Veidi imelik on taas enda ühikatoas olla, viimasel ajal ei satu siia just väga tihti. Punavalged portedega seinad, mida kunagi sai hoole ja armastusega värvitud, omavad küll teatud kodusust, samamoodi tapeetis külgseinad. Kui toas ringi vaadata, siis igal sammul on näha mugavust, mis kord on oma kätega ette valmistatud. Siiski on kuskil mujal parem. Igatahes. Oleks vaid rohkem aega, siis saaks ka aeg-kohta rohkem valida.
Jäin jälle loengusse hiljaks...õigemini esimesse ei jõudnudki. Pelmeenid said liialt hilja valmis ja ei olnud tuju neid lahmivate liigutustega kõrist alla lükata. Nii ma siis laman oma voodil ja loen.
Kuidagi imelik on ikka veel mõelda, et käin ülikoolis. Ülikoolis, millest kunagi oli hoopis teistsugune ettekujutus. Kuratlikult palju on vaba aega, vahel isegi loengute arvelt. Raske töö ja higimull otsaees vist siia pildi peale ära ei mahu. Ja nii on olnud terve ülikooli kestel. Järgmine kevad on vähemalt üks etapp sellest kõigest läbitud. Varsti peaks loengusse minema, kinopiletid tarvis ka ära osta.
Täna saab siis viis kuud : )
No comments:
Post a Comment