Eile käisime Elvega linna peal, Jaani kirikus oli Tõnis Mäe ja IbBoil'i kontsert. Pean end üsna kultuurseks inimeseks (kes tahab, võib vastu vaielda. samas on mul veel palju areneda), kuid Tõnis Mäge pole ma veel elujooksul kuulamas käinud. Ta on küll esinenud erinevatel laulupidudel jne, kuid seni pole olnud mitte mingisugust sihilikku kokkupuudet. Kusjuures, mulle väga meeldis, nii Mägi kui too InBoil. Üks laulis nii, et kogu kirik kajas ja kõrvad ärkasid üles, teine tinistas kitarri ja laulis ka vaikselt oma laulukesi. Paksude müüride kohta oli üritus mõnusalt vaba - mitte riidevaba (sest natuke jahe oli küll), vaid meeleoluvaba. Kahju päris, et otsa sai. Hiljem oli väga mõnus kevadsoojas õhtus läbi kesklinna jalutada!
Täna sain jälle targemaks - käisin Tartumaa haridustegelaste koosolekul, kus räägiti koolireformist ja õpilaste ettevõtlikkusest. No muidu oli kõik tore, kuid ma sain kinnitust, et mulle ei meeldi väga "müügiinimesed". Tobedus.

On esmapäeva hommik, päike paistab, akent saab värske õhu doseerimiseks taas päev läbi lahti hoida. Kolme tunni pärast pean ma kõmpima maavalitsuse poole, et enda praktikale tuult tiibadesse ajada. Raamatukogustki peaks läbi käima, sest homme on eksam - uurimismeetodid pedagoogikas ittiiis. Vähemalt suutsin ma kodutööd õigel ajal esitada, päris põnevaks läks lõpuks. Poole tunniga läks kolm tööd teele, viimane jõudis viimasel minuti enne kraanide sulgemist.. see üks oli küll veidi puudulik, kuid see selleks. Elu on ilus!
Laupäeval, nagu ma juba varem välja reklaamisin, käisime me Elvega mingisugusel peol. Kusjuures, mulle meeldis peo ettevalmistus isegi natuke rohkem kui pidu ise. Ja kui palju seal süüa oli. Poleks espumisan varem tegudele rännanud, oleksin vist peo lõpuks olnud peagi lõhkev õhupall.
Pühapäev, ehk siis eile meeldis mulle veel enam. Veel ja veel olen ma öelnud, et 26. aprill ei sobi mulle, kuid seekord oli asi teistsugune. Asi oli arvatavasti seltskonnas, sest üle tüki aja saime Elvega vaid kahekesti ringi liikuda. Õhtusöök oli küll kolmele, kuid ka see oli väga hea - käisime nimelt Elevandis ja esmakordselt tellisin ma midagi tahket - sealiha nagu üks tõeline maamees ikka. Ja maitses hää, eriti koos mangolassi ja guaavimahlaga. Maainimese igapäevased rõõmud.
Kus me kultuurselt siis käisime... šopingtuuril rotermannis ja viru keskuses, hesburgeris söömas, vanalinna mööda , nevski katedraalis (oi, oli küll suur ja seest läikiv), aljoša juures lilli korjamas (krt. lilli ei olnudki veel - tulbid polnud veel õitsema hakanud. siiski oli seal mingi väike bande, väiksemat sorti miiting, kes ei suutnud austada aljoša mälestust ning kõnelesid liiga valjult mingis mitte eesti keeles. tegelt ma tean, et igal inimesel on oma iidolid ja minevik, kuid see selleks. ei taha oma bloogi väga targa jutuga risustada. muidu veel peetakse intelligentsekski).
Peale Elevanti võtsime siis suuna Draamateatri poole. Soe tuul paitas me lehvivaid juukseid. Kuskil oli tunda kirbet lõhna, mis oma eelmises elus oli olnud kellegi toidulaual või pesemisvesi. Tartuga võrreldes maailmalinn elas oma elu.
Nüüd kui luulenurk on läbi, siis ei hakka inimesi piinama pika, "Eesti matust" kirjeldava ja analüüsiva jutuga. Mulle meeldis, kuigi see polnud päris mu lemmik kivirähk, milleks võib lugeda RAAAMi "Keiserlikku kokka", kuid mis seal ikka. Vaikima pidin.
Vaikin.

Eellugu

Nädalavahetus plaanib tulla päris huvitav, loomulikult seda enam, kui ma suudan oma kodutööd täna õhtuks valmis saada ja ära esitada.
Täna on töönädala viimane päev, tööd tuleb teha!
Homme on tore päev, eriti selletõttu, et on laupäev, mis mulle nädalapäevadest kõige enam meeldib. Homme on mingisugune pidu, kuhu me ka Elvega läheme. Loodetavasti tuleme tagasi ka.
Pühapäev, 26. aprill, pole mulle eriti kunagi meeldinud, igal aastal juhtub sellel päeval midagi. Igatahes ei tohi seeaasta hakata põdema ja tuleb täita oma Eesti rahva pühasid kohustusi. Nagu tavaliselt on sel päeval mineks Tallinnasse, Tõnismäe peenrale võõrasemasid korjama. Kui võõrasemasid pole, siis korjame sinililli. Kui lilled korjatud, siis läheme Elvega kohvikusse, tõstmaks teetassi kadund Aljoša mälestuseks. Olgu muld talle kerge.
Kui teetassid tühjad, täidame me nad uuesti, sest kann tuleb tühjaks juua - raha ei maksa tuulde lasta. Raha võib nt. kulutada kohvikuarve tasumiseks, peale mida läheme me Draamateatrisse. Seal toimub Eesti matus, st. etendus "Eesti matus". Mis seos on sellel etenduse varasema lillekorjamisega ja teejoomisega, seda me Elvega arutame tagasiteel Tartusse, sest bussis on kahtlaselt ebamugav magada ja vaim tuleb värske hoida, kuna esmapäeval on taas tööpäev...no mitte nagu reede, sest esmapäevad on nagu teada sinised ja reeded kuradist ning esmapäev on nädala esimene päev ja reede viies. Filosofeerivad mehed on ikka jummala seksikad, sellepärast ma seda praegu teengi!

Vahetasin nahka.

kiirus juures

Tahtejõuetus, tahtejõuetus on minu nimi. Mul on pmst veel 4 ainet ja bakatöö veel bakadiplomini minna, kuid vaevalt poolteist kuud enne lõputöö kaitsmist on peal täielik väsimus. Võibolla on see sellest, et ma sain öösel kell 3 magama, peale seda, kui olin kokku vorpinud 5 tunniga 3 uurimismeetodite kodutööd...3 on jäänud veel, üks on lisaks poolik, mida ma pole lihtsalt viitsinud eformularisse sisestada...ei teagi, kas mäletan selle kõiki funktsioone, kuna praktikumist on nii palju möödas...ah, mis ma hädaldan, muidu kasvab veel ädal alla. Täna pean veel juhendajaga kokkus saama, kuigi ma pole just väga palju jõudnud teha selles vallas...
Elve õnneks magab...magada on hea. Kui vaid mina praegu ei passiks...passimine on nõme, kuid pea ei lõika praegu üldse...kell on 17.03 ja veel on kaks tundi kokkusaamiseni...alleaaalleeeaaa

Istun Uurimismeetodite praktikumis ja mängin bubblespinnerit, suht lebo on. Nädalavahetus oli väga tore - reedel sai üle tüki aja jalgpalli mängitud, laupäeval oli tore tööpäev, hilja õhtul, mingi 7 paiku, kutsus Elve mind enda poole kringlit sööma...naljapärast läksin ka. Käisin saunas, sõin viineripirukaid ja asusin sõitma. Kell oli mingi pool 8. Läbi Suure-Jaani ja Võhma ja Põltsamaa ja Jõgeva ja Palamuse jõudsin lõpuks Elve poole maale. Mulle nii väga meeldis see tee, mõnus kitsas ja suht sõitjatetühi, enamasti.
Muide, see jutt, mis siin praktikumis räägitakse, see on jummala segane, et arugi ei saa - ma natuke saan, kuid me kõik teeme aint seda järgi, mida õppejõud räägib ja ette teeb. 15 minutit veel, krt ma ei jõua bubblespinnerit ka nii mängida:D

Päeva

Käisin täna Puiatus tunde vaatlemas, päris huvitav oli. Ikka on suur vahe, kes annab tunde, kas see, kes on õpilaste ees tegija, või siis keegi, keda kitseks hüütakse. Tagasi jõudes oli Elve söögi valmis teinud, nii armas temast...st. ta ongi nii armas!