pole hullu - nädal külmkapis puhanud piim aitab välja:=)

Neljapäeval ostetud koduõlu, mis pikalt soojas külmakastis seisis ja reede õhtul kambakesi ära lahendati, saadab siiani vaikselt terviseid.

Vihmaootus

Aeg möödub jube kiiresti. Vahel ei panegi tähele, kuidas nädalapäevad mööduvad, kuidas kevadest saab suvi ja kätte jõudis kuum juuli. Küllap võib selles mõnevõrra süüdistada kiireid päevi, mis alles hommikul endale tagasi mõtlema sunnivad. Samas võib see olla seotud laiskusega, mis tekitab tunde või mõtte, et päevi ei maksagi lugeda, kuna need niikuinii mööduvad. Igatahes on praegu üks juuli kuum hommik.
Vahepeal on kool läbi saanud, selleks aastaks. Töö-kool-töö... režiim oli omamoodi mõnus. Mõistlikult piiritletud aeg nõuab mõistlikku tegutsemist, mõistlikult puhkamist ja läbi selle säilibki inimene paremini. Vähemalt ma loodan, et see nii on. Kui töölkäimine oli seekord lihtsalt vajalik mõistlikkuse säilimiseks, siis kool sai eriti tugeva pingutamise osaliseks. Kuigi lõpp läks tänu järjestikkustele pingelangustele ja kokkuvõtmispüüetele veidi allamäge (sain oma magistriõppe esimese D kätte), siis võib tervet esimest uutmoodi aastat pidada edukaks.

Käinud olen ka mõnel etendusel alates aprillist: Tallinna Linnateatri "Hecuba pärast" Võru Kandlis, NO99 "Margarita ja meister" ning "Kes kardab Virginia Woolfi?" lisaks nende "Ühtne Eesti suurkogu" Saku Suurhallis. Vat Teater käis külas väikses Vanemuises "Ingel, Ingel, vii mind taeva"ga ja ise sai külas käidud Rakveres, kus selle aasta esimese suveetendusena sai nähtud "Kadunud tsirkus". Teiseks suveteatri tükiks tuli selle nädala alguses "Põrgupõhja uus vanapagan" Emajõe Suveteatrilt. Igal etendusel oli nii säravaid kohti kui ka mõni miinus (kui siis üldse), kuid kuna osad etendused jäävad juba kuutagusesse aega (ja kindlasti on minust teravama silmaga teatrihuvilisi), siis jätan oma arvamused parema meelega enda teada.

Nädala alguses lõppes selle aasta esimene suvelaager. Seekord siis minu vanemkasvataja rollis. Kõik läks nii ludinalt ja kiirelt, et tagasitee ihaldatud "tavaellu" tuli ootamatult kiiresti. Nüüd on siis vaja veel kannatada veel üks vahetus ära, mis nädalapärast algab. Loodetavasti tuleb see sama tegus ja tore.

Inimestele meeldib suvi, nii ka mulle. Ainult palavus on liiast. Nii siis võtsimegi Elve, Kadi ja Liinaga end kokku, pakkisime kotid ja sõitsime saartele veidi jahedamat ilma otsima. Seal me siis sõitsime ja sõime ja vaatasime vaatamisväärsusi ja puhkasime ja kõike muud. Kolm päeva, 1100 kilomeetrit, Tartu-Saaremaa-Hiiumaa-Haapsalu-Tartu möödus kiires ja rütmikas tempos. Järgmise korrani.

Nüüd siis tuleb süveneda taas argiellu. Eks sellelgi ole omad plussid:)