Laupäeva hommik

Kõrvad on lukus ja vaikselt uni tikub peale. Veidi aja eest jõudsin Northampton-Tartu rallilt tagasi, väga tore nädal oli kokkuvõttes.

Mis mulle Inglismaalt meelde jäi...


Esiteks - Vaata paremale!
Teiseks - Kui ei ole tegu just town centeriga, siis ei tasu majades erilist arhidektuurilist ilu otsida - need kõik on 97% tehtud tellistest. Seeeest on väikesed aiad mõnusalt hooldatud!
Kolmandaks - Söök on kallis! (arvestades just kvaliteedi-hinna suhet)
Neljandaks - Söök on ühekülgne (koos eranditega)
Viiendaks - Inglismaal autodel tuled ei põle
Kuuendaks - Iga kuues britt sõidab Opeliga (veidi liialdatud!)
Seitsendaks - Nagu toitki on ka inimesed suhteliselt ühekülgsed (erandid nagu toidulgi)
Kaheksandaks....

Igatahes oli mul tore tööaasta lõpp. Sai käidud paljudes inglise erikoolides (lisaks üks algkool, mis oli "raskes rajoonis"). Nüüd on palju parem ka nt. enda töödega edasi minna, sest võrdlusmaterjal on mingisugune olemas. Kes veidi rohkem tehniliselt küljelt teada tahab, see küsigu.

Teeks kohe ka kiirelt päevade lühitutvustuse (no kes ei viisti, ärgu lugegu ;) -

Reedel oli äratus kell 3 (peale kahte tundi und), siis u kaks tundi lennujaama. Ootamine ja kolm tundi lendu, millele järgnes neli tundi bussisõitu. Tegelikult oli Northampton u kahe tunni kaugusel, kuid buss teeb suure ringi kolmes lennujaamas. Mõnel mehel oleks vist rõõmust piss püksi tulnud kui oleks nii palju lennukeid korraga näinud...
Ülikool ise on päris äge kolmpleks. Mitte nagu meil üle linna laiali, vaid ühel suurel territootiumil. Õppetööle oleks see kindlasti kasulikum. Ööbisime Ülikooli m(h)otellis. Kui algul oli jutt, et jagan teise tüübiga tuba, siis välja tuli, et olen üksi toas koos kahe voodi, teleka ja vannitoaga. Teenindus oli ka väga hea, mõnusalt mugav oli.

Laupäev oli mu lemmikpäev - London! Ei olnud mingisugust ohhetus-ahhetus tunnet, lihtsalt meeldis. Vb. selle pärast, et sain grpi omapäi jätta ja Angelikaga tuuseldada. Väga tore oli, isegi siis kui pitsarestos nina verd jooksis. MIngit erilist plaani polnudki, lihtsalt käisime ja ajasime tarka juttu. London on mõnusalt mugav, samas ka lihtne linn. Eriti kui sul on metroopilet. Nii me siis käisime linnas poodides ja tänavail, näime palju vaatamisväärsuseid. Vist päeva kõige suurim vaatamisväärsus oli George Bush, maailma sandarm. Inimesed olid sõbralikud - mitte keegi ei öelnud talle oste midagi sitasti. Nad vaid rääkisid taga, sest Bush oli oma kuulikindlas ratastega karbis ja ei oleks kuulnud. Või kas pole mitte see USA luure, kellel kõrvad on igalpool?
Väga informatiivne päev niisiis. Aitäh.

.... Võimalik, et järgneb ....

Nüüd peaks vist magama minema, sest homme tahaks maale minna. Võis siis juba täna sest kell on neli. Õnneks õppis selle nädalaga veidi hiljem magama minna.

Tahaks tegelt kaissu, sooja. Mitte, et külm oleks. Juba esimesel päeval oli selline tunne, et tahaks tagasi ja kaissu, aga õnneks on olemas mingisugused piirangud ja kokkulepped, mis ei lase hetkeajedel alati võimutseda ja saab veidi oma mugavusest välja. Nüüd olen õnneks tagasi. Missugune õnn:)