Olles jõudnud sinna punkti, kus oleks vaja ennast liigutama hakata, siis tundub et ei viitsi enam.
Peaks vist esitama Ülikooli Nõukogule ettepaneku, et nad natuke tihendaksid aineprogramme, sest selline üle kuu ajane peaaegu niisama passimine on vilja kandnud. On väsimus, tüdimus ja arusaamine, et krt, peaks tööle hakkama:S:D
Esiteks on vaja kolmapäevaks ära teha 5 referaati. Kõik ühe ja sama aine tarvis. Huvitav miks? Põhjus lakooniline: iga puudutud seminar = 1 referaat seminari teemal:P Head vorpimist mulle.
Aah jah. Sai ju väliskomandeeringus käidud. Kokkuvõtteks sellest reisist - sai reisil käidud (töö osa jäi kahjuks/õnneks kaduvväikeseks).
Õeh. ei oskagi enam kirjutada. Kõik tänu sellele väsimusele, mis on põhjustatud tegevuse puudumisest. Natuke kahtlane, eks. Nii see on:)
Samas inimene, kes sa omad vakantset töökohta, võta onu Priiduga ühendust. Ta tahab tööd teha...ja kõvasti:)
Aah jah, see ponkspoisisi teema. Kõik on ju tore? On või? Kas tõesti? Onu Ansipi ja oravate toetus on laes, nagu ka Edgari oma (ainult erinevate silmade läbi). Nüüd ootaks ka midagi kasulikku tegevust, mis viiks ka integratsiooni paranemisele. Välispoliitiliselt on ju kõik hea. Kõik "head riigid" on Eesti selja taga. Aga kui kaua veel võib Eesti sellist tähelepanu loota? Vist Jüri Luik on öelnud, et Eesti raiskas kõik oma välispoliitilise krediidi ära ühe sündmuse peale, ja kus on kasu? Eks neid kasutegureid ole hiljem näha.
Samas, kui keegi teab öelda, kuskohast saaks Tartus Speed'i, siis otsige tänavalt üles üks mees (keskeas, rohelise pintsakuga), kes seda kindlasti vajab rohkem kui teie.
No comments:
Post a Comment