456

Eile õhtul käisime Elvega, peale minu pikka koolipäeva (mis mulle meeldis), Genialistide klubis, kus esines Maian Kärmas saateansambliga. Täiendas väga mu meeldivat nädalat. Võin öelda, et see oli mu viimase aja parim kontsertelamus. Maian Kärmasel on väga puhas hääl, koos huvitava varjundiga. Ja saateansambel oli samuti tasemel. Laval oli nagu 7 instrumenti - 5 inimest (hääl, puhkpill, sünt, trummid ja bass), lisaks sõnad ja kooskõla. Ühesõnaga oli põnev kuulata. Ja Genklubi (spordi)saal on selliste kontsertide jaoks paras paik.

Kolmapäev koristasin tube, pesin pesu, õppisin ja peale kontrolltööd, hakkasime Elvega süüa tegema. Õhtuks oli klassiõdesid-vendi oodata ja kuigi lõpuks tulid ainult osad õed (vennad olid vaesekesed väsinud), siis ikkagi oli väga tore külalislahke olla. Kokku oli meid 6. Sõime ja siis otsutati telekat vaatama hakata (mis on küll üks väga vinge sotsialiseerija:). Õhtu lõppes Elve, Liina ja minu vahelise Euroopa mänguga. Esitati ka uus tellimus lauamänguõhtu näol.

Tänane päev on läinud "kättevõtmise" tähe all - läks pool päeva, enne kui suutsin raamatu kätte võtta. Nüüdseks olen juba osad tekstid suutnud läbi lugeda. Teisipäev ja kaks referaati on kohe-kohe ukse taga:D

vahel päike, vahel tuul, vaheaeg ja naerul suu

Veedan peale konrolltööst aega arvuti seltsis ja mõtlen, et eelmine nädal oli päris tore. Kuna 3. kooliveerand sai koolides läbi, siis üle tüki aja saan ka mina selle üle rõõmu tunda. Nüüdne nädal tuleb puhkamiseks ja õppimiseks - nii tore.
Nädalas oli ka veidike kultuuri - kolmapäeval lõpetasin T. Õnnepalu "kevad ja suvi ja". Mulle päris meeldis, kuigi erilise luulesõbrana pole ma ennast kunagi tundnud. Proosast on lihtsalt kergem aru saada, kuigi luulet tajub paremini. Nii lugesingi mitu korda iga luuletuse läbi, et leida kas seal on veel midagi, mis märkamatuks jäi. Kahjuks või õnneks midagi otseselt meelde ei jäänud, kuid ehk on see heagi, kuna võimaldab kunagi luuleraamatu uuesti ette võtta. Nii 20 aasta pärast. Sest kuigi paljust asjust saab aru, siis siiski on kahju mõelda inimesest, kes peab elama pika elu, kuid on üksi. Vähemalt selline tunne jäi. Ja veel olukorras, kus on Sa, kelle poole nutta.
Nädalavahetusel käisime Viljandis, Sigridil on sünnipäev tulemas. Laupäeval astusime sisse Ugala teatrisse, kus Lavaka järjekordne lend (siiski minule otseselt esimene) pidas oma bakalureuselavastuse "Arkaadia" esietendust. Mul ei ole veel teatris ehk nii head silma, et tuua välja puudusi, nii võib öelda, et mulle jällegi meeldis. Mõte töötas kogu etenduse ajal, vahel oli naljakaski (mõnikord sai naerugi peale naerda, hea et teistelgi lõbus oli), ja mis kõige tähtsam - kuigi etendus kestis oma 3 tundi, siis oskas ta ikkagi õigel ajal ära lõppeda. Ehk siis ei pidanudki lõppu ootama, ta tuli ise. Tundub, et mõned ja natuke rohkem head näitlejad on valmis saamas, et järgmisele tasemele õppima minna.
Lõpetan enne kui hilja.

juku hakkas õppima

Täna oli mõnus puhkepäev, võibolla liiga mõnus, sest laisaks muudab. Kiitsin täna oma kohvikannu, mille ma ostsin oma bakalaureuse lõpu puhul, et külalisi kostitada. Kullake on hästi vastu pidanud. Kiitmise käigus käis too plõks vastu kraanikausi serva ja siis kostis prõks. Pisukesest august nirises õrnalt purust vett. Positiivne on see, et saan nüüd kannule uue klaasi osta.

lumi langes lume peale, kokku sai hang - heinategu oodaku

Alustaks seekord neljapäevast, kui pikka, kuid tavapärasemast veidi lühemat kooli-tööpäeva, juhtus olema aega, et Elvega kinno minna. Filmiks siis "Coco enne Chaneli". Päris toekas film, Audrey Tautou on jätkuvalt kena, no eks see toetas veidi filmi ka. Õhtul kulmineerus külm olek kõrge palavikuga.
Reede magasin poole 12ni (enne seda tund aega lugesin). Kerge palavik pani loenguluusi tegema. Koristasin,hiljem tegime süüa - ma keeksi, Elve soolast. Külla tulid Elve sõbranna ja ta kaasa. Õhtul vaatasime Eesti laulu ja rõõmustasime veidi ülepromotud "Rapuntzeli" teise koha üle (mitte halva pärast). "Siren" oli kuidagi kandvam, teistsugune, maikuus on vähemalt midagi suurelt kontserdilt oodata.
Täna hommikul, kui külalised lahkusid, siis läks Elve maalima, mina aga autole sisseoste tegema. Küll alles kulus seda piskut, mida nagu polekski. Hiljem käisime mulle pükse vaatamas (teatud piirkond kulub eriti ruttu), lõpuks saingi endale ühed, loodetavasti on oma esialgset hinda väärt. Hea, kui on olemas soodusmüük!
Veidi aja eest sai Egerti ja Sigritiga Baribali piljardisaalis käidud. Esimest korda. Polnud kõige hullem saal, kuid Trehv oli ikka kuidagi kodusem. Nüüd on aga vaja veidi õppida.

päikesepaiste

Täna osutub hommikupoolik töövabaks. Hommikul nägin palju vaeva, et tööle saada - raske on jõuda 3-4 minutit varem väljasõitnud bussiga, kui ise ka veel jokutada. Nii ma siis pidingi kiirkõndi tegema, et õigel ajal kohale jõudma. ... Kuid no hoolealune, või õigemini tema ema otsustas kooli eirata. Juba mitu nädalat ootan, et ta oma paberid korda teeks, kuid no ega täiskasvanud inimest ei saa ka lõputult käsutada. Palju inimese edust oleneb ikka inimesest endast ka. Kuidas teha selgeks, et 1. klassi poiss, kes võiks käia, kasvab kunagi suureks ja üha raskem on ratastooli lükata. Igatahes peale ühte ja poolt tundi ootamist otsustasin läbi päikesepaiste koju kõndida. Õppimist on küllalt ja õhtul peab uuesti tööle minema.

Teine hea uudis on see, et hakkan stipendiumi saama. Elvel oli selle üle ka hea meel. Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus!

laavstoori

Lugemisaasta sai kirja järgmise linnukese. Bram Stoker'i "Dracula" oli üks ütlemata tore raamat, mulle kohe väga meeldis. Kuna töö juures küsiti, kas ma filmi ka olen näinud, siis pidin vastama EI, sest viimasel ajal eriti ei tõmba nende poole. Siiski otsustasin oma vaba õhtu terviseks (trenn jäi ära) tõmmata endale paljudest "Dracula" käsitlustest vast tuntuma, F. F. Coppola 1992. aasta väljalaske.
Nüüd algab ring küsimusi, eesotsas - Kuidas mahutada 300 lehekülge tihedat ja head teksti kahe tunni sisse. Arvatavasti tuleb paljuski loobuda, kuid Coppola tore mees oskas veel (kuskilt "august") juurdegi lisada. Esialgu näis too kõik kuidagi poolik ja mööda, kuid mida aeg edasi, seda enam hakkasin filmi nautima. Inglise-iiri klassika Hollywoodlikus võtmes, võib asja kokku võtta. Ja kuigi see kõik tundus esialgu veidi vale ja moonutatud, siis lõpuks täitis selline ümberpööratus rolli - krahv Dracula sai inimlikumaks kui seda raamatus ning kuigi ma juba tükk aega loodan näha (minu filmide vaatamistihedust arvestades) ilma häpi endita Hollywoodi teost, siis praegune oli vähemalt stiilne (võrreldes isegi raamatu lõpuga, mis kuidagi ära vajus) . Väga mööda ja täiesti pihta ütleks selle filmi kohta.
Enne isgasugu filme soovitan ikkagi algtekstiga tutvuda, muidu võib natuke tõde/ tegelikkus nihkuda:D

Nii ma siin poole öö ajal istungi, endal õppimata. Aega on selle kiire asjaga!