Monday, September 29, 2008

Nädala algus

Nädalavahetus möödus nii kiirelt, et peaaegu ei märganudki seda. Laupäeval tuli ju hommiku vara loengusse minna, kell 2 sai koju ja siis tuli hakata bussist maha jääma. Õnnestuski. Bussid on ühed väga tänuväärt asjad, sest aitavad väga hästi ajaplaneeringut endale sobivamaks muuta. Kodus suutsin 10 tundi magada, linnas käia ning siis veidi elektritöid teha ja mööblit vedada. Ja kohe Tartu tagasi, väga kiire käik! Õhtul sai süüa, juua ja magada.
Praegu on jälle see tore esmapäeva hommik, kus enne lõunat ei pea ennast liigutama. Olen üksi kodus, saan passida niimoodi, et kellelegi ette ei jää. Muidugi peaks lugema ja magama ja ennast muud moodi harima, kuid eks sõber internett ole hea abivahend.
Tuleb tore nädal!

Thursday, September 25, 2008

Wednesday, September 24, 2008

Monday, September 22, 2008

Esmapäev

Toad saavad varsti läikima ja siis võib rahumeeli loengusse ära minna, mis sest, et magada on parem!

Friday, September 19, 2008

.

Täna on mul viimane tööpäev asendajana. Seni on need viis päeva olnud küll kasuks. Järgmine kord jälle...

Tuesday, September 16, 2008

Kesknädal

Istun ja ootan, kunas järgmine ploomi-martsipani kook ahjus valmib. Nüüd on kolm päeva tööl käidud ja kui alles eile oli suhteliselt kopp ees, siis tänasega tundub, et kui rõõmuga peale minna, siis laabub kõik hästi. Homme samamoodi, kui vaid jätkuks seda rõõmu. Jätkub!

Saturday, September 13, 2008

Thursday, September 11, 2008

Jõhker

Terve tänase päeva on täielik nokastamine käinud. Käid tänava peal ja poolenisti tukud. Söödad oma hoolealust, kes tundub samamoodi "väsinud" olevat ja väikese pirukatüki peale kukub lusikas kaks korda käest maha põrandale. Tantsid Aleksandri valssi ja ükshetk avastad, et 8. klassi "erivajadustega" neiu juhib hoopis sind, kuigi juba tükk aega oled omastarust juhtinud. Oled juba kooliuksest välja läinud, kui äkki avastad, et oled oma koti maha jätnud...jne

Eilsega sai UNT! läbi. Kolm viimast etendusepäeva olid eriilmelised. Kui esmapäeva ja "Tütarlaps ja surm" ajal oli väsimus mõõdukas, siis teisipäeval ja "Stiili" videoetenduse ajal toimus kulminatsioon. Olles leppinud paratamatusega, et helikvaliteet on pask ja etenduse stiililivalik lihtne, siis vallandus minus ürgne soov magada. Kuna Elve mu kõrval juba mõnda aega oli tukkunud, siis mina truu kaaslasena ei saanud teda üksi jätta, magasin peale 20-t minutit etenduse lõpuni, selle vahega, et Elve peale minu uinumist ärkas. Nagu teatejooks. Eilne "Boulgakoff" oli nende viimaste päevade minu lemmik, olgugi, et see polnud Undi lavastatud. Mõnusalt pinget ning hästi mängitud ja lõpuniviidud teostus. Aitäh

Jalgpallis oleme me tugevad...

Monday, September 8, 2008

hommik

Istun ja ootan kuni ploomikook ahjus valmib. Mulle sellised esmapäevad küll meeldivad, kus saab lihtsalt olla ja rahulikult teha seda, mis ise soovin. Loeng algab alles kella kahest ja sinnamaani on rohkem kui kolm tundi aega. Selle aja sees tahaks veel lugeda ja kooki maitsta, taigen oli küll päris nämm. Verd peaks ka andma minema, tükk aega pole käinud, häbi päris. Küll ei ole enesetunne hea olnud, küll ei ole meeles olnud, nii ongi viimasest isiklikust doonoripäevast peaaegu pool aastat möödas, kui mitte üle selle. Ja neljast on tänane päev oma kohustustega läbi. Siis saab veidi puhata. Täna õhtune teatriskäik on "Tütarlaps ja surm" Athenas. Viis päeva järjest teatrit näha on midagi uut. Oli ju veel mõni aasta tagasi paus, kus ei käinud teatris mitu aastat jutti. Siis sai ise midagi sahtlipõhja kirjutatud, aga sinna see jäi ka, peaaegu, peale paari etenduse väikese publiku ees. Mõte peab asjal ikka sees olema.

Sunday, September 7, 2008

pühapäev

Täna oli jälle üks soe päev ja nii käisimegi linnapeal poosetamas. Kuna piletidki olid olemas, siis sattusime teist päeva järjest botaanikaaeda, kus mängiti UNT! raames "Helene, Marion ja Felix"it. Lihtsalt näitemäng, mis ei püüdnudki midagi öelda, vähemalt mulle tundus nii. Igatahes minuni palju ei jõudnud. Aga atmosfäär oli nauditav.

Saturday, September 6, 2008

Kiri

Täna alustas UNT! "Romeo ja Julia" oli üpris tore tükk, kuid lõpuks tekkis küsimus, et kui palju võib problemaatilist teemat edasi anda ülepingutava stiiliga. Kui kogu aeg vint üle keerata, siis võib see muutuda nii tavaliseks, vahel isegi labaseks. Kus maal on vindi piir? Kuigi, tänane tükk oli õnneks veel sellest piirist positiivsel pool. Samas on viimasel ajal eriti rõhutatud paaniliselt Eesti (maa) rahva mandumist ja väljasuremist. Kuid paaniline paanika on võimeline end taastootma. Või ma ei oska praegu sõnu valida.

Igatahes tuleb olla positiivne ja mitte kõige sita peale kohe amokki joosta. Naerata armas inimene:)
Positiivsele poolele võib veel lisada Creppi viis ribi, jalutuskäiku botaanikaaias, Elve ja Angelika toredat seltskonda ja lihtsalt väga tegevusrikas päev. Aitäh!


Belgia - Eesti seis on 1:1 ja mängupilt päris kena, närv on ka sees. Oih, 2:1... Ükskord me võidame niikuinii. Täna!

Tuesday, September 2, 2008

Köhh

Viirused ründavad igast praost. Meega tee ja peavalu. Nina otsas oleks nagu tilk, aga ei ole ka. Pea ei võta lihtlausetest eriti kaugemale. Magada tahaks! Ei taha homme loengusse. Peab ja tahaks targaks saada. Elu on vahel jube ilus. Alati.