hommik

Täna on siis seene- ja marjakorjamise päev. Ei tea palju nodi lõpuks kokku tuleb, aga loodetavasti suurtes kogustes, siis saab pühapäev Tartu tagasi minnes pohlamoosi ja marineeritud seeni vaaritada. Ja talvel saab süüa enda tehtud hoidiseid. On see alles uhke tunne.

Mul on tunne, et minu vanainimese hormoonid möllavad. Juba pikemat aega ärkan ma varakult, ikka enne kella kaheksat olen üleval. Ei ole tunnet ka, et tahaks kauem magada. Tõsi ta on, jõuab ka palju rohkem teha - Näiteks eile hommikul lugesin üheksani Bullerby lapsi, seejärel läksin õunu ja põllule saadusi korjama. Kell 11 ronisin laudalakka, viskasin kaks palli heina alla, tegin kanakarjale lauta uusi pehmeid pesi ja kui kell sai pool 12, siis oligi paras aeg taas Tartu poole sõita. Seal jõudsin veel süüa teha, jalgsi dekanaadist läbi käia ja siis taas teise maa peale sõita.
Küll mulle alles suvi meeldib!

maaka rõõmud

Meil on nüüd ühe kuke peale 46 kana. Viimase kuu aja väetäiendused 15 valget+ 15 tänast pruuni kanakest panevad meie kireva kuke kindlasti valjemini kirema. Võibolla kuuldub see lõpuks ka minu kivivoodriga magamistuppa ära. Mäletan, et kunagi ma lapsena kuulsin isegi. Kuid meie praegune kukeke on vast nii vana, et vaevalt miski teda koidab. Aeg annab arutust, mida suudab teha 92 koivaline naistekari.

töömehe argipäev

Täna olin jube maakas, linna ei sattunud kordagi. Selle asemel tegin tööd, nagu üks korralik (rõhk sõnal korralik) maakas ikka teeb. Päike, kukekire või oli see pissihäda, oli see, mis mind kell 8 üles äratas...ja edasi tuli viimased 80 lehekülge "10 aastat hiljem" esimesest köitest. Kuradima huvitava koha peal jäi pidama, nii ma lausa ootan aega, mil ma neljapäeval saan linna 2. köite juurde ( Tunnen end peaaegu juba nagu mingine hullunud Harry Pottery fänn). Eks pean kaks päeva Bullerby lastega taastutvust tegema.
See suvi olen ma muidu päris normaalselt lugenud - C. Ruiz Zafoni "Tuule vari" (soovitused kaasa), A. Dumas'i " Kolm musketäri" (elus juba 3. korda), "20 aastat hiljem" ja nüüd siis triloogia-triloogia "10 aastat hiljem" esimene köide. Kaks järgmist peavad järge ootama. Vahepeal oli Sass Henno "Elu algab täna", mis mind võrreldes "Mina olin siin" eriti ei liigutanud, selline väheütlev, kuid loetav. Lisaks veel A. Nothomb'i "Armastuse sõda", mis lisaks kunagisele "Jumala lapsepõlv"ele oli mõnus humoorikas täiendus, igatahes möödus jube kiirelt. Aaa, proovisin otsast alustada ka T. Pratchett'i lugemisega, seda "võlukunsti värv"i näol, nagu kunagi, kuid järjekordselt ei tulnud sellest midagi välja, lugemine sumbus 14.-lehekülje juures, rekord seegi. Kui ma kunagi intelligentsemaks saan, siis üritan jälle!

Kell 10 sõin hommikust ja alustasin töö tegemisega. Põletasin meie suurest oksarisuvarust suure, kuid protsentuaalselt veel pisikese osa ära, ei tea, kas tule lähedal olemine muutis pruuniks ka? Loodetavasti mitte nii pruuniks nagu osad inim-grill-broilerid. Aga jah, teemast kõrvalekaldumist ei saa tervitada. Lisaks sellele käisin Roosu laudast piima vinnamas (korralikud maakad teavad, et lisaks poele saab piima ka laudast), viisin 15 suurt marineeritud kurkide purki keldrisse ja nüüd, siin ma olen. Kell on vaevalt pool üheksa.

5 ja poole päeva pärast algab kool.

esmapäev

Täna olen olnud tubli töömees ja vahtrapakke üksteise järel pooleks löönud. Vahepeal oli selline tunne, et mul jõudu üleliia, kuna vägagi hästi läksid pakud katki. Lõpuks sain oma kahtlustele kinnituse - lõin kirvevarre pooleks. Tegelt ei taha ma kogu süüd endale võtta, lihtsalt kirvevars oli valest puust tehtud. Kase asemel peab ikka toomingast tegema. (mitte, et ma mõnda 7-8 aasta jooksul ise teinud oleks).
Jubedasti ootan muidu ikka kooli, niiväga tahaks juba koolikott seljas loengusse minna. Ma ju juba magistratuuris, päris uhke, ma ütlen. Alles see oli, kui ma 15 aastat tagasi esimesse klassi läksin...Mul oli seljas roheline valge tikandi ja kikilipsukesega kampsun ning vist oli ka mingid popid pildiga sinised teksad. Ega tollest päevast väga midagi ei mäleta...ainuke, mis meeles on see, kuidas me klassikaaslastega hiljem, kui formaalsused läbi õue jooksma tormasime. Olid ajad...

Valmimisperiood

Tatatatataa...suvi veel kestab, kuid kokkuvõtted nõuavad tegemist.
See suvi olen vist neli korda teatris käinud. Kõik head tükid.
Kaks korda käisin laagris, esimene vahetus oli tore, teine toredam.
Olen üle ootuste palju ujumas käinud, peaaegu tuleb välja.
Kaks korda olen välismaal käinud - Läti piiril ja Helsinkis.
Langevaid tähti sai näha 12. augustil.
Elvel oli sünnipäev, peale pidu, printsess oli vääriline.
...