Mis tegelikult juhtus Peebuga?

Igavus paneb kirjutama, samamoodi nagu meenutama. Vaatasin oma toa ahjuuksest paistvaid vaikselt vilavaid tulekeeli ja meenutasin veidi oma lapsepõlve, millest mul eriti palju meeles ei olegi. Eriti ajast kui ma veel koolis ei käinud, vaid enamasti kodus istusin, sest lasteaeda mind ei lastud juu. Mulle see meeldis.

Meelde tulevad vene multikad, EVTV ja RTV multikad, Ostankino multikad, Vanad Eesti multikad, see kuidas õde mu käele kuuma suppi serveeris (teiste juttudest), esimene viin kahe-kolme astaselt, lilleseadekunst ja ravimtaimed, võidusõidud mänguasjadega, Tondipüüdjad...Kuigi osad neist sündmustest, märkidest võivad olla seotud ka peale koolialguse aegadega, siis ikkagi need on osa mu lapsepõlvest, mis mõnede märkide järgi kestab siiani. Kuid kuskilt mälusopist tuleb meelde midagi selleist, mida ma hästi meenutada ei taha, kuigi see oli mulle suur triumf - Mis juhtus Peebuga - mu kaksikvennaga ? ...

Peep ja mina olime ikka tegijad! Muide, mina olen vanem (11.25) kui tema (mingite dokumentide järgi 12.05). Või maksab rääkida sellest "oli" vormis"? Ei tea...

Oli vene aja lõpp, hästi ei mäletagi mis aasta (1990 vist). Olime siis kolme aastased, suure isu ja roosa nahaga noored kuked.

Peep oli juba siis geenius. Ta oli kolmene, kui ta oskas kirjutada (mida enamvähem minagi), väidelda (minuga), Nõukogude Alla Viie Aastaste Geeniuste Klubi liige (mille liikmeks pidin mina saama järgmine aasta, sest mu tase veel ei olnud sealmaal kolme aastasena, kuid NL lagunemine rikkus kõik :(), lisaks oli ta rajooni Kolmandate klasside (!) sümfooniaorkestri liige, mängides blokkflööti - mis mind ülmalt vihastas. Kuigi mina oskasin paremini laulda, ei osanud mina ikka veel noodikirja (mida ma seniajani pole viitsinud ära õppida), kuid tema küll.

Vene aja lõpp oli, nagu teada suure inflatsiooni ja toidu puudusega. Nii oli ka meie peres, kus vanematel ei jätkunud me mõlema jaoks vahendeid, et katta kõik me tarkusega seotud väljaminekud, lisaks veel hea isu!

Nii tuligi vanematel otsustada, kumb meist kahest saab paremad palad ja eeldused oma geeniuse jätkumiseks samas tempos.
Tegelikult oli algselt eelisseisundis Peep. Ta oli ju alati nii hoolitsetud ja puhas, mina seevastu aga lasin kolmeaastasena ikka öösel alla.

Aga ... Peebul oli üks viga - Ta oli liialt hea! ja koos sellega oli ta alati nõus osad mu "pattudest" enda kanda võtma. Seda ma kavatsesingi ta hävitamiseks ära kasutada, sest juba oli tunda tema paremust.

Üks õhtu, kui vanemad magasid, läksin ma Peebuga nende tuppa. Ta oli niivõrd unine, et ta ise ka ei saanud aru, mis teoksil. Nii ma siis kakisingi vanemate tuhvlitesse ja käskisin Peebul nende juurde magama jääma. Ja jobu jäigi ... ahahaaa. Ise aga läksin enda tuppa, lasin enne magamaminekut voodi täis (ma ju lasin alla vaid raske une ajal ja ülimalt harva) ja jäin sinna siis magama.

Hommikul, kui vanemad ärkasid leidsid nad eest kakised tuhvlid ja rebadel pükstega Peebu (minu korraldatud ;), magamas. Kiirelt äratasid nad Pebu ja küsisid aru, kuid Peep ei öelnud midagi - ta ei mäletanud lihtsalt midagi (ja ta oli niivõrd aus, et kui ta midagi ei teadnud, siista vaikis). Vanemad igaksjuhuks tulid ka mind kontrollima, sest nad ei uskunud ikka Peebust seda. Mina magasin nagu nott, mõnuledes oma pissiloigus. Peep aga vaatas oma patuaoina pilguga ukse peal. Ahahaa. Ärgates "ei teadnud" ma midagi.

Vanemate meelsuse muutust oli näha juba hommikusöögilauas. Mina sain üle pika aja liha, kui Peep pidi leppima mannapudruga - jee. Et asja kindlustada jooksin ma oma parema silmaga vastu lauanurka, ja peale seda "jooksin" sama silmaga vastu Peebu rusikat. Lausa veri oli väljas.

Vanematel oli Peebust villand ja nad olid oma otsuse teinud - oma vanima poja, minu kasuks. Karistuseks panid nad Peebu keldrisse kinni (et hiljem välja lasta muidugi). Mina aga läksin keldrisse ja hakkasin Peepu seinakülge kinni siduma. Raisk - jäin vanematele vahele, kui nad just tulid lihatükiga (reeturid!). Aga nagu alati aitas mu välja mu kutsupilk - vanemad leebusid ja aitasid mul siduda . Ahahaa. See lihatükk oli ka viimane ta elus, vist.

Kui alguses viidi Peebule toit keldrisse, siis hiljem ehitati põrandale auk, kust jäätmed alla visati. Ja Peep oli tänulik - ta hoidis keldri puhtana. Tubli kutsu = )... Minu sünnipäeval (see ju ka tema sünnipäev) sai ta ka tüki torti. Nämma.

Kas Peep oli seal keldris üksi? Kes on lugenud "Charlotte koob võrku", see teab, kõik loomad oskavad rääkida. Peebu parimad sõbrad olid ämblikud ja rotid. Ka hiired, kuid vaid siis kui rotte kodus polnud. Neile ta mängis oma blokkflöödil kurba viit, millele loomad tegid vokaali (ainuke meelelahutus tal, sest see ju selle vihavaenu põhjustaski (ei maksa süüdistada nõukogude liidu majanduslikku nõrkust - see on tüüpiline ameerika müüt)) .

Kuid ükshetk ei kuulnud me enam põrandaaugust kurba muusikanooti. Ja ka puhas lõhn hakkab kaduma... Vb on ta lahti saanud ja põgenenud (kes näeb linnapeal sopast 20 aastast noormeest väljaveninud 4 aastase (me ju suure kasvuga) riietes, siis andke teada, palun, välismaailm ei pruugi olla talle ohutu. See kõik on vaid tema kaitsmiseks). Teine põhjus võis olla see, et kuna mulle meeldivad erinevad helid (vana laulumees juu), siis ma lasin põrandaaugust alla väikeseid kive, sest põrandale kukkudes tekkis neil imeilus heli, aga kuidas mina sellega seotud olen, et kelder haiseb? Ei ole ju, mina pole ju kunagi milleskis süüdi. Nii nummi : )

See oligi väike silmapilk tagasi lapsepõlve. Vb tuleb kunagi veel midagi meelde...Seniajaks Sayanora

Kased olid rohelised...

Ei ole halba ilma heata. Hea on!

http://www.youtube.com/watch?v=iDKw-pL9VN8

100 pakki teed

Varahommikune Tartu - vaikne aga vilgas = )

http://www.youtube.com/watch?v=_bISJ2zi1zQ

Naerukoht

.

Da fait

Jäääär vs Sirius -> loomulikult Sirius!

bahbah

Enamike bloogide sissekanded on jäänud suhteliselt lühikeseks (samas aga kandvaks), tundub, et see on nakatanud mindki. Samas mulle tundub, et mõni inimene vajab psühhiaatrilist abi (k.a. veidi mina), sest sellist jobusust ei toimu isegi parimates peredeski!

mokk maha

Köögipoisi soovitus: Kui sa ei taha endale senisest kaks korda suuremat ülahuult, siis ära kaitse jalgpalli karistuslööke oma näoga!

Teateid tegelikkusest

Köögipoisi mõttetera : Ausalt on nõme olla nõme!

öögipoisi nurgake

Köögipoisi päeva soovitus - Ära jäta nuudlivedelikku nädala(te)ks potti!