Igavlus...

Istun ja igavlen, peaks nagu midagi tegema...

Täna siis selline laupäe, kus tartus...homme peaksid toimuma korvpallivõistlused. Aga hetkel on küll täielik vaikus. Ainult telekas kärgib kõrval...

...tegelt ei viitsi üldse kirjutada...pigem lõpetan praeguseks

mõmmi...

Täna oli siis see päev, kus tuli uuesti soov sidrunimõmmit mekkida. Ja kohaks, kus seda otsida oli Zeppelini Maxima.
Maximast on jäänud ikka tõelised mälestused. Esimene kord oli jõulude paiku. Läksin ema ja õdedega vastvalminud Viljandi Maximasse. No kuna seal head verivorsti polnud, mina loobusin, võtsin oma jõuluõlled ja liikusin kassa suunas. Pood puupüsti täis, aga kaks kassat vaid avatud. No siis seisin. Ega teenindajadki suuremad kiirustajad olnudki...Tavaliselt läheb emal poeskäiguga mingi tund, ja seekordki...Aga kui mina lõpuks maksma sain oli ema järjekorra lõpus...Kiirus või mis?:D...Lisaks sellele lasi üks mu jõuluõlu kork läbi ja ma pidin selle ümber vahetama...Õnneks, sel korral lasti mind järjekorda õigesse kohta tagasi...Muidu oleks vist läinud järjekordne tunnike...
Sellised, siis mu mälestused Maximast...

Kuna üks tädi just avas sidrunimõmmi kotti, siis otsustasin Estrella krõpsu otsida...Ei leidnud kahjuks. Seeeest sain Maxima selgeks. Ja kui tagasi mõmmide juurde jõudsin (seekord siis kartulivahvilega), siis mida ma nägin: välja on tulnud uus mõmmi...Maasikamõmmi:D...osustasin järgi proovida...Kassast ma kuulsin esimesed eestikeelsed sõnad...Kassatibi (40+) ilusa venekeelse aktsendiga: "Kakskjümmend kjaks...(5 sekundit pausi)...sjeitskümmend. Ilus.

Uuest mõmmist rääkides: Kui poleks teadnud, et see puhas keemia on, oleks arvanud, et see on keemia:D...Suht mahe, st jama. Aga juua kõlbas...Vahlid olid vahvamad. Aga üks asi on uuel mõmmil hea: nii änksi etiketti pole veel kohanud:) Lilled ja maasikad...

Kõigile üks mõmmi, mis sellest, et karunädal juba läbi...

***

No ei läe üldse. Igavus, üleväsimus, palju tegemata asju (ei jõua lihtsalt). Ropendada tahaks. Krt täna hakkas ei millestkist ninast verd jooksma...Sain algus kinni, kuid pärast linnas tänaval hakkas jälle tulema...Päris huvitav, või mis? Kõnnid, tilgub, no õnneks sain enne koju ja pikali kui päris purskama hakkas. Jõudis ikka natuke kinni hoida...
Igavus on kõige hullem, pole isegi inimest, kes rääki tahaks (vab. mõned ikka on)...lamad läpaka alla ja mängid pokkerit. Midagi ju paremat teha pole. Keegi võiks kutsuda kuhugi:S...Ise ei jõua möelda, et kuhu...
Oi, vingur siinpool. Poleks uskunud, et ma selline olen:S:D...No jah...vähemalt eksam läks hästi...:)

Homme kavatsen hakata tegema plaani, et oma olukorrast väljuda...Eks näis:)

Positiivset ootamas KoT

...

on SAFE MODE

no nii

Ei viitsi eriti enam. Midagi. Täitsa väsimus on peal (või siis tüdimus).
Viimased päevad on taas toonud igasugused mõted pähe. Elu on ikka kummaline. Aga kelle jaoks? Mind ei suuda varsti miski üllatada. Isegi ma ise mitte.
Eilne suht tõsine päev (päev läbi mõtteid), väsitas nii et täna ei jõuagi midagi muud:(...
Vaadates eile noori lapsevanemaid (ETV), no kuidas ei suudeta suhelda. Lihtsalt, no inimestel on nagu mingi barjäär ees. Ja see paistab olevat enamikul meist (tihti ka endal)...
Aga jah, mõteldes ise ennas 16 aastaseks tagasi...vist ise ei oleks ka sellise asjaga nagu lapsekasvatamine hakkama saand...Kas praegu saaks (nö täiskasvanuna)...ei tea. Lollid mõtted noorelt inimeselt, aga juhtub sedagi.
Ema on ikka öelnud, et kui ma 16 olin, siis ma vähemalt olin nagu juba suur mees. Praegu peab ta mind tihti alles lapseks. No ei tea. 16 aastaselt olin ma küll tugev koolis, vb isegi tugevam kui praegu (enda arvates ma olin pigem tublim) aga see ei tähendand, et väike laps mu sees oleks tühine...See on praegu sama suur (või siis vastupidi)...Praegu ma lihtsalt ma olen saavutanud selle, et ma ei hoia oma last vaid endas...
Aga, kas teistele, kes peavad ennast suureks ja targaks, meeldib inimene, kes käitub nagu laps (tegelikult olles neist mõtteliselt üle)...Ei usu. See pole minu asigi...Ajan parem enda rida edasi....Aga kuidas?...Järgmine küsimus...
Mulle tundub, et mu elu koosnebki vaid küsimustest ja pidevatest avastamistahtest...No ja palju ma neile vastuse olen leidnud? No paljudele, kuid alati ei tähenda vastus lahendust...

Viimasel ajal olen mõtelnud, et võibolla ongi mu järgmine eesmärk see, et jääda kuskile püsima. See võib olla mu suurim raskus. Mitte ses mõttes, et ma püsimatu oleks, vaid et proovida mitte edasi liikuda enam nii kiire tungiga...Aga ma kardan päris tõsiselt püsimust (ses mõttes)...Kardan, et see võib kaasa tuua mandumust ja tagurlikkust (viimast kahte asja kardan ma enese juures kõige rohkem - olla tagurlik ja mandunud...)

Aga jah, tuleb mis tuleb (vb lõikan selle mõttega näppu), kuid asjad peavad liikuma. Kui mitte tegelikkuses, siis vähemalt enda peas...No kui paljud tahavad kuulata noore inimese mõtteid??...

Aga ühte ma vähemalt loodan, et mu elu muutuks huvitavamaks. Mitte, et see nüüd igav oleks, kuid tahaks ka midagi muud...Näiteks nädalavahetust, kus saab kodus veidi tegutseda...koju tahaks küll:)

Ema keele päev!!

Väike tarkusetera: Kui ema keelel on päevad, siis võib ema suult kõike oodata!!

Kuna...vol 2

Kas võib asi olla selles, et kuningas on tegelikult oma õukonna narr, või Kuna õukond peaaegu et puudub on ta narr enda jaoks...

Kuna...

Väike nõiaring:...

Et tegeleda oma isikliku eluga, on vaja kõvasti aega...Kuna peab õppima, aeg puudub...Kuna aega ei ole...siis ei saa oma isiklikku elu korda...Kuna isiklikku elu ei saa korda, ei ole ka motivatsiooni, tahtmist tegeleda õppimisega...Kuna õppida ei ole nö võimalik, see kuhjub. Kuna seda kuhjub, siis jääb järjest vähem aega isiklikuks eluks jne..jne..jne

Milleskist peab loobuma, midagi tagasi andma, aga pole võimalik, sest õppida on vaja, aga see omakorda....

mida nüüd...

...mulle tundub, et ma näen virmalisi...

uus algus

Uued tuuled on puhumas. Aga praegu veel jahedad:S...'
Paljudele ei meeldi uus. Mulle meeldib. Mida uuem, seda parem. Tegelt mulle meeldib ka vana väga. Aga mitte nii kui see muutub pealetükkivaks...

Viimased päevad on toonu emotsionaalses plaanis palju uut ja huvitavat...Reedene Metsatöll - mul pole sellist elamust tükk aega olnud, peaaegu nagu siis kui Metallica kontserdil "Nothing else matters"t lasti. Seekord küll pisar silma ei tulnud, aga...aaaarrhhh...võimas...kaheks tunniks sai unustatud kõik halb, mis minuga viimasel ajal juhtunud on...no juhtub...ja kainena. Kes oli see tark Tallinnast, kes kunagi ütles, et ega kaine peaga sellist muusikat ei saa kuulata...

Laupäe tagasi tartu...valimisklounaaši viimasest vaatusest ei saanud ju ilma jääda:D..Kuueks pooleldi pikali, käisin natuke linna peal ringi, mõtlesin, ostsin uued papud ja kõndisin koju...Tühi...Aga taas oli midagi nagu vajaka...

Pühapäeval oli valus ärgata. Ei tea miks...päev otsa sai pikutatud...Mõeldud tänase päeva peale, ilule, endale, kodule, elule...Lõpuks hakkasin isegi joonistama (tegelt kritseldama..joonistusoskus on kuhugi ära kadunud:D), jälle, üle pika aja:)...uskumatu loidus valitses..ja siis peole, mis lõpetas kõik eelneva...Pidu oli suht tore, aga mida aeg edasi muutus rahutus suuremaks ja suuremaks...oma mõtetes juba uues päevas, otsustasin praeguseks jätta inimesed kellega oli koos tore. Kindlasti tuleb neid hetki veel, aga ses mõttes võtan aja maha. Vabandan. Aga ma pean edasi liikuma...Aitähh kogemuste eest:)


Ja nii ma lahkungi...Mul pole tükk aega olnud nii raske olla, kui seda oli hetkel, kui ma Shakespeari uksest väljusin...Aga sinilind tasub püüdmist...Oma mõtetes uues päevas, ilul...katsusin nähtamatut ust, seekord see ei avanenud veel aga võimalus on ikka, et kunagi suudan ma astuda üle astuda sellest kõrgest piidast, mis mu ees juba tükk aega:)...Igatahes sai koputatud...ja Ukse tagant oli kuulda samuti mingit õrna morsekoodi..ja järjest kaugemale see eemaldus...nimelt kodutee jalge all...hingevärinaga magama...see segas mind veel kaua

...hommikul oli selline tunne, et midagi liigub...ma tundsin kuis minust käis läbi värin ja ma sain aru, et ma olin õhtu teinud õiged valikud...MA arenen taas...see oli esimene mõte
Isegi loeng oli nii meeldiv, et pani lausa pead sügama...ja peale loengut sain ma teada, et lõpuks ometi on mind võetud riigipalgale...no vedas:D...emal oli hea meel, sellest oli mul kõige suurem rõõm:)....ja ma ei tea mis see tähendab, aga mina, kes tavaliselt olen kaardilaua kuningas, kaotasin enamvähem kõik mängud, isegi sellisest seisust, kus kaotada oli peaaegu võimatu....tähendab, asi liigub. Mis suunas ei oska arvata, kuid nüüd tean, et selleks et ta liiguks sinna kuhu mina ise tahaks, pean kõvasti vaeva nägema...

Uued tuuled...Ma vajasin teid ja nüüd, kui te olemas olete, ei ole mul enam õigust teid käest lasta:)...Ja küll te viite mu üle ükstapuha kui kõrgest piidast ja takistusest...ma tean seda...Tere UUS...

restart

Kuna esialgne blogivaimustus hakkab üle minema, siis prooviks seda natuke taassütitada...
Suur suu väikesed hambad, pikk kael lühikesed jalad...see rida ei tähenda midagi...lihtsalt soojendasin kätt...

Räägiks siis natuke oma ideaalpäevast:
Juuni..värske hein..laman ja mõtisklen, keraheina vars suus...
vaatan taevasse. Seal pilved ja päike, hall ja sinine, valget sekka...sulen silmad
vaatan taevasse...silmad kinni...mõtlen...näen päikest....
avan silmad..päike teeb silmadele...
laman ja ei tee midagi....kaugelt kostab koerte haukumine...mina aga laman...
äkki näen ilu...ilu mis eredam kui päike...tahaks pea ära pöörata...kuid...
nii ilus et lausa paneb vaatama...ilu minu silmades...läheneb teine...
murran vaikselt nurmelille...ootan veel ilu lähenemist...ta tuleb...
"see lill on sulle..."kohmelen ma vaikselt..
"mida, ma ei kuulnud"ütleb ta vaiksel tagasihoidval häälel
"lill..."kohmelen ma jälle"see on sulle"
ilu vaatab seda....ja istub minu kõrvale maha...
...mina ikka laman...ma olen kimbatuses...paistab et temagi...midagi peab ju tegema...olen kindel...
kuid samal hetkel...ilu paneb mu pea oma jalgadele ja laulab kaunist viit...mul on hea...pole kunagi parem olnudki...kuni uinun...
...avan silma...olen toas...pikali oma voodis...ei see pole minu voodi...liiga valge teine...imelik ruumgi...
nii valge...uks avaneb ja sealt tuleb ilu...ei keegi torbikuga tädi...päikesepiste ütleb...