Tore on taas oma maal olla, saab natuke puhata...no niivõrd-kuivõrd.
Nagu tavaliselt, on mu lemmik päeval - esmapäeval koolis 2 seminari ja üks kontrolltöö (+ veel 2 loengut lisaks). Nii ma loengi juba mitmendat päeva materjale. Ütleks, et natuke üle poole on veel minna. Õnneks hakkab selline ajurakkude sundmobilisatsioon varsti lõppema, vahepeal tuleb läbida "totaalse sõja periood" oma eksamite, seminaride, kontroll- ja kodutöödega. Lõbus.
Reedel sai esimene selle semestri aine läbi. Eksamil-vestlusel läks päris hästi - magistri esimene hinne on "A". Lisaks suutsin reedel end kokku võtta ja kandsin bakas tehtud lisaained üle. Nüüd siis on 120 EAP-st enne esimese semestri lõpu algust kirjas 18+6+0,25= 24,25 EAP. Uue aasta alguses peaks veel 33 lisanduma. Nii, et esimese semestriga on pmst pool teed mindud=)
Eile jõudsin peale lugemise ka muud teha - käisin metsas tööl. Tunne oli küll selline, et võiks rohkem käia, võhma jäi väheks. Lisaks suutsin palju väärtusliku aega "ära puhata".
Reedel olin taas põhiõpetaja, seekord ilma kõrvalise abita. Kõik jooksis tibens-tobens, olin täielikult graafikus, lisaks sain kõik asjad ära anda. Nii, et nüüd on mul kutsumus leitud. ja jaa
Selline nädal, kus peab lisaks koolile ka 4 päeva tööl käima, väsitab ära küll. Mitte, et ma vinguks - mul oli väga tore nädal. Eile, laupäeval lasin end vabaks ja magasin poole 11ni. Ei mäletagi enam, kunas ma viimati seda suutsin. Eks ma nüüd sa ehk pareminini aru inimestest, kes väsivad töönädalast niivõrd ära, et on pidevas unevajaduses. Puhata on vaja!
No comments:
Post a Comment