Juuni hakkab ära lõppema. Suvi, mis algul näis nii ahvatlev ja seiklusterohke on siiamaani olnud pigem ühest kohast teise passimine. Eriti puhata ei saa, aga tööd ka eriti ei teinud, kuigi käed-jalad on hommikust õhtuni tööd täis. Liigun vaikselt sinna poole, kuhu ma tahan jõuda - korras aia poole. Kuigi paljud arvavad, et see siinpool Sahara kõrbe on ikka üks kobe aed (tegelikult ma arvan ka), siis nagu teada, ma ei oska leppida olemasolevaga...Alles eile tahusin pooleteisemeetrisest tamekännust kirvega lillealust välja. Ja mis ma vastu sain - loomulikult verivillid kätele:D
Äeh rohkem ei viitsi praegu...
No comments:
Post a Comment