Raporteerib inspektor Paabuke

Hommik. Kell on 5.57, juba. Ärkasin pool kuus, väljas käis jutuvada. Vaatasin peeglisse. Sellist venda, kes vastu vaatas pole ma vist näinud (paarist korrast päevast peeglisse ei aita ju;). Nagu puhevil paabulind:D Krt pidi wc-sse minema. Koridor haises alkoaurude järele. Keegi oli jälle ühe poti täis oksendanud (mõnna, eks) ning vett polnud peale tõmmatud. Ma ka ei suvatsenud (liiga palju olen wc-d ja kööki küürinud, vist ainuke siin koridoris). Enda vaimusünnitusele muidugi suvatsesin:D
Paabulind tuleb wc-st välja (ikka veel isane). Peaaegu enda ukseni jõudnud, siis üks vend neljasest kambast koridori alguses (pikk maa vennal tulla), äkki hõikab. Mul suva (nagu alati siin ühikas, peaaegu). No tuleb, siis Kuninga audientsile. "Kuskohast siin ühikas naisi saab?". (Nägi välja nagu tüüp-vene kaak, nagu alati, mul suva, aga isegi oskas eesti keelt:D) Mul suva, ikka veel. "Misasja". "Kus siin naisi saab?" (Eheh, nagu mind praegu kotiks:) "Kle mees, öö on!"...."Mis öö, kell juba 5"...siis viskas üle: "No naisi, siin on neid mitu, koputa vaid kõik uksed läbi, äkki leiad"..."Kus täpsemalt?"...."No ma pole kindel, kas nad veel siin on. Aga selles olen, et esimesel on üks ja kolmandal kolm, ma magama ära, aga head otsimist"...
Vist läkski otsima, see vend tunduks kainena ka ohmu...mina aga magama...mitte.

Eelolevast jutust ei pea mitte keegi aru saama, see kirjutatudki nii, et keegi sellest aru ei saaks:)...

Kell on 6.21. Ees on päev päiksega:) Mind ootavad juba soojad nuudlid ja lõputu bussisõit... Juba praegu on paha...

Teade!

Kes tahab perset näha, võib seda minu kööki vaatama tulla.
Pole muud midagi öelda.

Liiga vähe reaalsust...

Olles jõudnud sinna punkti, kus oleks vaja ennast liigutama hakata, siis tundub et ei viitsi enam.
Peaks vist esitama Ülikooli Nõukogule ettepaneku, et nad natuke tihendaksid aineprogramme, sest selline üle kuu ajane peaaegu niisama passimine on vilja kandnud. On väsimus, tüdimus ja arusaamine, et krt, peaks tööle hakkama:S:D
Esiteks on vaja kolmapäevaks ära teha 5 referaati. Kõik ühe ja sama aine tarvis. Huvitav miks? Põhjus lakooniline: iga puudutud seminar = 1 referaat seminari teemal:P Head vorpimist mulle.

Aah jah. Sai ju väliskomandeeringus käidud. Kokkuvõtteks sellest reisist - sai reisil käidud (töö osa jäi kahjuks/õnneks kaduvväikeseks).


Õeh. ei oskagi enam kirjutada. Kõik tänu sellele väsimusele, mis on põhjustatud tegevuse puudumisest. Natuke kahtlane, eks. Nii see on:)

Samas inimene, kes sa omad vakantset töökohta, võta onu Priiduga ühendust. Ta tahab tööd teha...ja kõvasti:)

Aah jah, see ponkspoisisi teema. Kõik on ju tore? On või? Kas tõesti? Onu Ansipi ja oravate toetus on laes, nagu ka Edgari oma (ainult erinevate silmade läbi). Nüüd ootaks ka midagi kasulikku tegevust, mis viiks ka integratsiooni paranemisele. Välispoliitiliselt on ju kõik hea. Kõik "head riigid" on Eesti selja taga. Aga kui kaua veel võib Eesti sellist tähelepanu loota? Vist Jüri Luik on öelnud, et Eesti raiskas kõik oma välispoliitilise krediidi ära ühe sündmuse peale, ja kus on kasu? Eks neid kasutegureid ole hiljem näha.

Samas, kui keegi teab öelda, kuskohast saaks Tartus Speed'i, siis otsige tänavalt üles üks mees (keskeas, rohelise pintsakuga), kes seda kindlasti vajab rohkem kui teie.

koridorianarhia :D

Teadaanne: Kuna meie koridori wc-d ei vasta rahvusvahelistele nõuetele, siis on seal käimine vaid enda vastutusel. Et õiendada oma vajadusi nagu normaalne inimene, siis avasime kaks uut potti, mis asuvad köögis. Selpuhul palume kasutada paberit ja wc-harja. Ka mitte segada söögivalmistajaid - inimene, kes soovib oma toitu, -nõusid pesta, olgu eelistatud järjekorras poti/kraanikausi kasutamisel. Samas oleme otsustanud loobuda nimetustest köök ja wc ning läinud üle üldnimetusele Peldik. Võimalik ka kaasnimetus nužnik.
Kuna inimlikus plaanis ei ole ilus suitsetajaid nurka ajada, siis loobume ka nimetusest Suitsunurk. Sellest johtuvalt on lubatud suitsetada ka peldikus ja peldikusse viivatel magistraalidel.
Kommunistliku minevikuga inimesed, nagu me oleme, siis vastutab teie poolt puhastamata kraanikausi/poti või siis tekitatud põlengu eest te naabertoa elanikud. Süüdlased palume välja anda koridori Keskkomiteele, kes rakendab karistusi proletaarliku aususe printsiibil.

Ette tänades,
o.ü. Kommunistlik Peldik & Co

Möödunud ajad...

Viimase kahe nädala motivatsionipuuduses olen blogiasjanduse veidiks unarusse jätnud. Kuigi oleks olnud aega ja võimalusi, siis ikkagi ei ole suutnud midagi kirja pannud. Samas on kirjutada oo kui palju. Aga miks peaks...?
Põhimine küsimus ongi mul praegu, miks peaks...Miks? Aa, kus mina seda teadma peaksin.

Millest alustada? Vb sellest, et midagi on toimumas. Mitte vaid Eesti tasandil, vaid ka minus eneses. Tundub, et ma raiskan väga palju aega lihtsalt olemisele, sest ei saa ju olla mitme koha peal korraga, kuigi väga tahaks. Seal, kus mina olen, on alati midagi vajaka, kuigi see eriti välja ei paista. Pealtnäha on kõik korras (nagu see JOKK-teema), aga sees pulbitseb nii kui saab...

Mul on alati tundunud, et ma käin osade omale armsate inimeste haudadel tihemini, kui siis, kui nad veel elavad...Aah, nagu mingi kuramuse asi ei lase minna, siis, kui see on veel võimalik...

Pronksõdurist rääkides (ega eriti ei taha, aga peab)...Minu vaated pole muutunud, aga suhtumine on. See, et ponksõdur tuleb maha võtta, sellega olen ma nõus. Asi lasti liiga kaugele minna. Hindan kõiki, kes püüdsid olukorda parandada, eelkõige politseid. Aga mis edasi saab? Kahju on kuulata oma tuttavaid, keda valitseb mingisugune rahvuslik viha:S...Pimedus...Ise, veidi targemana (täiesti võimalik), usun, et nüüd alles algab "integratsioon" ja selle võlud. Kas Eesti hariduspoliitika peaks üle vaatama? Kindlasti. Üks punkt, mille peale peaks mõtlema on see, et mida teha noortega, kes pole veel põhiharidustki kätte saanud, kuid siplevad nüüd kongi äärel. Kas mitte ei peaks neile andma teist võimalust? Sattudes kongi tekib neil kahtlemata viha riigi vastu, kus nad küll on üles kasvanud, kuid, mis nende nooruse ära rikkus. Ja probleemid jäävad...Krt, ei viitsi sel teemal pikemalt peatuda, kuigi rääkida oi kui palju...Kes soovib, siis võtku ühendust, siis räägime sel teemal, igatahes kong pole lahendus.

Veidi teistmoodi teemadel:) Viimase nädala jooksul on priitpoiss valitud ametisse, läbinud järvejooksu, tutvunud huvitavate inimestega (vägagi) ja samas sattunud tupikusse...
Mis on järgmiseks, kindlasti tuleb hakata tegema selgitusi nädala pärast väliskomandeeringus, et mis siis ikkagi toimub. Aga sinna on veel aega...

Igatahes jäi jällegi palju asju rääkimata (suht kinnisena), aga kes soovib, andku märku ja räägime. Loodame, et suudan oma kloonimasina niipea valmis saada, siis ehk suudan lahendada kõik oma "probleemid":D...

Parimat oodates KoT