KuSD

KuSD, tavakeeli kuradi sotsiaaldarwinist on isend, keda võib meie ühiskonnas palju kohata. Neid on nii meeste, kui naiste hulgas, väga paljud lapsedki tunduvad oma edumeelsete KuSDidest vanematest õppust võtvat. Kui darwinistid püüavad seletada maaimas toimuvat, siis sotsiaaldarwinistid, eriti nende KuSDide tiib püüab seda lisaks seletamisele muuta. Alati "paremuse" suunas. Lisaks sellele on nad keskendunud inimkäitumise ja ühiskondliku heaolu valdkonnale.
Darwinismi üks põhilisi mõisteid on "looduslik valik". Kasutades meie kõigi head sõpra - Vikipeediat võib välja tuua kolm iseloomulikku joont:

1. Iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol.
2. Isendite paljunemisel tekib järglasi rohkem, kui saab piiratud ressursside tõttu ellu jääda.
3. Eksisteerib isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast ehk olelusvõitlus.

KuSDide järgi võib antud kolme joont käsitleda sedaviisi:

1. Iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol. Inimühiskond on mitmekesine - on väga edukad - eliit; tavaline inimene - kesklass ja osad edukamad proletariaadid; alamklass - lihttöölised, madala haridustasemega inimesed; alamalamklass - ühiskonnaheidikud - kodutud jne. KuSDe leidub rohkem eliidi, vähem keskklassi hulgas. Ka "edumeelsemad" alamklassist võivad sinna kuuluda. Niisiis on KuSDide sees ka omad lahterdused, kuid mitte alati üksteise vastu suunatud - alamKuSDid tahavad rohkem olla ülemKuSDide moodi, ülemKuSDidel pole neist tavaliselt sooja ega külma, peaasi, et kõik oleks ilus, st IDEAALne nagu ülemKuSDi maailm. Kui ei ole, siis KuSDid ei ole rahul. Kui IDEAALid ja võimalused, võivad ja peavadki ülem- ja alamKuSDide erinema, siis mõttelaadilt ollakse tavaliselt sarnased.
2. Isendite paljunemisel tekib järglasi rohkem, kui saab piiratud ressursside tõttu ellu jääda. Inimene on imetaja, kes paljuneb sugulisel teel. Et ära hoida soovimatut rasestumist PEAB inimene kasutama kondoomi vms vahendeid. Rumalamad meist, inimestest, ei ole sellest aru saanud - edukaid inimesi on liiga vähe (või siis KuSDide standarditele vastavalt), kuid siiski piisavalt, kuna KuSDid moodustavad ühiskonnast nähtava osa. Pigem on alamad klassid inimjõult suuremad. Siiski ei ole see KuSDide arvates üldse halb, kuna ühiskond peab toimima nii, nagu ta IDEAALis toimib. On vaja koristajaid, müüjaid, autopesijaid, bussijuhte, isegi õpetajaid on tarvis, sest kelle juures on KuSDi laps töö ajal. Ka haridus on tähtis. Alamalamklassi olemasolu on loomulik, sest ühiskonna hüved on piiratud ja kõigile ei jätku piisavalt ning ei ole mõeldud jätkumagi (alamKuSDid siiski salamisi loodavad, et rohkem jätkukus). Siiski on parem, kui nad KuSDi teele ei satu. KuSD, kelle "potensiaal" on suurem, ei taha kaotada oma ajurakke, nii tühise, kuid silmatorkava probleemi lahendamisel. Siiski asub suurel osal kohtumisjuhtudest KuSD olukorda "lahendama". Alamalamklassi liige, kohatu, ajatu, oimetu, on seegi kord sunnitud oma ajurakke kaotama, no neid, mis talle on jäänud.
   
3. Eksisteerib isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast ehk olelusvõitlus. KuSD on pigem indiviid kui rühmaliige, kuuludes siiski omaette, isegi silmaga äratuntavasse hulka. ÜlemKuSDid on tihti äratuntavamad. AlamKuSDe iseloomustab enamasti ülemKuSDide ja staatussümbolite matkimine. Kuid alati on erandeid, erendeid (siin saab edasi arendada darwinismi iseloomustavat 1. punkti). KuSDidel on enamasti kõrge enesehinnang, kehvematel juhtudel selle alaväärne sarnand-väljendus. Niisiis arvab KuSD, et parem olla KuSD, kui alamklass, kõige hullem alamalamklass. Kui ülemKuSDidel on enamasti antud teatud teatud "pärilikud", vahel ka ajupotensiaalsed eelised, siis alamKuSD peab ise hakkama saama. Keegi võidab niikuinii, kaotaja on nagunii kaotaja.

PS! KuSDide puhul ei pruugi olla (aju)potensiaal vastavuses erinevate intelligentsusnäitajatega (nt. sotiaalne intelligentsus)...olles tihtipeale isegi pöördvõrdelises seoses.

Miks ma kasutan praegu sellist stalinlike-leninlike-marksistlike käsitluste poolt ärarikutud Sotsialismuse teemat oma muidu nii igavas bloogis. Ei, see ei ole sellepärast, et võita oma ühiskonnakriitikaga odavat populaarsust, eriti praeguses Masu ajas. Lugu järgmine ja tegelikkuses üpris pikk ja mõtlemapanev:

Peale TÜ raamatukogu liikusin Lutsu, kuna mõnes mõttes on see paljudele tudengitele "avastamata" maailm ja sealt võib leida sellist kirjandust, mis muidu on TÜ-rmk-s otsas. Seal sain oma läbitöötamisvajavale kirjanduskuhilale mõnusa täienduse.
Hiljem "5" peal vaatasin aknast välja - tõesti oli parem seda soojast toast vaadata - kõik oli nii trööstu ja hall. November on minu meelest üks kõige mõttetuimaid kuid, ausalt öeldes. Ja bussis oli KuSDi teooria alusel kaks alamalamklassi inimest. Ilmselt polnud nad ammu sooja vett ja voodit tundnud, sest üle bussi lõhnas väga halvasti. Ega see meeldiv polnud, kuid no ilmad on külmad, ja nagu vana tõde ütleb "Iga vald peab oma sandid ise toitma" printsiibi alusel tundsid, ma usun enamik inimesi neile vaikselt kaasa. Siiski leidus üks inimene, minu arvates täiesti KuSD, kes asus KuSDi kombel asja "parandama"...Ehk siis äkki kostus üle bussi tagumisest nurgas vali nurin, mis inimese läheneded sõimuks kasvas:"Mis siin haiseb? Kes see haisukoll on siin? No teie kaks - kasige kohe bussist välja! Ma ütlen, kasige välja! Mis õigusega te ronite siia? Haisukollid. Kes teid lubab siia haisema? Enne võiksite end puhtaks pesta ju!..." no ja see ei lõppenud. Kui keegi üritas mehi, jah need olid Eestis tihtipeale nõrgema soo esindajad - mehed (vähemalt selles osas...sugudepsühholoogilist juttu siit õnneks-kahjuks minu poolt ei järgne), aidata, siis sai naisKuSD, kes tundus küll olevat keskKuSDide seast, sai ainult hoogu juurde. Olukord jäi kahjuks minu jaoks poolikuks, kuna kodupeatus sattus teepeale. Buss seisis tükk aega, mind lausa väga huvitab, mis sellest sai, kuid mulle tundus, et naisKuSD (arvatavasti veidi üle 50ne), jätkas oma "ristiretke".
Küsimused selle sotsiaaliateema juurde:

1. Mida oleksid sina teinud KuSDi rollis teisiti?
   
2. Kes, kas ja kuidas oleks pidanud kaitsma nö alamalamklassi?
3. Kuidas saaks kaitsta end sellises olukorras alamalamklassi liige? Nt. Aseta ennast antud rolli.
   
4. Kas ja kuidas alamalamklassi saab parandada, peita, eemaldada?
5. Nimeta 3 võimalust alamalamklassi püüdluses alamklassi jne suunas. ...........

oo -2 Oled sa KuSD või inimene?
oo -1 Mida oled sina elus head-halba teinud?
oo Mis muidu teed?


Nagu minagi - mul on loodetavasti Eesti suguses vabas riigis selleks õigus, oleks mina KuSDina (või mitte KuSDina) kasutanud võimalust vahetada bussi. Tartus on selleks head võimalused, bussiliiklus toimib. Lihtsalt on õnne vaja, et satuksid "bussiliinluse" rohelisse lainesse. Alamalamklassi liikmena oleks ma tundnud end jälle-tõrjutud inimesena (ah vahet pole, üks kord ees või taga...no on küll tegelt jah). Kõrvalseisja - inimesena oli mul piinlik. Kõik tänaseks!

päev

Istun TÜ raamatukogus, ees on vähemalt 7 raamatut-artiklikogumikku, milles üritan orienteeruda. Oi kui tore oleks nad kõik niimoodi üksteise peale kuhjata ja endale padi teha, sest ilge väsimus on. Aga ei saa - esmapäevaks-teisipäevaks vaja esitada kaks esseed-referaati, millest esimese üle ma pead murrangi. Õnneks on esimesed tekstid loetud ja mingisugune kontesptsioon-orientiir on olemas. Kui seda pole, siis vist nutaks kodus. Ja uskumatu, kuigi polegi veel viimane päev - viimase päeva tegudemees räägib, siis tunne on küll selline, et too õuduke on kätte jõudnud. Sest 6-8 lehekülge ajalofilosoofilist juttu ja 5 lehekülge muud head kraami on veel trükkimata.
Võtsin eile kasutusele märkmiku, mille ma ärastasin suvel laagris olles - kohe teine tunne on oma mõtteid paberile kirjutada, kui neid kuskile digitaalselt trükkida. Neil tunduvad kohe mõte sees olevat ja endalgi südamelähedasemad.

Vanemuise mäest üles ronides, oli natuke peale asfalteeritavat risti selline söögiisutekitaja, et anna olla. Keegi oli kassipojast üle sõitnud ja siis selle kallal askeldasid linna palgal olevad varesed. Tundus suht värske olevat veel.

Selline siia-sinna, kooli-tööle nädalarutiin hakkab vaikselt ära väsitama. Alati on midagi teha, hilja saab magama ja hommik on enne 7t äratus. Unevõlg on juba tekkinud enda ees. Ja koguaeg on selline tunne, et kõik tähtajad on kohe-kohe ukse taga. Nii ei olegi aega puhata - magamine tundub kohati ajaraisk, puhkan enamasti silmad lahti oleledes, vaheldust otsides, mis pea taas järje peale viib. Eksamiplaani olen teinud selliseks, et enne poolt detsembrit tahaks enamike asjadega lõpule jõuda, viimase, tundub, et suurema pähkli olen jätnud kohe jaanuari alguseks. Nii, et esialgsete plaanidega peaks 5. jaanuaril see semester lõppema. Saab hakata juba vaikselt Krulli "piiblit" lugema:D

Ilm on ilus, eriti akna all soojas ruumis olles - vihma ladistab - Ühesõnaga ideaalne november. Mulle meeldib, kui plaanist asja saab.

Ajaloo objektiivsuse-subjektiivsuse-objektiivsuse kallale...

(puhke)päev

Tore on taas oma maal olla, saab natuke puhata...no niivõrd-kuivõrd.

Nagu tavaliselt, on mu lemmik päeval - esmapäeval koolis 2 seminari ja üks kontrolltöö (+ veel 2 loengut lisaks). Nii ma loengi juba mitmendat päeva materjale. Ütleks, et natuke üle poole on veel minna. Õnneks hakkab selline ajurakkude sundmobilisatsioon varsti lõppema, vahepeal tuleb läbida "totaalse sõja periood" oma eksamite, seminaride, kontroll- ja kodutöödega. Lõbus.
Reedel sai esimene selle semestri aine läbi. Eksamil-vestlusel läks päris hästi - magistri esimene hinne on "A". Lisaks suutsin reedel end kokku võtta ja kandsin bakas tehtud lisaained üle. Nüüd siis on 120 EAP-st enne esimese semestri lõpu algust kirjas 18+6+0,25= 24,25 EAP. Uue aasta alguses peaks veel 33 lisanduma. Nii, et esimese semestriga on pmst pool teed mindud=)

Eile jõudsin peale lugemise ka muud teha - käisin metsas tööl. Tunne oli küll selline, et võiks rohkem käia, võhma jäi väheks. Lisaks suutsin palju väärtusliku aega "ära puhata".

Reedel olin taas põhiõpetaja, seekord ilma kõrvalise abita. Kõik jooksis tibens-tobens, olin täielikult graafikus, lisaks sain kõik asjad ära anda. Nii, et nüüd on mul kutsumus leitud. ja jaa
Selline nädal, kus peab lisaks koolile ka 4 päeva tööl käima, väsitab ära küll. Mitte, et ma vinguks - mul oli väga tore nädal. Eile, laupäeval lasin end vabaks ja magasin poole 11ni. Ei mäletagi enam, kunas ma viimati seda suutsin. Eks ma nüüd sa ehk pareminini aru inimestest, kes väsivad töönädalast niivõrd ära, et on pidevas unevajaduses. Puhata on vaja!

päev

...algab. Kohe varsti saab kell 8 ja natuke peale seda asun ma loengu poole teele. Ja peale seda tuleb mul kolmeni teenida kodumaad - olen täna abiõpetaja. Mis kõige huvitavam - eile olin ma esimest korda päris õpetaja, õigemini asendasin teda. Uhke tunne ma ütleks. Nüüd on siis minu õpetajakarjäärile järgmine nurgakivi pandud.

päev

Luumi tuli maaha ja valgeks lääks maa, nii kaks vääikest hanepoega välja ei saa. Naad iistuvad laudas, mis teha, on talv ja paaljajalu väljas on luumepeal halb...

Täna hommik oli positiivne üllatus nii palju lund näha. Osadel autodel veel talvekumme all ei olnud, nemad vingerdasid keset teed. Vahepeal oli endalgi tunne, et oleks võinud talvesaapad jalga panna...kuigi jah, tossuinimesena hindan mugavust eelkõige.
Käisime täna Lähtel ajalootundides. Edasipüüdlikumad meist tudengeist andsid ise ka tunde. Väga põnev ja õpetlik oli, loomulikult pani mõtlema ka...nt. teemal, kui palju jagada enda tähelepanu tunnidistsipliini - segajate ohjeldamise (kui klassis juhtub mõni väga tobe krõll olema) ja aine edasiandmise vahel. Teiseks pean ma suutma vähem sisemiselt närvi minna, kui ma mingit eriti tobedat krõlli näen, kui peaks ise klassi ette minema. Lisaks sellele, et õpilastele on kohati palju suuremad õigused klassis õpetaja ees (st. õpetajal puuduvad paljud võimalused ennast (või siis teisi õpilasi) kaitsmast) ...võiks ikka korralikult järele mõelda, et kui otstarbekas on "lootusetuid juhtumeid" klassist-klassi edasi tõsta. No alternatiive paluks selle jutu peale...

Eile ostsin endala kolm uut raamatut. Hommikul käisin antikvariaatides ja tõin endale Väikse Eesti-Saksa sõnaraamatu ja H. Kruusi "Eesti ajalugu kõige uuemal ajal", mis on 1928. aasta väljalase. Vedas, et nii odavalt asjad kätte sain. Peale tööd käisin Rahva Raamatus ja leidsin endale "Antiikmütoloogia ja-kultuur"'i, mida ma mõtlesin, et oleks olnud tore jõuludeks saada. Nii, et olen ennast jälle väliselt intelligentsemaks muutnud.
Eile õhtul sai ka köök enam vähem värvi alla (vaid radikas ja liistud vajavad värvi veel). Ilus kollane. Nüüd ootame aega, kui ka pvc-kate kohale jõuab ning siis võib kuulutada köögi avatuks. Vana roosa värv oli ikka suht mööda värk.

November toob endaga kaasa palju lugemist. Eriti historigraafia alal, mis suures plaanis maailmaruumi avardav, kuid praktilises plaanis enamvähem mitte vajalik ja kohati väga tuim. Selle asemel, et alustada õppetekstide lugemist, poen ma ilukirjanduse varju. "10 aastat hiljem" kolmas köide (5. ja 6. raamat) on käsil, lisaks alustasin kolmapäeval ka Orwelli "1984"'ga. Mul on tunne, et koos sellega suureneb enam ka motivatsioon end ka mujalt harida. Tahe on tähtis!

päev

Täna oli üks tore päev - aina kestab ja kestab. Enne 7 sai üles tõustud, nüüd saab juba pool 1 öösel. Vähemalt algul oli tööl selline tunne, et keriks kööki tekkinud diivanile kerra (eriti kui hoolealune oli teraapiat saamas), kuid kuna sellel üks naisolevus luges raamatut, siis otsustasin mitte tüli norida. Päeva edenedes tuli eluvaim sisse ja nii ma passisingi kella kolmeni tööl. Peale seda kiirustasin koju, koorisin õunu ja tegin taigna - panin need vormi ja kihutasin toore koogiga trepist alla - maale sünnipäevale. Siiamaani on kõht täis, vaatan Simpsoneid ja mõtlen, et millal küll magama minna. Küll mina alles mõtlen palju.