vahefinish

Ongi lõppemas mu esimene aasta Tartus. Homme peaks olema mu viimane eksam, aga mul ei tule see õppimine kuidagimoodi välja. Pole motivatsiooni, vähemalt ma arvan niimoodi. Praegu on mul suhteliselt suva, mis homme saama hakkab. Kui ei oleks, siis ei suudaks vist midagi õppida. Eelmine nädal näitas, et ma olen võimeline aineid ära lõpetama ka kahe tunnise õppimisega, seda kogu kursuse jooksul (nt. Usundilugu pt. 2, kus sai kohal käidud 2 loengut (15st), nendeski magatud ja õppima hakatud eksami hommikul...seekord tuli "D", mida ma isegi ootasin (nt. Usundiloo pt. 1 tegin sama valemi järgi "A" peale)). Kas see meeldib mulle? Mitte üks raas! Krt ma tean, et võimetelt olen võimeline tegema peaaaegu kõik ained "A"-de peale, kuid see laiskus, mis mu sees juba viiendat aastat hulgub...Kunagi nimetasin ma seda "motivatsiooni puudumiseks" kuid nüüd on vaja olla ka ükskord "mees" ja end käsile võtta. Kaua ma ikka nutan taga "vanu ja paremaid" aegu, sest praegu on viimane aeg end kokku võtta...bläbläblää:S:D

Üldiselt olen selle (Tartu) aastaga rahul. Enamik ainepunkte on käes, sobitatud tutvusi kõrgemates "mängudes"(mis minule küll seesmiselt midagi eriti ei paku:(), veedetud aega teistega (vahelduva eduga), ametikoht järgmiseks aastaks, tubaka jätmine (vaheetappidena...loodame, et nüüd on kõik:) jnejne...
Ikka veel pole ma suutnud oma mõtteid lahti arutada - mida rohkem ma seda proovin teha, seda enam ma kinni jään. Ikka veel vajan ma aega kohanemiseks (isegi paremate tuttavatega koos olles)...Raskused, mille kallal tuleb kõvasti vaeva näha...

Minaminaminaminamina.................Sina?

Kus sina oled? Otsingud jätkuvad, kuid viimasel ajal olen hakanud mõtlema, abile väljaspoolt...Mis kujul, seda näitab aeg...Igatahes midagi koidab:)

Kui palju hetki olen kuulanud teiste muresid, üritanud teisi aidata...Läbi selle lihtsalt olen proovinud leida kindlust iseeneses, sest kui äkitselt ise olen "sunnitud" ennast avama olen jälle ümbritsetud oma "Berliini müüri" poolt. Aga Berliini müür ju lammutati (äkki keegi mäletab, kuidas?:)

Nüid om tulemas sui. Positiivsus pole mu sees ikka veel kadunud, loodame.

Väga ego jutt, eksole:D...Sellepärast vist peakski õppima hakkama...:D