Kuidas öelda...mitte kuidagi ei saa...lihtsalt kuis imelik teine...või siis kurb...
Õnn mis alles eilnepäe näis nii lähedal on ka täna sealsamas...
No hüvasti mu vana sõber. Kaks aastat teenisid sa mind, alles eile vedasid mind linnutiivul..kuni tänaseni, kui sa lahkusid:S. Vähemalt stiilselt, aga kurbus rõhub hinge. Sest see stiilsus ei sobi mõnikord üldse päevaplaani, vaid tekitab lisakurbust nii enesele, kui lähedastele. Loodaks et kõik läheb ilusti ja see ei tekita palju uut kurbust...
Aga homme on ka päe...ja sealgi on oma uued ja salapärased uudsused, mis edasi viivad...
Jaah, edasi on vaja minna. Seda, tagasi vaadates oli hea, tuleb hea...Loodaks vaid.............
No comments:
Post a Comment