Täna oli selle nädalavahetuse esimene päev. Peale asjaajamisi linnas, istusin nr. "7" bussi peale, et linna ääres häälega Viljandi poole sõita. Peale mõningast (10 minutit) ootamist, saingi Puhja liikuva auto peale. Veidi enne Rõhut oli päris kole vaatepilt - veok oli risti üle tee, ühe Chrysleri jäänused nina küljes. Jõudsime sinna ehk paar minutit peale õnnetust. Politseid ja kiirabi veel ei olnud. Veoauto juht oli küll verine, kuid tundus, et hakkas toibuma. Kuna Chryslerist polnud väga midagi alles jäänud, siis lootsin, et peale juhi pole seal kedagi (kõrvalistuja külge praktiliselt polnudki enam). Hiljem võis juhtunust (veebi)lehtedest lugeda. Ränk! No kõik on ikka nii juhustes kinni. Arvatavasti sõitis see naine minust Tartust väljasõidusul mööda. Mõni hetk varem...
Puhjas sain päris kiirelt järgmise auto peale. Hiljem koju oli päris naljakas kõndida (miski ju peab ka nalja tegema). Kodutee oli aetud lahti mööda põldu. Arvatavasti ootab soojemaid ilmasid, kui muld sulama hakkab. Kuna lund on juba nii palju alla tulnud ja hanged silmadeni, siis kohalik sahk "ei olevat suutnud" enam päris tee peal lund üle valli lükata. Jääb vaid loota sahajuhi mõistlikkusele tulevikus.
No comments:
Post a Comment