Laupäev

Täna on olnud üks tore päev. Peale linnaskäiku käisime oma vana põhikooli ära saatmas. Aeg on jõudnud siis sinna maale, kus üheksast klassist saab kolm ja põhikoolist lasteaed-algkool. Päris naljakaid mälestusi on enda kooliajast. Õpetajatele mõeldud lilli käes hoides tuli meelde, kuidas oma lõpupeol sai endale piinlikkust tekitatud. Nimelt andsin kõik õpetajatele mõeldud lilled kogemata klassijuhatajale, häästi suure pundi. Ja nii seisidki õpetajad minu lõpupildil ühe lillega. Me lõpetasime ju kahekesi.
Siiamaani pole eriti julenud sellepärast eriti kooli nägu näidata, ikka päris häbi on. Aga täna oli kõik ok! Osade õpetajatega ei julge ikka rääkida, vana klassijuhataja ja sööklatädiga oli väga tore muljeid rääkida. Mulle sellised tädid, nagu sööklatädid ja koristajatädid on alati meeldinud ja nendega olen alati jutule saanud. Igal pool, mulle nad väga istuvad. Mõnus huumor ja teistmoodi arusaamad kui muidu linnapreilidel. Ilus ilm oli ka.
Nüüd aga tuleb üks suuremaid pingutusi, et see aasta kool saaks läbi edukalt!

Reede

Täna jõudis sess poole peale. Öösel muidugi eriti magada ei saanud ja nüüd ei lase mingi nõme kohusetunne teki alla põõnama minna, siiski on enesetunne enamvähem OK. Eksam oli ikka paras pask ütleks, mingi fifty-sixty variant et läbi saan. Aga eks näha ole hiljem:)
Eilsega sai mu töö Maarja koolis selleks õppeaastaks läbi. Ega ma midagi muud seal teinudki erilist, lihtsalt olin ja kogusin populaarsust. Või kuis iganes. Popp poiss nagu ma olen (vä?)! Mulle igatahes meeldis selline tööformaat. Hommikud ei läinud niisama passimisele raisku, loengusse ka ei läinud ja lisaks, mis kõige olulisem, sai abiks olla inimestel. Mille jaoks mu külm süda ikka mõeldud on, kui mitte hea tegemiseks. Tehtud! - tsiteerides klassikuid...
Praegu aga passin tühja, nagu õige mees kunagi. Ei maga, ei õpi, olen ilus! Nagu õige mees ikka.

PS! Mulle meeldib mu pruut!

Teisipäev

Läbi kõige kiuste olen suutnud säilitada oma postitiivsuse. Asjad, mis vahepeal tõsiselt häirisid on mõnesmõttes ikka jalus, kuid need saavad tehtud niikuinii. Ses plaanis üldse eriti ei muretse.
Olen tähele pannud, et enda jutu pooljõuga lihtsamaks tegemine, et ei oleks enam mingisugust iba sees, on muutnud kõik enda jaoks veidi raskemalt arusaadavamaks ja talutavamaks. Iga mees jäägu oma liistude juurde, mitte üritama leida mingit lihtsuse valemit.
Kuigi olen üksi kodus, siis ei saa mitte üksi olla. Õppematerjal on minuga.

Lõpu lähedus

Nii tore on passida niisama, kas voodis, diivanil või arvuti all. Mulle tundub, et ma olen selles hea - miks siis mitte teha ja arendada seda, milles tegija olen. Siiski pole eriti aega passida. Kooliaasta hakkab vaikselt lõpule jõudma ja erinevad tähtajad suruvad kaelale. Aga mõnes mõttes olen ma selles ise süüdi, ise olen ennast passimisel arendanud. Kõike head ei saa korraga.
Kaks referaati + esse + kaks väiksemat kodutööd + kaks jutukest + kodulugemine + neli eksamit + üks järeleksam + maiteagimis. Ei pannud meelega midagi tähtsuse järjekorda, kuna kõik tuleb positiivse tulemuse nimel ära teha. Vot.

See on elu.

Lill mis lill!

Haudujuduu

Läbi nohu, ohatise ja lootuse mitte saada eksmatti tähtede poole!

Kõik on väga korras;)

Ööloom

Päris mõnus on öösel kell pool neli pesema sättida, kaasas rõve kaelakangus ja nohust, kergest palavikust uimane pea. Aga igatahes olen ma endaga rahul - järjekordne nuhtlus tehtud.

Ootan sind, head ööd Kallis!

Varsti...

Imelik päev, kus vaim pani keha kuratlikku pingesse. Kogu aeg oli ootus, et millal see juhtub, kui keha taas normaalselt tuimaks pigistatakse. Vahepeal tundus, et seda ei tulegi ja kui lõpuks tuli, siis oli see piirangute pärast nii hõrn, et pinge on kehas siiamaani. Aga õnneks oli ta olemas:)
Nüüd jääb järgi oodata, kuni ring jälle mu keha ümber järjest väiksemaks muutub ja mu keha kui sidruni tühjaks pigistab...

Nädalavahetus algab piljardiga.

Kord käisin mööda teed...

...kus käijaid polnud palju.
Teel, mil aega käia veel,
on pinnas rohtu läinud.

Rohi, mis ka vahel ravib,
aitab unisuse vastu.
Kõrvus orasheina sahin,
tee peal edasi ma astun.

Tasasammul viivitades,
paistab kaugelt silmapiir.
Kodukatust silmitsedes,
tean, et tee mind sinna viib.

Kord käisin jälle mööda teed,
aeglaselt, kuis muidu.
Teel, kus pikalt käia veel,
unele taas suigun.

Joonel

Istun ja ootan, millal tarkus ise pähe lööb.
Homme algab sess!

Ikaldushooaeg

Noh krt, kui vaja, siis mitte midagi peas ei liigu. Tüüpiline!

Päev number üks

Istun ja passin.

Jätsin täna lõplikult ühikaga hüvasti. Tuba on minust peaaegu tühi ja võtmed majahoidja käes. Oli tore aeg päris see poolteist ja natuke enam aastat, kui vahelduva eduga sai vanas ühikahoones elatud, kus tihti kehtisid teised reeglid kui tavamaailmas. Ainuke asi, mis oleks võinud veel ära teha oli pilt. Kuid mis seal ikka - kõik kaduv on kuidagimoodi jääv.
Avastasin eile, jalutades belglasi, et kui enne tõsist jutuajamist mitte öelda, et keeleoskus on üks paras "puuks", siis tuleb ka keel iseenesest. Nüüd hakkan kohe õppima ja emadepäevaks kooki küpsetama.

PS! (Mitu tundi hiljem) Tuleb hoopis külm Kirju koer!

Töönädal

Hakkan vist korralikuks. Seekord panin isegi paika tööplaani ja ajakava, seda peaaegu pool kuud enne esimese eksami algust. Täna, u aasta enne bakatöö vormistama hakkamist, sain valmis oma esialged tööküsimused - kui kõik hästi läheb, on neljapäeval ja reedel intervjuud. Loodetavasti saab kõik tehtud, mis tarvis. Vot, rohkem ei midagi peale hakklihaga makaronide!

Ringreisinädal

Tartu-Viljandi-Kodu-Viljandi-Kodu-Viljandi-Tartu-Jõgevamaa-Tartu-
Raasiku-Tallinn-Viljandi-Kodu-Viljandi-Tartu kõik ühe nädalaga

Natuke küll kahju on, et "Periklest" vaatama ei saanud minna (keegi olla jala murdnud kuskil). Seeeest sai veedetud väga tore nädalavahetus, võtsin Pruudi selga ja vedasin koju. Hea meel kohe, et teeks seda veelkord!

Vot!