Esmapäev

Inimeste elu on ikka väga lihtsaks tehtud - enam ei pea külastama pornosaite, sest elu24 rahuldab samahästi.

Reede

Üllastel eesmärkidel võib ka kirvega kätte lüüa...

Laupäeva hommik

Kõrvad on lukus ja vaikselt uni tikub peale. Veidi aja eest jõudsin Northampton-Tartu rallilt tagasi, väga tore nädal oli kokkuvõttes.

Mis mulle Inglismaalt meelde jäi...


Esiteks - Vaata paremale!
Teiseks - Kui ei ole tegu just town centeriga, siis ei tasu majades erilist arhidektuurilist ilu otsida - need kõik on 97% tehtud tellistest. Seeeest on väikesed aiad mõnusalt hooldatud!
Kolmandaks - Söök on kallis! (arvestades just kvaliteedi-hinna suhet)
Neljandaks - Söök on ühekülgne (koos eranditega)
Viiendaks - Inglismaal autodel tuled ei põle
Kuuendaks - Iga kuues britt sõidab Opeliga (veidi liialdatud!)
Seitsendaks - Nagu toitki on ka inimesed suhteliselt ühekülgsed (erandid nagu toidulgi)
Kaheksandaks....

Igatahes oli mul tore tööaasta lõpp. Sai käidud paljudes inglise erikoolides (lisaks üks algkool, mis oli "raskes rajoonis"). Nüüd on palju parem ka nt. enda töödega edasi minna, sest võrdlusmaterjal on mingisugune olemas. Kes veidi rohkem tehniliselt küljelt teada tahab, see küsigu.

Teeks kohe ka kiirelt päevade lühitutvustuse (no kes ei viisti, ärgu lugegu ;) -

Reedel oli äratus kell 3 (peale kahte tundi und), siis u kaks tundi lennujaama. Ootamine ja kolm tundi lendu, millele järgnes neli tundi bussisõitu. Tegelikult oli Northampton u kahe tunni kaugusel, kuid buss teeb suure ringi kolmes lennujaamas. Mõnel mehel oleks vist rõõmust piss püksi tulnud kui oleks nii palju lennukeid korraga näinud...
Ülikool ise on päris äge kolmpleks. Mitte nagu meil üle linna laiali, vaid ühel suurel territootiumil. Õppetööle oleks see kindlasti kasulikum. Ööbisime Ülikooli m(h)otellis. Kui algul oli jutt, et jagan teise tüübiga tuba, siis välja tuli, et olen üksi toas koos kahe voodi, teleka ja vannitoaga. Teenindus oli ka väga hea, mõnusalt mugav oli.

Laupäev oli mu lemmikpäev - London! Ei olnud mingisugust ohhetus-ahhetus tunnet, lihtsalt meeldis. Vb. selle pärast, et sain grpi omapäi jätta ja Angelikaga tuuseldada. Väga tore oli, isegi siis kui pitsarestos nina verd jooksis. MIngit erilist plaani polnudki, lihtsalt käisime ja ajasime tarka juttu. London on mõnusalt mugav, samas ka lihtne linn. Eriti kui sul on metroopilet. Nii me siis käisime linnas poodides ja tänavail, näime palju vaatamisväärsuseid. Vist päeva kõige suurim vaatamisväärsus oli George Bush, maailma sandarm. Inimesed olid sõbralikud - mitte keegi ei öelnud talle oste midagi sitasti. Nad vaid rääkisid taga, sest Bush oli oma kuulikindlas ratastega karbis ja ei oleks kuulnud. Või kas pole mitte see USA luure, kellel kõrvad on igalpool?
Väga informatiivne päev niisiis. Aitäh.

.... Võimalik, et järgneb ....

Nüüd peaks vist magama minema, sest homme tahaks maale minna. Võis siis juba täna sest kell on neli. Õnneks õppis selle nädalaga veidi hiljem magama minna.

Tahaks tegelt kaissu, sooja. Mitte, et külm oleks. Juba esimesel päeval oli selline tunne, et tahaks tagasi ja kaissu, aga õnneks on olemas mingisugused piirangud ja kokkulepped, mis ei lase hetkeajedel alati võimutseda ja saab veidi oma mugavusest välja. Nüüd olen õnneks tagasi. Missugune õnn:)

Laupäeva öö

Hommikul linnutiivul Inglismaale. Jällenägemiseni!

Reede öö

Head ööd, Kallis!

Neljapäeva öö

Aidiöö mai vhriend. Läbi krampis põlve on käidud kaks korda Tartus ja tagasi. Teisel korral nägin Ilu.
Mind ikka tõsiselt häirib vahel, et ma olen niivõrd kinnise loomuga. Suurema osa ajast oma mõttemaailmas olles jääb suhtlemine välismaailmaga kängu ja selles ei oska ma kedagi süüdistada. Kuramuse raske on end kokku võtta ja läbi kartuse ise juttu alustada, mida ma küll proovin vahepeal, kuid liigse ebakindluse tõttu jääb tihti asi poolikuks. Lisaks sellele ei oska ma end piisavalt hästi väljendada, nii et inimesed saaksid täpselt aru, mida ma öelda tahan. Ja pärast häbenen oma väljendusvõimet.
Lihtsalt tuleb end kokku võtta, harida erinevatel teemadel ja seltskondades ringi käia, nii et tekiks harjumus, koos sellega ka enesekindlus suhtlemisel. Kindlasti ei anna inimest või inimene end täielikult muuta, see oleks omamoodi lollus. Nii, et ole meheks!

Teisipäev

Nüüdseks peaks kõik eksamid tehtud olema ja suvi käes. Täna oli viimane, suuline eksam. Oi kuidas sai kokutatud, aga minu puhul pole teisiti vist võimalik. Igatahes sain enamvähem hinde kätte. Samas on nõme oodata eksamite tulemusi. Nt. eelmine teisipäev tegin ühe, mille järeleksam on täna õhtul. Aga hinnet veel ei kusagil.

Nädalavahetus oli vägagi tegus ja liikuv. Reede hommikul liikusime Elvega mu poole maale, sealt laupäeva varahommikul Rakverre. Punk ei ole veel surnud, vähemalt lootma peab. Kunagi varem sai päris tihedalt pungipidudel käidud, päris punk pole ise olnud. Mulle meeldib punklaulude varjatud tõde (või kuidas iganes ma seda nimetan), kuid minu jaoks on punk kui selline ära väsinud. Kui varem võideldi millegi, nt. võõrvõimu vastu, siis praegu tundub, et võideldakse iseenda vastu. Lollust proovitakse peita neetide ja alkoholi varju. Aga mida mina ka tean ja arvan.
Mulle punklaulupidu meeldis. Väga hästi oli korraldatud ja mõnigi laul tekitas mõnusa tunde. Vist oli kell 1 kui lõpuks Elve poole jõudsime.

Praegu aga ei oska midagi enam kosta. Hakkan koristama!

Kolmapäev

Peale paari väga pingelist päeva on saabunud pingelangus. Omamoodi tore ju, kui vaid ei teaks, et homme on järgmine eksam. Väga raske on kokku võtta. Kuid muretsemiseks pole põhjust. Homme peab läbisaamiseks vaid kohal käima ja unnikust küsimustest paar vaid ära vastama, siis on läbisaamine kindlustatud. Enne on lihtsalt niipalju ära tehtud, aga alati tahaks parimat. Niisiis tuleb taas pingutada. Kell näitab ka alles keskpäeva. Sõu - nõu niid tu worri abbõut.

Esmapäev

Nii raske on end kokku võtta viimasteks pingutusteks, isegi teades, et tegemata jätmisel ootab ees ikaldus.