Vaikus. Ainult muusika (saksa black-metal) , õed ja midaiganes kisendavad kõrvulukustavalt. Selline vaikus ei mõju küll kõrvadele hästi, vähemalt kunagi mingi arst telekas rääkis, et see võib inimese selle kõige sees kurdiks muuta. Huvitav, mitu õde Beethovenil oli? Selle loogika järgi päris palju, sest tal ju grammafonid ja selline muu puudusid. Igatahes ma panen taas segast!
(Vahepeal on saksa black-metal vahetunud soome progressive-metaliga)
Täna pole end üldse liigutanud. Eilne kartulivõtt, kus ma pidin üle kahe tonni kardulat keldrisse tassima tegi küll seljale liiga, kuid mida sellest linnavurle "geenidega" pehmekäest maakaga ikka peale hakata. Homsest saab jälle Tartumanu, aga Tartusse on teedpidi vaid veidi üle 90 kilomeetri, st. Tartu on veel kaugel.
Mida veel ( kavatsus ikka seda blogijama tõsiselt võtta juu)? Vormelitulemus(ed) teevad headmeelt ja Karin haisutab küünelakieemaldajaga - aega taas telekaette istuda. Koht, kus ma pole nii püsivalt olnud juba mitu head aastat. Loodan, et sõltuvusse ei satu : D
No comments:
Post a Comment