Vot eile oli üks tore päev - käisin Elistveres oravat, karu, kitsi ja põtru vaatamas. Peale selle toimus seal ühe riigiasutuse perepäev. No küll alles oli lõbus. Eriti lõbusaks teeb selle kõik asjaolu, et ma ei olnud seal niisama. Lisaks seebiviltimise, kartulitrüki (kaelasallidele) ja kalossimaalimise töötubadele oli rahvale, eriti selle pisemale kontingendile olemas ka lastenurk. Seal mina siis töötasingi, täiesti üksi. Sai joonistada ja loomapilte värvida ja voolida ja mikroskoobiga elukat (hiina ämblikut) uurida. Mis kõige huvitavam - lastenurga valdajaga sai juttu ajada.
Lisaks sai mõistatada. Kompimiskottides (ehk siis kotikestes) oli erinevad taimedega seotud moodustised, mille pidi ära arvama. See mäng meeldis eelkõige täiskasvanutele. Erilisteks pähkliteks võib nimetada pudiks näpitud pärnaõied ja kaseurvad, kummagi äraarvamise protsent oli imeväike=d. Aga kui vanemad eemale läksid (neil oli ka palju tegevust, nt sai V. Koržetsit vaatada) jäin lastega omapäi. Oi kui tore.
V. Koržets tegi koos kaaslastega süüa ka. Pliine, salatit, suppi, kama, grill- ja praelõhet. Teemaks oli siis kala, mis maitses väga hea ja lõpuks, kui keegi otsustas lauale tuua rabarberikoogi, siis oli kõigil kõhud täis ning kook jäigi enamasti söömata.
Peab ütlema, et hommik ongi õhtust targem. Nüüd, kui ma olen nädal aega mingil põhjusel enne kaheksat tõusnud, sis näen, et päeva jooksul jõuab kõike rohkem teha. Ka bloog elab taas, peaasi, et lugejaid jaguks.
Kool algab homme.
1 comment:
eks ole paras müstika, et kui varem ärkad saad rohkem ära teha :-)
Post a Comment