päev

Eile oli üks huvitavamaid päevi, mis viimasel ajal on olnud. Üleeile õhtul läksime Elve poole. Sellise külmaga on maal väga ilus - puud on härmas ja õhk selge. Mitte nagu linnas, kus kütmisaurud pead uimastavad ja sool teel kõik pori tuppa toob. Enne pimedat käisime poistega rebaseid jahtima. Nüüd, kui ilma peab, saab varsti Peipsile kalale. Valged jõulud paistavad tulevat, ilus oli vaadata kuis taevast lund juurde tuleb.
Eile lõuna paiku käisime O. sünnipäeval, aga õhtul võtsin end kokku ja tulin tagasi Tartu - poistega pubitiiru tegema. Päris lõbus oli. Peale ühikasistumist, läksime alguses Illegard (mõnus nagu alati), siis Mäkdoonaldsisse ja peale terviseburkse Krooksu. Minu jaoks oli see esimene Krooksukogemus, mis kahjuks pettumuse kaasa tõi - suht mõttetu värk, selline madalalaubaline tundus. Sama oli ka Pool Kuus, esimene kord andis teadmise, et sinna väga tagasi ei viitsiks minna.
Seltskond aga oli loomulikult tore, kell 3 tuli kiirelt kätte. Kui hakkasin koju minema, siis sattusin ka tänu A.T-le ka Lodja jõulupeole. Lõbusad karvased inimesed on õigel kohal.
Koju jõudsin peale nelja.
Praegu proovin alustada ühiskonnaõpetuse kodutööd. Millegipärast juhtub nii olema, et ained, mis väga ei meeldi, olemuselt mõttetud (peaaegu) ja vähese mahuga, toovad kaasa ajuvabamad kodutööd. Võibolla on asi selles, et ma ei suutnud end millegipärast selle ainega "samastuda"? Igatahes oleks võinud seda ainet palju huvitavamalt anda, ma ei kujuta ette, mida ma saan hiljem sealt kasutada (va muidugi see, et nüüd ma tean, mis on õppekava=D)... Aga eks ülikool ole juba varemgi õpetanud, et tuleb mõistlikku kõrval ära teha palju "muud huvitavat", et edukalt edasi minna. Tegelikult ei tohiks väga suud pruukida, kuna õpingud on veel poolel teel ja mine tea veel, millega kokku tuleb puutuda...Seda, kas nutta või naerda näitab õhtu=D

hea päev

Täna oli eriti hea päev. Kaks kontrolltööd ja üks eksam - KT-d sai tehtud väga positiivselt ja eksam oli B. Nohkar värk, nii et tuleb endaga rahul olla. Viimasel ajal on niivõrd palju pingeid olnud, et kohe palju parem on korraga olla. Mõni asi vajab siiski tulevikus lahendamist...

päev

Ma saan paljudest asjadest aru, mõnedest ei saa. Raske on aru saada, kus läheb mõnede ja paljude piir. Lõpuks saan aga aru, et kõigest asjadest ei peagi aru saama ja igal asjal on lahendus. Ainult mina ei pea olema lahendaja. Teistel inimestel on ka tööd tarvis. Elu on ilus=)

KuSD

KuSD, tavakeeli kuradi sotsiaaldarwinist on isend, keda võib meie ühiskonnas palju kohata. Neid on nii meeste, kui naiste hulgas, väga paljud lapsedki tunduvad oma edumeelsete KuSDidest vanematest õppust võtvat. Kui darwinistid püüavad seletada maaimas toimuvat, siis sotsiaaldarwinistid, eriti nende KuSDide tiib püüab seda lisaks seletamisele muuta. Alati "paremuse" suunas. Lisaks sellele on nad keskendunud inimkäitumise ja ühiskondliku heaolu valdkonnale.
Darwinismi üks põhilisi mõisteid on "looduslik valik". Kasutades meie kõigi head sõpra - Vikipeediat võib välja tuua kolm iseloomulikku joont:

1. Iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol.
2. Isendite paljunemisel tekib järglasi rohkem, kui saab piiratud ressursside tõttu ellu jääda.
3. Eksisteerib isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast ehk olelusvõitlus.

KuSDide järgi võib antud kolme joont käsitleda sedaviisi:

1. Iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol. Inimühiskond on mitmekesine - on väga edukad - eliit; tavaline inimene - kesklass ja osad edukamad proletariaadid; alamklass - lihttöölised, madala haridustasemega inimesed; alamalamklass - ühiskonnaheidikud - kodutud jne. KuSDe leidub rohkem eliidi, vähem keskklassi hulgas. Ka "edumeelsemad" alamklassist võivad sinna kuuluda. Niisiis on KuSDide sees ka omad lahterdused, kuid mitte alati üksteise vastu suunatud - alamKuSDid tahavad rohkem olla ülemKuSDide moodi, ülemKuSDidel pole neist tavaliselt sooja ega külma, peaasi, et kõik oleks ilus, st IDEAALne nagu ülemKuSDi maailm. Kui ei ole, siis KuSDid ei ole rahul. Kui IDEAALid ja võimalused, võivad ja peavadki ülem- ja alamKuSDide erinema, siis mõttelaadilt ollakse tavaliselt sarnased.
2. Isendite paljunemisel tekib järglasi rohkem, kui saab piiratud ressursside tõttu ellu jääda. Inimene on imetaja, kes paljuneb sugulisel teel. Et ära hoida soovimatut rasestumist PEAB inimene kasutama kondoomi vms vahendeid. Rumalamad meist, inimestest, ei ole sellest aru saanud - edukaid inimesi on liiga vähe (või siis KuSDide standarditele vastavalt), kuid siiski piisavalt, kuna KuSDid moodustavad ühiskonnast nähtava osa. Pigem on alamad klassid inimjõult suuremad. Siiski ei ole see KuSDide arvates üldse halb, kuna ühiskond peab toimima nii, nagu ta IDEAALis toimib. On vaja koristajaid, müüjaid, autopesijaid, bussijuhte, isegi õpetajaid on tarvis, sest kelle juures on KuSDi laps töö ajal. Ka haridus on tähtis. Alamalamklassi olemasolu on loomulik, sest ühiskonna hüved on piiratud ja kõigile ei jätku piisavalt ning ei ole mõeldud jätkumagi (alamKuSDid siiski salamisi loodavad, et rohkem jätkukus). Siiski on parem, kui nad KuSDi teele ei satu. KuSD, kelle "potensiaal" on suurem, ei taha kaotada oma ajurakke, nii tühise, kuid silmatorkava probleemi lahendamisel. Siiski asub suurel osal kohtumisjuhtudest KuSD olukorda "lahendama". Alamalamklassi liige, kohatu, ajatu, oimetu, on seegi kord sunnitud oma ajurakke kaotama, no neid, mis talle on jäänud.
   
3. Eksisteerib isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast ehk olelusvõitlus. KuSD on pigem indiviid kui rühmaliige, kuuludes siiski omaette, isegi silmaga äratuntavasse hulka. ÜlemKuSDid on tihti äratuntavamad. AlamKuSDe iseloomustab enamasti ülemKuSDide ja staatussümbolite matkimine. Kuid alati on erandeid, erendeid (siin saab edasi arendada darwinismi iseloomustavat 1. punkti). KuSDidel on enamasti kõrge enesehinnang, kehvematel juhtudel selle alaväärne sarnand-väljendus. Niisiis arvab KuSD, et parem olla KuSD, kui alamklass, kõige hullem alamalamklass. Kui ülemKuSDidel on enamasti antud teatud teatud "pärilikud", vahel ka ajupotensiaalsed eelised, siis alamKuSD peab ise hakkama saama. Keegi võidab niikuinii, kaotaja on nagunii kaotaja.

PS! KuSDide puhul ei pruugi olla (aju)potensiaal vastavuses erinevate intelligentsusnäitajatega (nt. sotiaalne intelligentsus)...olles tihtipeale isegi pöördvõrdelises seoses.

Miks ma kasutan praegu sellist stalinlike-leninlike-marksistlike käsitluste poolt ärarikutud Sotsialismuse teemat oma muidu nii igavas bloogis. Ei, see ei ole sellepärast, et võita oma ühiskonnakriitikaga odavat populaarsust, eriti praeguses Masu ajas. Lugu järgmine ja tegelikkuses üpris pikk ja mõtlemapanev:

Peale TÜ raamatukogu liikusin Lutsu, kuna mõnes mõttes on see paljudele tudengitele "avastamata" maailm ja sealt võib leida sellist kirjandust, mis muidu on TÜ-rmk-s otsas. Seal sain oma läbitöötamisvajavale kirjanduskuhilale mõnusa täienduse.
Hiljem "5" peal vaatasin aknast välja - tõesti oli parem seda soojast toast vaadata - kõik oli nii trööstu ja hall. November on minu meelest üks kõige mõttetuimaid kuid, ausalt öeldes. Ja bussis oli KuSDi teooria alusel kaks alamalamklassi inimest. Ilmselt polnud nad ammu sooja vett ja voodit tundnud, sest üle bussi lõhnas väga halvasti. Ega see meeldiv polnud, kuid no ilmad on külmad, ja nagu vana tõde ütleb "Iga vald peab oma sandid ise toitma" printsiibi alusel tundsid, ma usun enamik inimesi neile vaikselt kaasa. Siiski leidus üks inimene, minu arvates täiesti KuSD, kes asus KuSDi kombel asja "parandama"...Ehk siis äkki kostus üle bussi tagumisest nurgas vali nurin, mis inimese läheneded sõimuks kasvas:"Mis siin haiseb? Kes see haisukoll on siin? No teie kaks - kasige kohe bussist välja! Ma ütlen, kasige välja! Mis õigusega te ronite siia? Haisukollid. Kes teid lubab siia haisema? Enne võiksite end puhtaks pesta ju!..." no ja see ei lõppenud. Kui keegi üritas mehi, jah need olid Eestis tihtipeale nõrgema soo esindajad - mehed (vähemalt selles osas...sugudepsühholoogilist juttu siit õnneks-kahjuks minu poolt ei järgne), aidata, siis sai naisKuSD, kes tundus küll olevat keskKuSDide seast, sai ainult hoogu juurde. Olukord jäi kahjuks minu jaoks poolikuks, kuna kodupeatus sattus teepeale. Buss seisis tükk aega, mind lausa väga huvitab, mis sellest sai, kuid mulle tundus, et naisKuSD (arvatavasti veidi üle 50ne), jätkas oma "ristiretke".
Küsimused selle sotsiaaliateema juurde:

1. Mida oleksid sina teinud KuSDi rollis teisiti?
   
2. Kes, kas ja kuidas oleks pidanud kaitsma nö alamalamklassi?
3. Kuidas saaks kaitsta end sellises olukorras alamalamklassi liige? Nt. Aseta ennast antud rolli.
   
4. Kas ja kuidas alamalamklassi saab parandada, peita, eemaldada?
5. Nimeta 3 võimalust alamalamklassi püüdluses alamklassi jne suunas. ...........

oo -2 Oled sa KuSD või inimene?
oo -1 Mida oled sina elus head-halba teinud?
oo Mis muidu teed?


Nagu minagi - mul on loodetavasti Eesti suguses vabas riigis selleks õigus, oleks mina KuSDina (või mitte KuSDina) kasutanud võimalust vahetada bussi. Tartus on selleks head võimalused, bussiliiklus toimib. Lihtsalt on õnne vaja, et satuksid "bussiliinluse" rohelisse lainesse. Alamalamklassi liikmena oleks ma tundnud end jälle-tõrjutud inimesena (ah vahet pole, üks kord ees või taga...no on küll tegelt jah). Kõrvalseisja - inimesena oli mul piinlik. Kõik tänaseks!

päev

Istun TÜ raamatukogus, ees on vähemalt 7 raamatut-artiklikogumikku, milles üritan orienteeruda. Oi kui tore oleks nad kõik niimoodi üksteise peale kuhjata ja endale padi teha, sest ilge väsimus on. Aga ei saa - esmapäevaks-teisipäevaks vaja esitada kaks esseed-referaati, millest esimese üle ma pead murrangi. Õnneks on esimesed tekstid loetud ja mingisugune kontesptsioon-orientiir on olemas. Kui seda pole, siis vist nutaks kodus. Ja uskumatu, kuigi polegi veel viimane päev - viimase päeva tegudemees räägib, siis tunne on küll selline, et too õuduke on kätte jõudnud. Sest 6-8 lehekülge ajalofilosoofilist juttu ja 5 lehekülge muud head kraami on veel trükkimata.
Võtsin eile kasutusele märkmiku, mille ma ärastasin suvel laagris olles - kohe teine tunne on oma mõtteid paberile kirjutada, kui neid kuskile digitaalselt trükkida. Neil tunduvad kohe mõte sees olevat ja endalgi südamelähedasemad.

Vanemuise mäest üles ronides, oli natuke peale asfalteeritavat risti selline söögiisutekitaja, et anna olla. Keegi oli kassipojast üle sõitnud ja siis selle kallal askeldasid linna palgal olevad varesed. Tundus suht värske olevat veel.

Selline siia-sinna, kooli-tööle nädalarutiin hakkab vaikselt ära väsitama. Alati on midagi teha, hilja saab magama ja hommik on enne 7t äratus. Unevõlg on juba tekkinud enda ees. Ja koguaeg on selline tunne, et kõik tähtajad on kohe-kohe ukse taga. Nii ei olegi aega puhata - magamine tundub kohati ajaraisk, puhkan enamasti silmad lahti oleledes, vaheldust otsides, mis pea taas järje peale viib. Eksamiplaani olen teinud selliseks, et enne poolt detsembrit tahaks enamike asjadega lõpule jõuda, viimase, tundub, et suurema pähkli olen jätnud kohe jaanuari alguseks. Nii, et esialgsete plaanidega peaks 5. jaanuaril see semester lõppema. Saab hakata juba vaikselt Krulli "piiblit" lugema:D

Ilm on ilus, eriti akna all soojas ruumis olles - vihma ladistab - Ühesõnaga ideaalne november. Mulle meeldib, kui plaanist asja saab.

Ajaloo objektiivsuse-subjektiivsuse-objektiivsuse kallale...

(puhke)päev

Tore on taas oma maal olla, saab natuke puhata...no niivõrd-kuivõrd.

Nagu tavaliselt, on mu lemmik päeval - esmapäeval koolis 2 seminari ja üks kontrolltöö (+ veel 2 loengut lisaks). Nii ma loengi juba mitmendat päeva materjale. Ütleks, et natuke üle poole on veel minna. Õnneks hakkab selline ajurakkude sundmobilisatsioon varsti lõppema, vahepeal tuleb läbida "totaalse sõja periood" oma eksamite, seminaride, kontroll- ja kodutöödega. Lõbus.
Reedel sai esimene selle semestri aine läbi. Eksamil-vestlusel läks päris hästi - magistri esimene hinne on "A". Lisaks suutsin reedel end kokku võtta ja kandsin bakas tehtud lisaained üle. Nüüd siis on 120 EAP-st enne esimese semestri lõpu algust kirjas 18+6+0,25= 24,25 EAP. Uue aasta alguses peaks veel 33 lisanduma. Nii, et esimese semestriga on pmst pool teed mindud=)

Eile jõudsin peale lugemise ka muud teha - käisin metsas tööl. Tunne oli küll selline, et võiks rohkem käia, võhma jäi väheks. Lisaks suutsin palju väärtusliku aega "ära puhata".

Reedel olin taas põhiõpetaja, seekord ilma kõrvalise abita. Kõik jooksis tibens-tobens, olin täielikult graafikus, lisaks sain kõik asjad ära anda. Nii, et nüüd on mul kutsumus leitud. ja jaa
Selline nädal, kus peab lisaks koolile ka 4 päeva tööl käima, väsitab ära küll. Mitte, et ma vinguks - mul oli väga tore nädal. Eile, laupäeval lasin end vabaks ja magasin poole 11ni. Ei mäletagi enam, kunas ma viimati seda suutsin. Eks ma nüüd sa ehk pareminini aru inimestest, kes väsivad töönädalast niivõrd ära, et on pidevas unevajaduses. Puhata on vaja!

päev

...algab. Kohe varsti saab kell 8 ja natuke peale seda asun ma loengu poole teele. Ja peale seda tuleb mul kolmeni teenida kodumaad - olen täna abiõpetaja. Mis kõige huvitavam - eile olin ma esimest korda päris õpetaja, õigemini asendasin teda. Uhke tunne ma ütleks. Nüüd on siis minu õpetajakarjäärile järgmine nurgakivi pandud.

päev

Luumi tuli maaha ja valgeks lääks maa, nii kaks vääikest hanepoega välja ei saa. Naad iistuvad laudas, mis teha, on talv ja paaljajalu väljas on luumepeal halb...

Täna hommik oli positiivne üllatus nii palju lund näha. Osadel autodel veel talvekumme all ei olnud, nemad vingerdasid keset teed. Vahepeal oli endalgi tunne, et oleks võinud talvesaapad jalga panna...kuigi jah, tossuinimesena hindan mugavust eelkõige.
Käisime täna Lähtel ajalootundides. Edasipüüdlikumad meist tudengeist andsid ise ka tunde. Väga põnev ja õpetlik oli, loomulikult pani mõtlema ka...nt. teemal, kui palju jagada enda tähelepanu tunnidistsipliini - segajate ohjeldamise (kui klassis juhtub mõni väga tobe krõll olema) ja aine edasiandmise vahel. Teiseks pean ma suutma vähem sisemiselt närvi minna, kui ma mingit eriti tobedat krõlli näen, kui peaks ise klassi ette minema. Lisaks sellele, et õpilastele on kohati palju suuremad õigused klassis õpetaja ees (st. õpetajal puuduvad paljud võimalused ennast (või siis teisi õpilasi) kaitsmast) ...võiks ikka korralikult järele mõelda, et kui otstarbekas on "lootusetuid juhtumeid" klassist-klassi edasi tõsta. No alternatiive paluks selle jutu peale...

Eile ostsin endala kolm uut raamatut. Hommikul käisin antikvariaatides ja tõin endale Väikse Eesti-Saksa sõnaraamatu ja H. Kruusi "Eesti ajalugu kõige uuemal ajal", mis on 1928. aasta väljalase. Vedas, et nii odavalt asjad kätte sain. Peale tööd käisin Rahva Raamatus ja leidsin endale "Antiikmütoloogia ja-kultuur"'i, mida ma mõtlesin, et oleks olnud tore jõuludeks saada. Nii, et olen ennast jälle väliselt intelligentsemaks muutnud.
Eile õhtul sai ka köök enam vähem värvi alla (vaid radikas ja liistud vajavad värvi veel). Ilus kollane. Nüüd ootame aega, kui ka pvc-kate kohale jõuab ning siis võib kuulutada köögi avatuks. Vana roosa värv oli ikka suht mööda värk.

November toob endaga kaasa palju lugemist. Eriti historigraafia alal, mis suures plaanis maailmaruumi avardav, kuid praktilises plaanis enamvähem mitte vajalik ja kohati väga tuim. Selle asemel, et alustada õppetekstide lugemist, poen ma ilukirjanduse varju. "10 aastat hiljem" kolmas köide (5. ja 6. raamat) on käsil, lisaks alustasin kolmapäeval ka Orwelli "1984"'ga. Mul on tunne, et koos sellega suureneb enam ka motivatsioon end ka mujalt harida. Tahe on tähtis!

päev

Täna oli üks tore päev - aina kestab ja kestab. Enne 7 sai üles tõustud, nüüd saab juba pool 1 öösel. Vähemalt algul oli tööl selline tunne, et keriks kööki tekkinud diivanile kerra (eriti kui hoolealune oli teraapiat saamas), kuid kuna sellel üks naisolevus luges raamatut, siis otsustasin mitte tüli norida. Päeva edenedes tuli eluvaim sisse ja nii ma passisingi kella kolmeni tööl. Peale seda kiirustasin koju, koorisin õunu ja tegin taigna - panin need vormi ja kihutasin toore koogiga trepist alla - maale sünnipäevale. Siiamaani on kõht täis, vaatan Simpsoneid ja mõtlen, et millal küll magama minna. Küll mina alles mõtlen palju.

päev

Täna on olnud keskmiselt aktiivne päev.
Hommikul oli päris raske taas kell 7 tõusta, nii ma lasin äratust ikka mitu korda üle ja ärkasin veidi enne pool kaheksat. Saksa keel ei tundunudki nii raske kui kartsin, kuid ikka nägin hirmsalt vaeva, et tempos püsida - tähendab On vaja trenni teha.
Nii ma siis paningi veidi sportlikumad riided selga, salli kaela ja läksin tiiru tegema. Vahepeal oli päris imelik joosta ringi lühikestes pükstes ja üleskääritud käistega, eriti nähes jälgivaid kaaskodanike, kes enamasti olid ilmale vastavalt end riidesse pannud. Nii ma tiirutasingi mööda Karlovat ja Ropkat, et kokku tuli veidi üle 8 kilomeetri jooksumaad. Siin kandis on just sellepärast tore joosta, kuna autosid liigub mõõdukalt ja alati on võimalus kuskile kõrvaltänavale pöörata, et maad juurde võita. Ja praeguses + temperatuuris ei ole lühikene püks veel liiga jahedavõitu. Mõõdukalt soe.
Peale väikest puhkust tegin makarone hakklihaga. Tudengiroog missugune kukkus välja. Lisasin veel sibulat ja paprikat ja tomatit ja küüslauku ja sinki ning lõpptulemus oli väga maitsev. Nälgiv tudeng on ikka äge olla. Eilne õunakook maitses täna veel paremini.
Aga peale seda lagunes usinus ära ja siiamaani (oma kolm tundi) ma passin ja ootan motivatsiooni. Köök tarvis remontida. Kohe võtangi ennast käsile ja tassin köögikapid tühjaks, et anda seintele vabadust, mida nõuab värvimine.
On aga uskumatu, kuidas ma ei suuda võtta kokku end üheks väikseks kodutööks. Kolm nädalat tagasi, kui me Elvega Põhja-Eestis romantikat käisime tegemas, siis puudusin ühest seminarist, mille asemel pidin tegema lühikese kodutöö. Nüüd ei suuda end kokku võtta, et seda tegema hakata. Juba mitu nädalat. Saatsin igaks juhuks õppejõule täosustava küsimuse, et mida ma õigemini pidin tegema (et äkki hakkab mul ka koitma), kuid tema pole ka midagi vastanud. Päris huvitav seis, vähemalt homme on mul võimalus seda temalt endalt otse küsida.
Üksi kodus olla polegi tihti nii lõbus. Päris igav on...kuid ei saa mainimata jätta, et Elu on ikka lill!

päev

Täna oli koogikolmapäev - tegin õunakooki. Kokkuvõttes päris hea, kuid arvestades, et sinna läks oma 4dl-i suhkurt ja 200g võid, siis üritasin end söömast tagasi hoida.
Avastasin täna, et olen viimase kahe nädala jooksul saanud hakkama 50 krooniga. Uskumatu kokkuhoidlikkus, eriti arvestades mind. Kui veel nii edasi läheb, siis tundub, et pean otsima endale veel ühe töökoha(kese) juurde.
Homsega saab suurem puhkus ka läbi. Praegu on mõttes plaan, et homme, olles loengust tagasi jõudnud, lähen ma üle pika aja taas jooksuringile. Teisipäevasest pallitrennist jääb natuke vajaka selleks, et saada endale sportlik keha - sikspäkk ja vähem rasva. Nüüd tunudb vaim selleks valmis olevat. Järgmine nädal, kui neljapäev on juba tööpäev, siis üritan oma jooksmised ära teha kas reedel või laupäeval. Ehk saan minagi kunagi ilusaks poisiks...st. meheks, arvestades juba mu kaelas rippuvat vanust.
Kuna viimased ajad on kuidagi kahtlaselt "masu" igas mõttes, siis laenutasin raamatukogust "Murphy seaduste täieliku kogu". Nüüd lähengi endasse uut eluvaimu süstima. Tschüüü-üs!

sügis

Täna on järjekordne puhkepäev selle nädala jooksul. Kuna koolides on vaheajad ja Keelekeskuses "iseseisva õppe nädal", siis pole mulgi otseselt vaja kuhugi tormata. Eile käisin vaid trennis, üleeile oli lühike koolipäev (12-18). Nädalavahetus on suhteline passimine, raamatu lugemine ja kodutööde tegemine. Eelmine kolmapäev pidin olema asendusõpetaja, peale mida jäin õhtuks haigeks. Neljapäeval panin tööluusi ja reedel oli simulant taas jooksus. "Peeter Põllu päev" läks minu jaoks isegi korda, hiljem oli kuni kolmeni öösel Maarja Kooli juubelipidustused. Oli tore.

Nädalast ring tehtud...

puhkus

Pikad hommikud on väga toredad, oleks neid vaid rohkem ja oskaks neid vaid efektiivsemalt ära kasutada. Täna ärkasin 7, lugesin raamatut, tukastasin tunni, sõin ja nüüd passin. Passimise asemel võiks nt õppida. Kuid nädal aega kiire-kiire-kiiret väsitab ära küll. Täna õhtul saab maale.

Mine valima!

Mul juba käidud!

savisaar suures plaanis

Eilse käigu Tallinnasse tagajärjed ulatusid tänasesse päeva, kui pidin saatma Taisto Liinidele kirja, sooviga saada raha. Nüüd ma ootan ja ootan ja ootan.
Käisime Elvega jälle teatris - No99 "Peavahetus". Minumeelest päris hea tükk, eriti koor andis väga palju etendusele juurde. Enne käisime linna peal aega veetmas - Elevandis lõunastamas ja uuel Vabaduse väljakul hängimas. Mulle seal päris meeldib. Ka ärakatsutud Vabadussammas tundus kenam kui eeldasin. Nüüd on inimestel vähemalt koht, kus saab istumas käia. Samuti saab näha Tallinna edusamme - kartuleid, küttepuid, rannapromenaadi (tulevast) ja Edgarit ennast. Mitte küll otse, kuid suurelt ekraanilt. Milline luksus.
Vahepeal jõudsin Viljandis ka ära käia. Kaisal oli sünnipäev. Kahjuks pidin enne ära minema, kui kringlit ja torti jagama hakati. Võimalik, et see oli vihje, et magusasöömine, mida ma peaaegu kuu aega ei teinud, tuleb uuesti peatada. Mõjus igatahes hästi - kohe roosam tunne.
Mulle meeldib üksi kodus olla!

köök

Täna teen lihapalle, või õigemini ahjukotlette, või õigemini kuidas iganes. Tainast tuli nii palju, et saab kaks laari teha. Huvitav, mis nii suure koguse lihaga korraga peale hakata? Eks paistab, mis kokku kukub.
See nädal on olnud kiire-kiire-kiire. Esmapäeval jäi kaks loengut õnneks ära, niimoodi oli aega vahepeal Itaalia köögis söömas käia. Eile ja üleeile olid veidi rohkem mahti puhata, kuid kiire oli igaljuhul. Eriti Maarja kooli lohet mängides. Ai kui osavad lohetapjad ka on ilma sündinud, tabavad ikka õigeid kohti. Nagu kael. Õnneks lohe taltsus ise, päästjad õpetajad panid ta mõõgavendade eest puuri, kust see ära põgenes, et järgmine aasta taas naasta. Õhtul jõudis lohe end isegi trennis liigutada.
Eile käisime Elvega peale tööd kinos. Algul panin küll sõrad vastu, kuid kuna mul polnud nagunii midagi teha, otsustasin proovida. Päris normaalne oli. Nüüd on Elvega kahepeale plaan võtta ka mingi kokaraamat ja see täies mahus läbi kokata.
Praegu olen täielikult sooda, tahaks natuke omaette olla ja endamisi passida ja vaagida oma filosoofilise olemuse üle. Koju maale proovin nüüd homme sõita ja siis sealt rongiga laupäev Tallinasse teatrisse.




.

mina olengi vahetus

Täna olen vallutanud Tartu neli silda. Peale saksa keelt (mis mulle jätkuvalt väga huvi pakub), pidi mul olema töö, mis aga õnneks-kahjuks ära jäi. Selle asemel kõndisin üle kaarsilla, et samma kohta asju viia. Kui olin jõudnud Uue silla juurde, siis tuli mulle meelde, et mul on kesklinnas botas paranduses, ja lipsti üle Uue silla sai kõnnitud. Tagasi üle jõe sain Turu silla kaudu. Töö juures jõin teed, sõin küpsist ja õuna ja tulin üle Sõpruse silla koju tagasi. Vot nii. Rohkem ei räägi!

patuelu

Igasugused tervisliku toitumise aktivistid saavad nüüd ahhetada ja ohhetada - kell pool 11 õhtul sõime Otiga ahjukarbonaadist kõhu täis. Hea rasvane oli. Elve puges heaga magama, sest tema eas tüdrukutele nii hilja söömine ei ole hea. Nüüd ei tohi enne kella kahte magama minna. Eks tuleb siingi silm kinni pigistada!
Eile oli ka ohumärk, et mu magusasöömise null, mis oli pea kuu aega kestnud saab silmad pähe. Minnes realiseerima Kuukbuuki tasuta Itaalia kohvi, mis Rahva Raamatust saadud oli, tuli pähe ka võtta Brita ja Porgandi kooke. Nagu alati olid nad jube head. Paremad kui kohvi ise:D. Täna tööle jõudes oli kuskilt välja ilmunud realiseerimiskuupäev üle läinud Dove'i šokolaadid. Võtsin ise ka mitu tükki. Kui õhtul enne koju jõudmist käisin läbi Rimist, et piima osta (mitte, seda kõige odavamat) ja siis nägin šokolaadi. Ilus tume. Kuna mul oli taskus viimane 20 krooni, siis otsustasin raha täielikult laiaks lüüa. Ja nii ma saingi kohvi kõrvale šokolaadi pista. Patuvärk ma räägin. Sõin šokolaadi, jõin kohvi ja koorisin juurikaid lihale kõrvale. Eks siis poole seitsmest hakkasin juba praadi valmistama. Tasus ära:)

vesi katusel

Nüüd on küll tunne, et mõte, mida kirjutada, on kokku jooksnud. Aga üritan sellest siiski üle olla.
Tundub, et rutiin on valmis. See tähendab, et väga enam midagi töönädalaplaani ei mahu - Esmapäeval 10-20 kool; Teisipäeval 8-13 töö, 6-8 trenn; Kolmapäeval 8-13 töö, 16-18 kool; Neljapäeval 8-10 kool, 11-13 töö; Reedel 12-18 kool. Muidugi on tühje auke, aga natuke vaba aega peab ka inimesel olema.
Osad inimesed kelgivad oma trennikogemustega, ma siis ei saa maha jääda. Eile koju jõudes avastasin, et teisipäeviti hakkab Salmes tavapärane trenn. Nii ma siis kohale jooksingi. Koos minuga oli trennis 2 inimest (see pidi olema vaid esimese korra viga), kuid kella kaheksaks oli suht väsimus peal. Tegime võrk- ja korvpalli harjutusi. Nüüd, kui teisipäeval rohkem rahvast hakkab trennis käima, siis on lootust, et ma saan jälle vormis keha, lisaks väga vormis ajule, mida kool vorbib.
Tööl on ka kõik ok! Poiss kuramus oli kogu aja maha salanud, et ta toega kõndida oskab. Nüüd käib siis pidev piinamine, varsti koolitan ta nii välja, et oskab ühel jalal tagurpidi sirgelt hüpata. Mitte, et see mingi näitaja oleks, aga siiski. Lahendab logaritmülesandeid ka kindlasti.
Töö ja kool vahel on pisuke paus, mida ma praegu utlibis veedan. Ega siin midagi targemat teha küll heltel pole kui lihtsalt passida, kuna koolitööd on esialgu tehtud, mingit kindlat raamatut lugema ei pea. Arvatavasti hakkan vene keelt harjutama. Tahan targaks saada!

peetruse lapsepõlv

Tihti arutletakse selle üle, et mis on tähtsam - kas sisu või vorm. Ehk on see sama raske küsimus, kui kana-muna dilemma. Aga kui proovida leida seoseid kahe peaaegu samadimensioonilise küsimuse vahel, siis võib tulla mõningane selgus majja. Kana-muna puhul on muutujad kord vorm, kord sisu - muna sees peitub potensiaalne kana (muna - vorm, kana - sisu). Kui aga sisu hakkab oma elu elama (st. tibu koorub munast), siis on vaja teda pikkamisi ja kannatlikult kasvatada, et ta oleks piisavalt viljakas olemaks ise uute vormide looja. Luues on kana ise vorm, muna sisu. Kuni saab täis järjekordne ring.
Nii võib olla vaid hüpoteetiliselt, kuna selles valemis on olemata veel üks muutuja, kes seekord ei tee asja mitte raskemaks, vaid on viljakas lahendusi looma. Seda võib nimetada kukeks, kes küll ise ei loo vorme või sisusid, kuid kes on seeeest peaaegu sama tähtis kui on kana või muna. Kukk on kui muusa, mis viljastab vormi, et sellel oleks oma sisu, samas ta võib olla ka vormitäiteks, mille käekirja võib välja lugeda, kui munast koorub tibu - st. kui üks vorm muutub teiseks ja saab oma uue sisuga avalikuks teabeks. Nagu alati leidub mitte munevaid kanu ja ka kukki, kes ei suuda vormile mõtet anda. Ka mõte, mis on loodud munana võib olla tühi või mädanema läinud (kui seda liialt palju ula peal hoida).
Ühesõnaga leidub nii sisutühje vorme kui ka mõttetuid sisusid, mida võib lugeda looja vigadeks. Ega ma väidagi, et nad üdini halvad on. Osad on osadele väga armsad ja neist peetakse palju. Väga väärastunud vormide pildigalerii võid leida SIIT!


Täna käisin saksa keeles. Mulle järjest enam meeldib keeli õppida. Keskkoolis küll ei viitsinud. Nüüd on asi vabatahtlik ja jookseb ludinal.
Peale loengut siis kooli tööle ja nüüd peab kodus õppima hakkama, sest esmapäevaks on vähemalt kuues aines midagi teha. Jeii.

laevade pommitamine

Täna oli pühalik päev - esimest korda sellel semestril, veelgi enam magistrantuuri ajal, panin ma loenguluusi - lihtsalt ei viitsinud peale tööd veel kooli minna, et seal kell kuus alles lahti saada. Eks see pidi ka üks kord juhtuma. Loodetavasti ei saa see harjumuseks...st. see ei saa harjumuseks.
Selle asemel käisin siseturul, sõin kõhu täis, vaatasin telekat, koristasin tube, pesin pesu ja õppisin. No mõnus oli olla lihtsalt. Homme hommik tuleb jälle kooli minna, peale mida tööle. Ikka päris tihe on mu graafik. Kuid siiski on liigagi palju passimiseks aega. Täna lükkasin meelega arvuti kaane kinni ja telekal hääle maha. Nii hea oli materjale lugeda. Pean seda tihedamalt tegema. Passimine on küll tore ja isegi vajalik, kuid mitte liialt.

laast pole liist!

Tänasega sai läbi esimene täispikk koolinädal. Olen endaga väga rahul - kõik loengud on kohal käidud ja kaasa töötatud, koduski õpitud. Ühesõnaga täielik nohik.

Vahepeal on alanud ka "Draamafestival". Seni on nähtud 3 etendust. Pühapäeval oli "väikses Vanemuises" Endla "100 aastane laps", mis oli mõnus ja lihtne lastetükk. Ei käinud pinda ja oli minusugusele vanurilegi tore vaadata.
Kolmapäeval käisime Athenas vaatamas Theatrumi tükki "Linn". Ei tea, kas see oli pikk päev (etendus algas 20.00), liiga lavaalune istekoht või mis - natuke uimane oli olla. Aga suures plaanis oli tükk hea. Hakka või 30-ga algavaid aastaid kartma=D. Vaesed mehed, kellel on nii valus hingeelu. Vähemalt tükist sai sedamoodi järeldada. Lahati küll ühe mehe kriisi, kuid küllap olid ka teised meesnäitlejad grupis kannatajad - sellised räsitud nägid välja. Vähemalt rolli täites.
Või võib järeldada, et linnas elavad mehed on kriisile haavatavamad ja elavad seda valusamalt läbi. Nii - tuleb koostada endalgi plaan, kuidas vältida tulenevat keskeakriisi ja kui see lõpuks käes on, siis kuidas seda leevendada...

Täna oli siis R.A.A.A.M.-i "Vahepeatus". Kuigi Athena Pööningusaal on kohati umbne ja palavavõitu, siis suures plaanis on ta hubane. " Etenduse kohta polnud ma varem eriti infot otsinud, lihtsalt teadsin, et selline asi on olemas. Niisiis polnud mingeid eelootusi.
Täna on samamoodi pikk koolipäev olnud. Niisiis oli päris unine olla, kui ma lõpuks peaaegu hiljaks jäänuna teatrisse jõudsin. Kuid mida aeg edasi, seda enam hakkas "Vahepeatus" huvi tekitama. Tükk ise oli mõnusalt lihtsa keelega, st. arusaadav, kuid siiski mõtlemapanev ja lahendusiotsiv. Kui paljude etenduste (lavastuste) viga on see, et inimesi üritatakse kaasa tõmmata labaste naljadega, kohati roppustega (eriti ühe Tartu teatri puhul täheldatud, kus see on üks põhivõtteid), siis seekord oli kõik mõnusalt südamlik, lihtne. Iga tegelaskuju oli sümpaatene (sh. ka väga hästi välja mängitud), kohati tekitades kaastunnet, samuti veidi samastumist. Ega ma ise ka ideaalinimene pole.
Hea esimese vaatuse lõpuks oli uudishimu, et milline on kolme mehe minevik, kuhu lugu lõpuks välja jõuab. Teise vaatuse keskpaigaks oli igasugune unetunne kadunud. Tükist tuli nõnda palju elutarkust - Laast pole liist; Taastades täpid võid kaotada enda; Nõubadi luusis, bat vii aar the tsäämpions, Kõike kõnesid pole mõtet vastu võtta.
Kokkuvõttes üks mu paremaid teatriskäike läbi aegade. Edasi pole minul mõtet rääkida, sest teatrikriitika pole mu eriala. Kiitused ja soovitused.

Homme on taas uus päev, uue etendusega - hommikul näidatakse "väikses Vanemuises" Eesti Draamateatri "Lõputu kohvijoomine". Natuke olen varasemas elus arvustustega kokku puutunud - ühed kiidavad, teised laidavad, ehk peab ise selguse looma. Võibolla saan selgust ka selles, miks ma viimasel ajal selline kohvidante olen. Päevas läheb tavaliselt kann kohvi. Päris õudne. Võimalik, et see on ka põhjus, miks ma praegu, kui kell on öö, ehk siis 1.15, üleval olen. Ehk homme küllastun kohvijoomisest niivõrd, et hiljem ei tahagi enam:D

Ühesõnaga - homse päeva lõpuks olen ma tänavuse Draama programmist näinud kuute etendust. Ugala "Börs ja börsitar" ja NO99 "Kuidas seletada pilte surnud jänesele" on varem nähtud. Mõlemad olid head tükid, kuid sellist võimast positiivset emotsiooni kui täna, nad ei tekitanud. See tähendab - kes sa mind loed - "Mine teatrisse!"

Peale homset teatrit on minek maale, emake maa pakub värskes mullas kartulit. Head nädalavahetust!

guten abend

Täna oli mõnusalt pikk koolipäev - 10.00-19.30. Vahepeal oli kaks tundi vaba aega, kuna üks loeng jäi ära. Selle aja jooksul käisin turul ja ostsin kolmelt vanamehelt kaks kilo kollaseid ploome. Neid ma loengute vaheaegadel järasingi, samal ajal kui "10 aastat hiljem" 2. köidet lugesin. Vahepeal tundus, et olen selle lugemisega jänni jäänud, kuid nüüd sain taas järje peale.
Lisaks kahele erinevale ajaloo historigraafia ainele ja ajaloofilosoofiale, on mul esmapäeviti nii saksa kui ka vene keel. Üks alustab päeva, teine lõpetab selle. Nii ma saangi targaks!

до свидания!

1=2

Käes on taas aeg, kui on kohustus ärgata poole seitsme ümber. Ega viimaste nädalate valguses seda eriti raskeks ülesandeks ei saa pidada. Eile oli mingi erandlik päev, siis oli uni kella 9ni ja kohe oli seda tunda ka terves päevas - päev otsa oli selline pooluni.
Täna on järjekordselt olnud tegus päev, kuigi veel on vara otsustada, keskpäeva, kella 12ni on veel natuke aega. Lugesin, passisin arvutis, vaatasin telekat, käisin jooksmas. Kodu juurest Saekoja tänavale, sealt Raua, edasi Tehase-Tähe-Tehase-Võru-Kabeli-Keskkaar-Räni-Raja-Tamme pst-Aardla-(Ränilinna selver)-Aardla-Riia-(Kantri restoran ja tagasipöörd)- Riia-Riia ring-Riia-Raja-Soinaste-Aardla-Võru-Tehase-Kesk-Sõbra-Tähe-Kuu-Nõva-Kodu...Kokku tuli 11 kilomeetrit. Ja mis kõige huvitavam. Aega läks selleks enamvähem üks tund. Mina, kes pole suve jooksul eriti sporti teinud, olen siis päris heas vormis. Seisma jäin kaks korda paela sidudes ja korra poes käigul. Vonderful.
Koos sellega sai mu pikaajaline eesmärk - jooksta ülikooli ajal ära kõikides suuremates Tartu piiripuktides täienduse Valga maantee näol (mul on koguaeg tunne olnud, et Aardla ringiga lõppeb ka linn ära, nii et eksisin). Põhjapool emajõge olen kõik suuremad linnast väljasõidud juba vallutanud, kevadel vallutasin Võru tänava otsa, täna Valga mnt otsa. Nüüd on jäänud pmst vaid Viljandi ja Tallinna suunad (seal on vist kaks väljasõitu). Edeneb ühesõnaga.
Eile olin täielik köögi-Tuhkapriidu. Küpsetasin ühe maitva seene-köögivilja plaadipiruka ja veel seene-köögivilja pajaroa. Maitsesid mõlemad head. Täna on ülejääkide söömise päev.

Päev võib alata!

õis

Täna on siis see imeline päev, kus algab järjekordne akadeemiline aasta. Kui ma hommikul pool 8, olles muud toimetused ära teinud, arvuti lahti lõin ja ÕISi sisse proovisin saada, siis oh üllatust - saingi! Nii tore! Kohe hakkasin ainetele registreerima... Praegu tundub, et teisipäev, kolmapäev ja reede on päris vabad päevad, neljapäeval on kool 8-10. Loodetavasti saan midagi juurde, muidu muutub elu natuke igavaks veel. Hakkan kodus korda looma ja süüa tegema, nii et kui teised koju jõuavad, on toit soe.
Täna hakkan oma uue eluülesandega harjutama - pesu juba peseb, hiljem teen pirukat ja pajarooga, koristan tube. Tuhkapriidu!
Eile hommikul tuli mõte minna seenele. Kolme tunniga, kaheksast üheteistkümneni, korjasime nelja peale kaks täis korvi ja kaks poolikut suuremat korvi. Mina olin pooliku korvi omanik, kuid kokkuvõttes jäin rahule. Hiljem kupatati seeni õhtuni välja. Kui me maalt pool seitse ära sõitsime, siis oli üks potitäis seeni veel täiesti keetmata. Minu roll oli Elvega kõik ära puhastada, samamoodi puhastasin varemkorjatud pohli. Igatahes lõpuks oli väsimus peal küll.

onu Ju ha ni salaunistus

Vot eile oli üks tore päev - käisin Elistveres oravat, karu, kitsi ja põtru vaatamas. Peale selle toimus seal ühe riigiasutuse perepäev. No küll alles oli lõbus. Eriti lõbusaks teeb selle kõik asjaolu, et ma ei olnud seal niisama. Lisaks seebiviltimise, kartulitrüki (kaelasallidele) ja kalossimaalimise töötubadele oli rahvale, eriti selle pisemale kontingendile olemas ka lastenurk. Seal mina siis töötasingi, täiesti üksi. Sai joonistada ja loomapilte värvida ja voolida ja mikroskoobiga elukat (hiina ämblikut) uurida. Mis kõige huvitavam - lastenurga valdajaga sai juttu ajada.
Lisaks sai mõistatada. Kompimiskottides (ehk siis kotikestes) oli erinevad taimedega seotud moodustised, mille pidi ära arvama. See mäng meeldis eelkõige täiskasvanutele. Erilisteks pähkliteks võib nimetada pudiks näpitud pärnaõied ja kaseurvad, kummagi äraarvamise protsent oli imeväike=d. Aga kui vanemad eemale läksid (neil oli ka palju tegevust, nt sai V. Koržetsit vaatada) jäin lastega omapäi. Oi kui tore.
V. Koržets tegi koos kaaslastega süüa ka. Pliine, salatit, suppi, kama, grill- ja praelõhet. Teemaks oli siis kala, mis maitses väga hea ja lõpuks, kui keegi otsustas lauale tuua rabarberikoogi, siis oli kõigil kõhud täis ning kook jäigi enamasti söömata.

Peab ütlema, et hommik ongi õhtust targem. Nüüd, kui ma olen nädal aega mingil põhjusel enne kaheksat tõusnud, sis näen, et päeva jooksul jõuab kõike rohkem teha. Ka bloog elab taas, peaasi, et lugejaid jaguks.

Kool algab homme.

korilaselu

Eile hommikul sai mu kallis punane auto oma passi uue templi, nii et järgmine aasta ootab ees uus ülevaatusele minek. Seda sõitsime tähistama me metsa, vahepeal võtsime Elve ka kaasa. Metsas oli pohli ja seeni, ja siis veel pohli. Pohli on kõikjal, terve maa on punane. Tegime Elvega ühele puule ringi ümber ja 5 liitrine ämber pohli oligi olemas. Järgmine kord kui metsa minek on, siis võtan kaasa kolm suurt musta prügikotti, et saak ära mahutada.
Seeni oli ka. Mitte küll nii palju, kuid ikka oli, vaatamata kuivusele, mis viimasel ajal metsas valitseb. Lõpuks läksime nii ahneks, et eksisime äragi, kuid peale ühte ringitegemist saime taas õige suuna kätte. Vahepeal sattusime ägedasse kuusesalusse, mille all oli pehme roheline samblavaip. Tunne oli, nagu oleks kuskil toas. Ja kuskil seal läks rada, karu jälgedega ning karu jälgi mööda edasi minnes oli meid ootamas suht värske kook, punased pohlad kärbestele maiustada. Või oli see hoopis põhi, mis kärbestele hästi maitses. Igatahes, tänavu tasub korilus end ära!

Kell on 8. 47, olen lugenud raamatut, söönud kõhu täis, nüüd jääb vaid pesus ära käia ja siis Elistvere poole teele - Onu Ju ha nit mängima. Aga sellest juba järgmine kord.

hommik

Täna on siis seene- ja marjakorjamise päev. Ei tea palju nodi lõpuks kokku tuleb, aga loodetavasti suurtes kogustes, siis saab pühapäev Tartu tagasi minnes pohlamoosi ja marineeritud seeni vaaritada. Ja talvel saab süüa enda tehtud hoidiseid. On see alles uhke tunne.

Mul on tunne, et minu vanainimese hormoonid möllavad. Juba pikemat aega ärkan ma varakult, ikka enne kella kaheksat olen üleval. Ei ole tunnet ka, et tahaks kauem magada. Tõsi ta on, jõuab ka palju rohkem teha - Näiteks eile hommikul lugesin üheksani Bullerby lapsi, seejärel läksin õunu ja põllule saadusi korjama. Kell 11 ronisin laudalakka, viskasin kaks palli heina alla, tegin kanakarjale lauta uusi pehmeid pesi ja kui kell sai pool 12, siis oligi paras aeg taas Tartu poole sõita. Seal jõudsin veel süüa teha, jalgsi dekanaadist läbi käia ja siis taas teise maa peale sõita.
Küll mulle alles suvi meeldib!

maaka rõõmud

Meil on nüüd ühe kuke peale 46 kana. Viimase kuu aja väetäiendused 15 valget+ 15 tänast pruuni kanakest panevad meie kireva kuke kindlasti valjemini kirema. Võibolla kuuldub see lõpuks ka minu kivivoodriga magamistuppa ära. Mäletan, et kunagi ma lapsena kuulsin isegi. Kuid meie praegune kukeke on vast nii vana, et vaevalt miski teda koidab. Aeg annab arutust, mida suudab teha 92 koivaline naistekari.

töömehe argipäev

Täna olin jube maakas, linna ei sattunud kordagi. Selle asemel tegin tööd, nagu üks korralik (rõhk sõnal korralik) maakas ikka teeb. Päike, kukekire või oli see pissihäda, oli see, mis mind kell 8 üles äratas...ja edasi tuli viimased 80 lehekülge "10 aastat hiljem" esimesest köitest. Kuradima huvitava koha peal jäi pidama, nii ma lausa ootan aega, mil ma neljapäeval saan linna 2. köite juurde ( Tunnen end peaaegu juba nagu mingine hullunud Harry Pottery fänn). Eks pean kaks päeva Bullerby lastega taastutvust tegema.
See suvi olen ma muidu päris normaalselt lugenud - C. Ruiz Zafoni "Tuule vari" (soovitused kaasa), A. Dumas'i " Kolm musketäri" (elus juba 3. korda), "20 aastat hiljem" ja nüüd siis triloogia-triloogia "10 aastat hiljem" esimene köide. Kaks järgmist peavad järge ootama. Vahepeal oli Sass Henno "Elu algab täna", mis mind võrreldes "Mina olin siin" eriti ei liigutanud, selline väheütlev, kuid loetav. Lisaks veel A. Nothomb'i "Armastuse sõda", mis lisaks kunagisele "Jumala lapsepõlv"ele oli mõnus humoorikas täiendus, igatahes möödus jube kiirelt. Aaa, proovisin otsast alustada ka T. Pratchett'i lugemisega, seda "võlukunsti värv"i näol, nagu kunagi, kuid järjekordselt ei tulnud sellest midagi välja, lugemine sumbus 14.-lehekülje juures, rekord seegi. Kui ma kunagi intelligentsemaks saan, siis üritan jälle!

Kell 10 sõin hommikust ja alustasin töö tegemisega. Põletasin meie suurest oksarisuvarust suure, kuid protsentuaalselt veel pisikese osa ära, ei tea, kas tule lähedal olemine muutis pruuniks ka? Loodetavasti mitte nii pruuniks nagu osad inim-grill-broilerid. Aga jah, teemast kõrvalekaldumist ei saa tervitada. Lisaks sellele käisin Roosu laudast piima vinnamas (korralikud maakad teavad, et lisaks poele saab piima ka laudast), viisin 15 suurt marineeritud kurkide purki keldrisse ja nüüd, siin ma olen. Kell on vaevalt pool üheksa.

5 ja poole päeva pärast algab kool.

esmapäev

Täna olen olnud tubli töömees ja vahtrapakke üksteise järel pooleks löönud. Vahepeal oli selline tunne, et mul jõudu üleliia, kuna vägagi hästi läksid pakud katki. Lõpuks sain oma kahtlustele kinnituse - lõin kirvevarre pooleks. Tegelt ei taha ma kogu süüd endale võtta, lihtsalt kirvevars oli valest puust tehtud. Kase asemel peab ikka toomingast tegema. (mitte, et ma mõnda 7-8 aasta jooksul ise teinud oleks).
Jubedasti ootan muidu ikka kooli, niiväga tahaks juba koolikott seljas loengusse minna. Ma ju juba magistratuuris, päris uhke, ma ütlen. Alles see oli, kui ma 15 aastat tagasi esimesse klassi läksin...Mul oli seljas roheline valge tikandi ja kikilipsukesega kampsun ning vist oli ka mingid popid pildiga sinised teksad. Ega tollest päevast väga midagi ei mäleta...ainuke, mis meeles on see, kuidas me klassikaaslastega hiljem, kui formaalsused läbi õue jooksma tormasime. Olid ajad...

Valmimisperiood

Tatatatataa...suvi veel kestab, kuid kokkuvõtted nõuavad tegemist.
See suvi olen vist neli korda teatris käinud. Kõik head tükid.
Kaks korda käisin laagris, esimene vahetus oli tore, teine toredam.
Olen üle ootuste palju ujumas käinud, peaaegu tuleb välja.
Kaks korda olen välismaal käinud - Läti piiril ja Helsinkis.
Langevaid tähti sai näha 12. augustil.
Elvel oli sünnipäev, peale pidu, printsess oli vääriline.
...

Asjur

Paar päeva tagasi otsustasin hakata bürokraatiaga võitlema. Nimelt olen otsustanud endale välja võidelda just sobivad magistratuuri õppeained ja selle, et koos ühe teaduskonna õppekavaga saan teha teisest vaid vajamineva.

Elu on põnev.

Peale viite tundi und....

...ärkasin pool 7.

Pikkade magamistega ma vahel unustan, kui väga mulle hommikud meeldivad, eriti, kui hommikul on kuhugi minek...seda eriti soojemal ajal. Nii ma siis liikusingi poole 8se bussi peale. Päike paistis ja ilm oli soe ning liiklus oli mõnusalt hõre. Ja üle pika aja pika bussireisi ette võtnuna sain rahulikult lugeda ja vabalt olla. Hea kui vahel roolis ei pea olema.

....Kodutee....

Nüüd olen juba päris kaua kodus olnud. Käed-jalad on tööst väsinud, kõht on täis. Küll hiljem jõuab ka linnas käia.

Seiklustest

Täna on olnud päris pikk päev.

Kell pool 9 ärkasin üles ja hakkasin raamatut lugema.
Kell 10 läksin sööma.
Peale seda pidin Elve poolt Tartu minema, kuid ei viitsinud väga.
Kell 12 polnud ma ikka liigutama hakanud.
Pool üks tegin minekut.
Käisin dekanaadis. No kuna ma olen kahele poole sisse saanud magistratuuri, siis püüdsid mind kolm naist ära rääkida , et ma ikka neile õppima läheksin ja et mu plaan kahte magistrit võtta on ikka nii suur tegemine, et ärgu ma seda ikka tehku. No eks ma ise suudan ka mõelda...nii ma vähemalt mõtlesin peale autosse istumist, kui kauplemise üle elanud.
Kell 2 läbi jõudsin laagri koosolekule. Kuna pole varem sellisel käinud (teissugustel küll ikka päris palju), siis mõtlesin, et too on nii tähtis üritus, et kõik kasvatajad on kohal. Aga ei...ainult pooled olid ja lõpuks ma sattusin nii teema kesksesse rolli, et minust tehti suur otsustaja ja rääkija..et mis laps kellele läheb ja mis toa keegi saab jne. No...seda ma küll alguses ei mõelnud, et nii läheb.
Peale pisikest pausi, kella kuue paiku, mõtlesin koju hääletada. Natuke enne 7 jõudsin siis linna piirile. Ja siis ma ootasin ja ootasin, ja mitte keegi mind ei tahtnud. Mäletamistmööda olen ikka esimese kümne minuti sees autole saanud..ju siis on mu hääletamiseõnn otsa saanud. no pool 8 otsustasin, et hääletan viis minutit veel (eesmärk oli Viljandis 20.40 bussile jõuda). Ja peataski auto: "Tere, ega te Viljandisse lähe?"..."Ei, ma sõidan Sanglasse, kui tahad, hüppa peale"..."Ei aitäh, ma ootan edasi"... Kui see auto ära läks, pidas kohe järgmine, mis sõitis Puhjasse...ja siis peale kolme möödasõitjat veel üks, kes sõitis Puhjasse, ja siis lõpuks veel üks, kes sõitis Puhjasse. No on alles nöök. 40 minutit passi niisama ja siis viimase 5 minutiga peatab 4 autot, mis kõik sõidavad vaid veidike edasi, jõudmata mu sihtpunkti. Juhtuski nii, nagu eelmine kord, kus ma Eerikalt tühjade kätega minema jalutasin.
Lisaks kõigele sai mu telefoniaku tühjaks. Õnneks olen ma suht kiire taibuga ja otsustasin bussiga Egerti poole sõita, kuna temal on minu telefonile sobivat akulaadijat (oma olin Elve poole jätnud). Läksin siis Lõunakeskuse ees "18" peale.... Küll see Tartu on ikka suur peaks mainima - kui bussipileti ostsin 17.49, siis Raatusele jõudsin enamvähem-täpselt 50 minutit hiljem. "Tunne kaunist kodulinna".
Kell pool 9 olin Egerti pool, vaatasime telekast iidseid piinamis- ja tapariistu...mille peale on küll tuldud... Peaks mainima, et traditsiooniline "kuul kuklasse", on nende kõrval küll humaansuse tipp.
Kell 12 jõudsin koju,
Nüüd on kell 1.

Homme hommikul tuleb varakult tõusta, kuna ei hakka end enam hääletamisega narrima ja lähen varase bussiga kodu poole.


Selleaastase (minu esimese) mõisamängu 10 kohustuslikku mõisat on läbitud! Vana-Vigala, Vasalemma, Ruila...Pärsti, Heimtali, Suure-Kõpu, Tihemetsa...Olustvere, Puurmani, Luua.
Mulle väga meeldis...järgmine aasta ehk suuremagi hooga ja ehk tuleb seeaasta veel mõisaid juurde - kaks mõisapäeva on veel.

uus algus

Juba tükk aega olen mõelnud uuesti bloogi kirjutama hakata ja nüüd, kus mul kooliga on suht kombes, on just paras hetk.
Täna sai läbi selle aasta Maarja kooli esimene laagrivahetus. Võib öelda, et oli minu laagriajaloo seni lihtsaim vahetus. Väga tore oli pealekauba. Nüüd jääb vaid oodata juuli lõppu, kui uuesti laagripoole saab teele asuda.
Tänasest võib öelda ka, et minu õpingud jätkuvad Tartu Ülikooli magistratuuris, millisel kujul, eks seda näitab homne päev. Igatahes on mul praegu edukas aeg käsil.
Veidi kahju on sellest, et käes on juba juuli, kuid praegust ilusat suve tuleb nautida, isegi kui vihmale ja külmaks keerab, sest see ongi ju tegelikult Eesti suve mõte...

1. juuni

Bloogivaba mai on läbi. Oli aeg.

Eile käisime Elvega linna peal, Jaani kirikus oli Tõnis Mäe ja IbBoil'i kontsert. Pean end üsna kultuurseks inimeseks (kes tahab, võib vastu vaielda. samas on mul veel palju areneda), kuid Tõnis Mäge pole ma veel elujooksul kuulamas käinud. Ta on küll esinenud erinevatel laulupidudel jne, kuid seni pole olnud mitte mingisugust sihilikku kokkupuudet. Kusjuures, mulle väga meeldis, nii Mägi kui too InBoil. Üks laulis nii, et kogu kirik kajas ja kõrvad ärkasid üles, teine tinistas kitarri ja laulis ka vaikselt oma laulukesi. Paksude müüride kohta oli üritus mõnusalt vaba - mitte riidevaba (sest natuke jahe oli küll), vaid meeleoluvaba. Kahju päris, et otsa sai. Hiljem oli väga mõnus kevadsoojas õhtus läbi kesklinna jalutada!
Täna sain jälle targemaks - käisin Tartumaa haridustegelaste koosolekul, kus räägiti koolireformist ja õpilaste ettevõtlikkusest. No muidu oli kõik tore, kuid ma sain kinnitust, et mulle ei meeldi väga "müügiinimesed". Tobedus.

On esmapäeva hommik, päike paistab, akent saab värske õhu doseerimiseks taas päev läbi lahti hoida. Kolme tunni pärast pean ma kõmpima maavalitsuse poole, et enda praktikale tuult tiibadesse ajada. Raamatukogustki peaks läbi käima, sest homme on eksam - uurimismeetodid pedagoogikas ittiiis. Vähemalt suutsin ma kodutööd õigel ajal esitada, päris põnevaks läks lõpuks. Poole tunniga läks kolm tööd teele, viimane jõudis viimasel minuti enne kraanide sulgemist.. see üks oli küll veidi puudulik, kuid see selleks. Elu on ilus!
Laupäeval, nagu ma juba varem välja reklaamisin, käisime me Elvega mingisugusel peol. Kusjuures, mulle meeldis peo ettevalmistus isegi natuke rohkem kui pidu ise. Ja kui palju seal süüa oli. Poleks espumisan varem tegudele rännanud, oleksin vist peo lõpuks olnud peagi lõhkev õhupall.
Pühapäev, ehk siis eile meeldis mulle veel enam. Veel ja veel olen ma öelnud, et 26. aprill ei sobi mulle, kuid seekord oli asi teistsugune. Asi oli arvatavasti seltskonnas, sest üle tüki aja saime Elvega vaid kahekesti ringi liikuda. Õhtusöök oli küll kolmele, kuid ka see oli väga hea - käisime nimelt Elevandis ja esmakordselt tellisin ma midagi tahket - sealiha nagu üks tõeline maamees ikka. Ja maitses hää, eriti koos mangolassi ja guaavimahlaga. Maainimese igapäevased rõõmud.
Kus me kultuurselt siis käisime... šopingtuuril rotermannis ja viru keskuses, hesburgeris söömas, vanalinna mööda , nevski katedraalis (oi, oli küll suur ja seest läikiv), aljoša juures lilli korjamas (krt. lilli ei olnudki veel - tulbid polnud veel õitsema hakanud. siiski oli seal mingi väike bande, väiksemat sorti miiting, kes ei suutnud austada aljoša mälestust ning kõnelesid liiga valjult mingis mitte eesti keeles. tegelt ma tean, et igal inimesel on oma iidolid ja minevik, kuid see selleks. ei taha oma bloogi väga targa jutuga risustada. muidu veel peetakse intelligentsekski).
Peale Elevanti võtsime siis suuna Draamateatri poole. Soe tuul paitas me lehvivaid juukseid. Kuskil oli tunda kirbet lõhna, mis oma eelmises elus oli olnud kellegi toidulaual või pesemisvesi. Tartuga võrreldes maailmalinn elas oma elu.
Nüüd kui luulenurk on läbi, siis ei hakka inimesi piinama pika, "Eesti matust" kirjeldava ja analüüsiva jutuga. Mulle meeldis, kuigi see polnud päris mu lemmik kivirähk, milleks võib lugeda RAAAMi "Keiserlikku kokka", kuid mis seal ikka. Vaikima pidin.
Vaikin.

Eellugu

Nädalavahetus plaanib tulla päris huvitav, loomulikult seda enam, kui ma suudan oma kodutööd täna õhtuks valmis saada ja ära esitada.
Täna on töönädala viimane päev, tööd tuleb teha!
Homme on tore päev, eriti selletõttu, et on laupäev, mis mulle nädalapäevadest kõige enam meeldib. Homme on mingisugune pidu, kuhu me ka Elvega läheme. Loodetavasti tuleme tagasi ka.
Pühapäev, 26. aprill, pole mulle eriti kunagi meeldinud, igal aastal juhtub sellel päeval midagi. Igatahes ei tohi seeaasta hakata põdema ja tuleb täita oma Eesti rahva pühasid kohustusi. Nagu tavaliselt on sel päeval mineks Tallinnasse, Tõnismäe peenrale võõrasemasid korjama. Kui võõrasemasid pole, siis korjame sinililli. Kui lilled korjatud, siis läheme Elvega kohvikusse, tõstmaks teetassi kadund Aljoša mälestuseks. Olgu muld talle kerge.
Kui teetassid tühjad, täidame me nad uuesti, sest kann tuleb tühjaks juua - raha ei maksa tuulde lasta. Raha võib nt. kulutada kohvikuarve tasumiseks, peale mida läheme me Draamateatrisse. Seal toimub Eesti matus, st. etendus "Eesti matus". Mis seos on sellel etenduse varasema lillekorjamisega ja teejoomisega, seda me Elvega arutame tagasiteel Tartusse, sest bussis on kahtlaselt ebamugav magada ja vaim tuleb värske hoida, kuna esmapäeval on taas tööpäev...no mitte nagu reede, sest esmapäevad on nagu teada sinised ja reeded kuradist ning esmapäev on nädala esimene päev ja reede viies. Filosofeerivad mehed on ikka jummala seksikad, sellepärast ma seda praegu teengi!

Vahetasin nahka.

kiirus juures

Tahtejõuetus, tahtejõuetus on minu nimi. Mul on pmst veel 4 ainet ja bakatöö veel bakadiplomini minna, kuid vaevalt poolteist kuud enne lõputöö kaitsmist on peal täielik väsimus. Võibolla on see sellest, et ma sain öösel kell 3 magama, peale seda, kui olin kokku vorpinud 5 tunniga 3 uurimismeetodite kodutööd...3 on jäänud veel, üks on lisaks poolik, mida ma pole lihtsalt viitsinud eformularisse sisestada...ei teagi, kas mäletan selle kõiki funktsioone, kuna praktikumist on nii palju möödas...ah, mis ma hädaldan, muidu kasvab veel ädal alla. Täna pean veel juhendajaga kokkus saama, kuigi ma pole just väga palju jõudnud teha selles vallas...
Elve õnneks magab...magada on hea. Kui vaid mina praegu ei passiks...passimine on nõme, kuid pea ei lõika praegu üldse...kell on 17.03 ja veel on kaks tundi kokkusaamiseni...alleaaalleeeaaa

Istun Uurimismeetodite praktikumis ja mängin bubblespinnerit, suht lebo on. Nädalavahetus oli väga tore - reedel sai üle tüki aja jalgpalli mängitud, laupäeval oli tore tööpäev, hilja õhtul, mingi 7 paiku, kutsus Elve mind enda poole kringlit sööma...naljapärast läksin ka. Käisin saunas, sõin viineripirukaid ja asusin sõitma. Kell oli mingi pool 8. Läbi Suure-Jaani ja Võhma ja Põltsamaa ja Jõgeva ja Palamuse jõudsin lõpuks Elve poole maale. Mulle nii väga meeldis see tee, mõnus kitsas ja suht sõitjatetühi, enamasti.
Muide, see jutt, mis siin praktikumis räägitakse, see on jummala segane, et arugi ei saa - ma natuke saan, kuid me kõik teeme aint seda järgi, mida õppejõud räägib ja ette teeb. 15 minutit veel, krt ma ei jõua bubblespinnerit ka nii mängida:D

Päeva

Käisin täna Puiatus tunde vaatlemas, päris huvitav oli. Ikka on suur vahe, kes annab tunde, kas see, kes on õpilaste ees tegija, või siis keegi, keda kitseks hüütakse. Tagasi jõudes oli Elve söögi valmis teinud, nii armas temast...st. ta ongi nii armas!

Tripp

Täna oli hiilgetore päev. Hommik oli nagu hommik ikka, nagu tavapäraselt oli kell 6.40...selle vahega, et täna oli laupäev, harjumustel on ikka suur mõjuvõim. Esimene positiivne asi oli/on see, et selle nädalavahetusega algab uus vormel-1 hooaeg. Kui mõtlema hakata, siis tänavune on mu juubeliaasta vormeliülekande ees - viieteistkümnes. Mul on olnud suht palju lemmikuid - Michael Schumacher (vaid siis kui ta noor oli ja Benettonis sõitis), Heinz-Harald Frenzen, Mika Hakkinen, David Coulthard, Kimi Raikkonen (kui McLarenis sõitis), Fernando Alonso, Lewis Hamilton...lisaks paljupalju pisemaid lemmikuid ... üks asi on olnud aga üks ja kindel peaasi, et keegi Ferrarile ära teeks. Tean küll, et Ferrari meeskond on üks F1-sümboleid, kuid see, kuidas läbi aja on omale erinevaid tiitleid ja punkte teenitud (tihti ka koos FIA abiga) mulle väga ei meeldi. Saan aru, et mäng on mäng ja mõningased "trikid" on lubatud, kuid mitte nii tihti nagu see on olnud.
Peale hommikuteed ja munahüüvet võtsime Elvega ette sõidu Võrumaale. Käisime Ränduri söögikohas hommist söömas ja siis peaaegu igas Võru peatänava kaltsus. Ühest nõudepoest saime väga ilusa tutt-uue teekannu, valge ja kena. Käisime veel Kreutzwaldi muuseumis, mis meile väga meeldis. Ka Rogosi mõis Haanjamaal nägi kobe välja.
Praegu aga sõiman Armeenia-Eesti mängus küljekohtuniku, kes "mittevärava" ära luges. Raisk....muidu mängivad Eestlased hästi:)

laupäev

Tänane päev on nagu igavesti kestnud, kell on 16. Elve on sünnipäeval, mina tulin tund tagasi töölt. Nii tore on ärgata laupäeva hommikul kell 8 ja siis peale hommikusööki kodust välja minna, et veidi raha teenida. Neljaaastase järele on tore vaadata, vähemalt ei ütle tema, et ma veiderdan liigsalt, talle see lausa meeldib.
Praegu mõtlen, et kas minna täna Viljandisse, et Sigridile õnne soovida, või hooopis homme. Väsimus on peal ja nagunii jõuaks poolpimedas koju. Eks ma lõpuks mõtlen välja:)

Mittekohustus

Istun Saimal ja ei tee midagi, peale passimise, lehmakommide õgimise ja mõtlemise, et mida ma küll võiks teha apelsinikoortega, mis on toolileenil. Elve kallike magab, eks tallegi ole und vaja.
Täna sõitsime peale pidujärgset hommikut Peipsi äärest Tartu. Esimest korda elus sattusin Kallaste ja Alatskivi kanti. Kevadpäikse paistmisel on nii tore autoga sõita - soe on nii sees kui ka väljas.
Aaa..kuidas pidu oli? Kuidas ma nüüd ütlen...Kas ma olen sellepärast vanamoodne, et ma suhtlen endast vanemate inimestega ((vanem tähendab ikkagi noorust (kui siis teist)), või on, et kuna ma olengi vanamoodne, siis ma sellepärast suhtlengi endast vanematega...või, et vahet pole, kui vana sa oled, inimese vanus ei mõjuta eriti inimese moodsust ega intelligentsust...ah, persse, mis ma pläran...hakkan parem lugema Lingreni ja Suteri "Pedagoogiline praktika koolipraktikas" - soovitan kõigile, hea mahukas öökapiraamat.

PS! Mulle väga meeldib mängida erinevaid mänge - alustades pallimängudest, lõpetades laua-/kaardimängudega. Meeldib nii üksi, Elvega või kellega iganes. Vahepeal on nii, et mida rohkem, seda uhkem, vahel jälle on üksi mängides hea ja rahulik teistest inimestest välja puhata.
Küllap kehtib praegu teooria, et inimesed, kes lapsena ei saanud oma isu täis mängida, need on ka täiskasvanuna mänguhimulisemad (või siis samast teooriast lähtudes: Inimesed, kes lapsena said oma isu täis mängida, ei ole nii mänguhimulised)...Aga mina arvan, et mängida pole kunagi hilja, ega sellest saa ka isu täis...kui siis lühiajaliselt).

Neljas päev

Uih, väsimus on natuke peal, isegi kui olen saanud kella 9ni magada. Tegelikkusese on pisike pingelangus, sest eile sai meil läbi esimene sats Kaagvere koolitusi.
Kui alguses oli ilge kartus, et kuidas ikkagi hakkama saan ja kas mind seal ära ei sööda, siis tegelikkuses sain ise hästi hakkama (eriti rahul olen kahe viimase korraga) ja nahk jäi ka terveks. Aga muud nagu ei oskagi kirjutada...

Varakevad

Tänasega kuulutan ma varakevade alanuks!

Kogutud teosed

Käisin täna Vanemuises piletiteid nõudlemas. Jah, saja krooni eest käivad Vanemuise etendused kah. Ainuke asi, mis plaanipärane ei olnud, oli see, et pileteid pidi tund aega ootama, sest piletimüügiserver jooksis kokku. Vist oli ajaloo suurim seisak, mutid rääkisid, et viimane rekord oli max pool tundi. Vähemalt nüüd ma olen osa ajaloost, tunnistajana ja osalejana, mitte et ma muidu poleks.
Ilge väsimus on viimasel ajal kummitamas, eriti pole ka puhata saanud - siia-sinna läbi linna. Praegu pean seksuaalkoolituse teist ja kolmandat korda kokku panema hakkama. bai

Nädala õhtu

Täna olin taas last hoidmas, käisime siis Anne raamatukogu taga künkal. See ei olnud väga hull, et mägi oli libe, vaid rohkem ajas närvi üks lapsevanem. Kui kunagi vana hea kambaga ühikas elasime, siis oli meil tavaliselt reegliks, et enne kell 19-t me poodi õlle järgi ei lähe, et siis on meil rohkem tõenäosust, et enamvähem kainena magama saame. Või siis on ütlus, et kes enne 12-t joob, on joodik. Aga... kui isa oma lapsega liumäele tuleb ja sealgi ei suuda ilma joomata, alko põues peidus, hakkama saada, siis seda võib juba nimetada joodikuks. Mis sest, et mitteminurahvusest inimesega tegu, see pole vabandus, nagu ka see, et oma suitsukonid liumäele visatakse. Pikka liugu, vastlad tulemas!

Päev

Täna oli üsna lumine. Lumi oli maas ja lumi sadas taevast. Aga see jutt selleks, muustki rääkida:
Hommikul hakkasime sõitma Elistvere, loomapargi lahtiste uste päevadele, kus pidi esinema A. Turovski, keda meie auväärsed pidime Tartust sinna ja tagasi vedama, kuid kuna A. Turovski jäi oli jäänud haigeks, siis sõitsime pooltühja autoga, seeeest oli muidu tore, ka praegu, üht viimase aja pikemat lauset kirjutamas. Igatahes olid karu ja rebane ja ilvesed ja põder ja põhjapõdrad ja metssead ja hirved ja piisonid ja hamstrid ja merisead, kellest me varsti ühe endale võtame, koduloomaks nagu. Ja siis me sõitsime tagasi ja siis ma jäin korraks üksi koju ja siis ma vaatasin korvpalli ja siis me käisime söömas ja nüüd siis naudin sõbrapäeva vaikust. Head!

Igaks juhuks...

...kirjutan oma selle aasta 14. sissekande ka ära, kuna täna on millegipärast reede ja ma just astusin ühed prillid kõveraks...

Kokkuvõte

Pühapäeval taas Tartusse maandudes sain uuesti teada, et mul tuleb järgmised päevad Maarja koolis veeta, seekord siis 1. klassis, kus ma olen juba varem asendanud. Nüüd siis abiõpetaja asendaja, kes oli sunnitud olema õpetaja asendaja. Päris meeleolukas oli.
Mis meelde jäi? Vb see kui A, kes oli just 15 minutit tagasi vetsus käinud keset mänguhoogu ühe koha peal karglema hakkas ja äkitselt ääääööäöäääääääääööööääääää....tsorrrrrr, küll võib väikse inimese põis palju mahutada ja üldse pole ilus keset klassipõrandat niiviisi. Või siis E, kes on üldse kõigi lemmik oma sigadustega. Aga karistusmeetoditest ma parem ei räägi:D

Lõputööga astusin selle nädalaga suure sammu edasi, st. hakkasin lõpuks tegema midagi. Nüüd on tekkinud võimalus, et saan ehk seni enda jaoks kättesaamatusse Puiatussegi. Varsti näeb, aga esimese osa kokkuvõtted on juba olemas.
Lisaks pean end tõsisemalt kokku võtma ja Kaagvere koolitustega asjad paika panema. Õnneks on järgmine tähtaaeg - esmapäev paika pandud:d

Täna lähme Elvega Viljandisse, võttes Angelika kampa, et realiseerida tema jõulukink "Börs ja börsitar" Ugala teatris. Ugalas pole tükk aega käinud ka, viimane kord oli vist kusagil 2007 november, kui oli "Marilyn". Loodan tänasest paremat tükki, arvustustes on see vägagi head kaja leidnud.

Ikka osav

Tegin jälle head süüa, igavaks juba hakkab muutuma...Mitte!

Eile õhtul olin haigeks jäämas. Pea lõhkus nii mis kole, kui voodisse sain, siis tulid külmavärinad ka, hea, et oksele ei tahtnud joosta. Päeval pesin otse kaevust veega autota, algul natuke külm oli, kuid hiljem harjus ära ja lõhkusin ühe vahtra jupid ka halgudeks. See vist võis põhjus olla.

Mis aga aitas? Kaalusin väga mitmete meetmete vahel. Esmalt mõtlesin, et ravimtee. Siis ma ei leidnud seda üles. Siis ma mõlesin paratsetamool. Siis ma sain teada, et ma ei tohiks seda võtta, vaid peaksin jalavanni ja ravimteed meega tegema. Siis ma otsustasin, et kuna paratsetamool on aidanud, siis võtan seda ja siis hiljem teed ka. Hiljem ei leidnud ma teed üles. Kui voodisse läksin, siis võtsin appi vana relva kõige halva vastu - "KOlm näppu"!
Kolm näppu on tehnika, kus paned kokku pöidla, nimetissõrme ja suure peetri. Samal ajal sa kordad endale tõsimeeli, et mida sa tahad saavutada, kõige parem on teha seda kolm korda (vähem on vähe ja rohkem on palju), kuid iga inimene on individuaalne ja nii võib ta lugeda enda soovi (kas mõttes või kõva häälega) nii mitu korda, kuni ta ise paremaks harvab. Mõnikord kui und ei tule võib nii end magama lugeda (nagu lambaid).
Ma siis korrutasin endale "Ma jään terveks, ma jään terveks, ma jään terveks!" ja "Ma ei jää haigeks, ma ei jää haigeks, ma ei jää haigeks!" ...ja voilaaa...praegu hommikul mul on hea olla, mitte midagi ei ole viga, isegi peavalu, mis oli terve eilse õhtu. Soovitan teilgi;)
Kolm näppu aitas mul edukalt sooritada kõik eksamid. Tee sinagi!

Kuid praegu on mul sisediskussioon, kas minna õue tööle või lugeda seksuaalkasvatusest. Vist hakkan lugema...

Palju Õnne!

Olen viimasel ajal nii hästi süüa tegema hakanud, et vööümbermõõt ähvardab kasvada...
...kui nii edasi läheb, siis kunagi, kui tulevasest õpetaja või haridusteadlase ametist lõpuks kõrrini saab, siis avan oma resto...

... kuhu ma jäingi. R tuli klassi ja pidin talle kogu aeg seletama, et miks ma arvutis mängin ja et ma internetist Kolin Mäkrei Kolme otsiks, siis ta saaks Markko Märtiniga või Martin Raua(m)ga sõita. Ma siis proovisin seletada, et internetis ei saa seda mängida...ja mängisin oma mängu edasi.
Süüa anti heeringakstet ja kardulat, neiude käest sain veel kaks õunapirukat ja ühe sooja porgandipiruka. Heeringakaste oli päris mõnus...Hiljem tantsisime ja laulsime ja nii mu töö sellekskorraks läbi saigi.
Mõtlen ise ka, et peaksin kuhugi tööle minema, kuna siis oleks rohkem millest rääkida. Muidu on kõik nii ühtemoodi...Ärkan, lähen loengusse, tulen koju, passin, söön, räägin juttu, pesen, lähen magama... ja nii uus ring. Tegelt on see jõhker üldistus minu poolt. Mul on väga tore, lihtsalt uudseid sündmusi tihti ei tule, või siis ei viitsi neist kirjutada. Aga kuna ma olen liiga kauaks passima jäänud, siis hakkan tegusaks.

M.rott

Istun "vaikses tunnis" ja vaatan aknast välja. Taamal paistab viiekorruselise "paneelika" taga Tigutorn kõrgumas. Ikka väga lõbus võib olla neil 12 (või ei tea, palju praeguseks) korteriomanikul selles suures majas - hea vaade ja tühjus, tühjus, tühjus...
Täna käisime Vanemuise tänavas geoloogia ja zooloogia muuseumites. Tädid vaatasid suurte silmadega, kui meie ekskursioonirühm sisse astus, kuid eks nemadki harju kõigega. Muuseum ise sai suure kiiruga läbi vaadatud, D käevangus, kes alalõpmata laulis, nagu linnuke...Ohhoo R tuli klassi, side lõpp...

Täna tegin õhtul omaloomingut - suure piruka, kus nii hakkliha, seeni, kapsast, paprikat, sibulat...Maitses jube hea.
Täna oli koolis õun lehttaignas, jube hea seegi. Mulle meeldib abiõpetaja olla, kohati on väga lõbus, samas usutavasti saab ministeeriumis rohkem palka..

Kolmapäev, 21.

Allkirjastasin just töölepingu kolmeks päevaks, raha ei tea palju saab, vist tohutult. Lapsed on väljas kelgutamas, nii on natuke vaba aega. Kelgutama minek oli tubli tükk, eriti D riide saamine. Mis teha, kui tubane harjumus sees, ei saa ju siis välja kehalisse minna. Protest, grotesk. Neiu, 17 (mitte veel) heitis end maha pikali, keeldus pakse pükse jalga panemast, kakub teisedki riided seljast ära ja siis nõuab. Nõuab, et tema saaks sees kehalist teha. No lõpuks armas neiu taltub, muidugi siis, kui ma olin endale mugava poosi leidnud, et raamatut lugema hakata. Eks me siis jalutasime koos kelgumäele. Praegu on vaikus...10 minutit veel.
Eile tegime chilli con carnet, täna tehakse osso buccot. Ela nagu restorani köögipoolel. Endal on leivasupp külmkapis, magusat on vaja, paneb mõtte tööle. Nüüd on seda eriti vaja, kui eksamid läbi. Tahaks saada pehmet leiba taluvõiga, mitte praegu, hiljem. Täna anti koolis pikkapoissi, oli hää. Kuid koguseid peab vähendama, kere on liiga suureks paisunud. Või siis liigutama. Täna kõndisin Karlovast Jaamamõisa, tuli kasuks küll, juuksed lausa läikisid. Nägu polnud ka enam nii ketendav. See on see, kui tahad aknest lahti saada. Millised ohvrid...
Kuid muidu on tore, neiu on kodus, saab hea olla.

Tänasega on tore semester läbi saanud, viimasel eksamil tuli C. Ainuke asi, mis näri ajab on üks õppejõud, kes arvab, et on jumal. 150st eksamilkäiast kukkus läbi 52! ja mina, kes ma arvasin, et nüüd tuleb hea hinne, sest eksam läks hästi ja kõik muud nõuded täidetud, sain E ja lisaks see, kui palju ma olin selleks eksamiks valmistunud... No on alles hindamine... Kirjutasin talle siis kirja, et põhjendagu ära selline hindamissüsteem, vastust veel pole.
Aga üldiselt on semester olmud edukas - välja arvatud see "kahtlase" E on kõik hinded üle C, tehtud sai 4 4AP suurust ajalooainet, esimest korda on mul pooleks jaanuariks kõik asjad tehtud...eksameid sai võetud võimalikult kiiresti, et maha ei jahtuks (nt. 6-15. oli 5 eksamit), lisaks muule sai ära tehtud ka lõputöö vaatlused...nüüd vaid kirjatöö...
Panen tähele, et viimasel ajal olen palju kooliasjadest rääkinud, kuid praegu ongi see tähtsaks muutunud, samas ei oska üldse midagi kirjuta..aga...
Tänasest olen kaks nädalat ula peal, kuna Elve peab eemal olema, kahju on, kuid eks kõik vajalikud asjad tuleb valmis teha. Nüüd ise talle külla. Peale pikka niisamaolekut jälle üks positiivne asi:)

8. jaanuar 2009

Palju õnne Kuningas!!!

Rõõm

Täna sai jätku mu väga hea semester ja sess. Murde- ja noorukiea eksam sai tehtud A - peale. Kõik kurtsid, et ohh, see on nii raske, kuid mul läks nii...koguaeg oli lõbus tuju ja naeratus ees. Õppima hakkasin eile õhtul kell 17, kuna mul oli lõuna ajal Euroopa pol. ajalugu 20. saj.-....mitte midagi sellist, mida ma lootsin ja milleks valmistusin. Aga oma vana pagasi pealt sai asja ära tehtud. Eksamitulemust peab veel veidi ootama.
Praeguseks on selle semestri hinneteks (ajaliselt) CBBAA...ei teagi, kas enam paremaks saab minna, kuid positiivsena olen kindel, et saab ka... Seekord on nii imelik sess, et polegi isegi sessistressi...
Negatiivset ka sisse... olin vägagi lootuskindel, et saan Hariduskoostöö keskuse stipendiumi, kuna soovitskiri oli üle prahi ja eks ma olen saavutanud ja teinud ka natuke...aga kahjuks 100 hulka ei pääsenud. Kuid tuleb olla positiivne.. naeratada endale ja teistele ning minna edasi. Nüüd kui viimased kolm eksamit on läbi, siis tuleb seksuaalkasvatuse koolitus, mida vaja läbi viia.
Torti ja morssi!

Esmaspäev

Hommik. Pea on juba pool kümme jube paks.

Kiirus

Küll see aeg läheb kiiresti, varsti on juba sessi tipp käes ja niisamamoodi on varsti ka see semester läbi. CBA on praegu käes, ei tea kuhu edasi. Tunnen, et vajan veidi vaheldust:)

Head uut!

Seekordne aastavahetus oli eriline - esimest korda olin maakodust väljaspool. Tegime süüa ja siis sõime ja jõime ja vaatasime ETV-d ning lõpuks läksime Tartu kesklinna raketisadu vaatama. Ei teadnudki kohe, kuhu vaadata. Hiljem, kui kluppiminek (mina ja klubi?) ära jäi (ei oskagi enam öelda, kas õnneks või kahjuks), siis tulime tagasi koju ja mängisime mängu, kus olid koos joonistamine ja alias...või midagi sellist. Kõht sai täis ja uni tuli peale...
...Hommikul oli äratus kell 12, jube vara tundus. Külalised tahtsid minna Otepääle ja ni läksime kaasa. Sain oma elu esimesed uisud jalga. Esimese korra kohta oli päris hea, käpa panin vaid korra maha, kui üritasin ühte piruetti. Järgmine kord siis "Kukkumise algõpetus".
Siiski ei suuda ma ikka uute inimestega hästi kohaneda. Kui olen uus mõnes vanemas seltskonnas, siis ei tule kohe. Aga ei tohi selle peale pikemalt mõelda...
Nüüd pean endaga töötama hakkama, leidma enda kunagise jutusoone ja huvitavuse, sest mul on viimasel ajal tunne, et ma olen igav ja nii ei ole üldse mõnus olla...ka mul, kel selle pärast piinlik on.
Head uut kõigile!