Laupäev

Täna on olnud üks tore päev. Peale linnaskäiku käisime oma vana põhikooli ära saatmas. Aeg on jõudnud siis sinna maale, kus üheksast klassist saab kolm ja põhikoolist lasteaed-algkool. Päris naljakaid mälestusi on enda kooliajast. Õpetajatele mõeldud lilli käes hoides tuli meelde, kuidas oma lõpupeol sai endale piinlikkust tekitatud. Nimelt andsin kõik õpetajatele mõeldud lilled kogemata klassijuhatajale, häästi suure pundi. Ja nii seisidki õpetajad minu lõpupildil ühe lillega. Me lõpetasime ju kahekesi.
Siiamaani pole eriti julenud sellepärast eriti kooli nägu näidata, ikka päris häbi on. Aga täna oli kõik ok! Osade õpetajatega ei julge ikka rääkida, vana klassijuhataja ja sööklatädiga oli väga tore muljeid rääkida. Mulle sellised tädid, nagu sööklatädid ja koristajatädid on alati meeldinud ja nendega olen alati jutule saanud. Igal pool, mulle nad väga istuvad. Mõnus huumor ja teistmoodi arusaamad kui muidu linnapreilidel. Ilus ilm oli ka.
Nüüd aga tuleb üks suuremaid pingutusi, et see aasta kool saaks läbi edukalt!

Reede

Täna jõudis sess poole peale. Öösel muidugi eriti magada ei saanud ja nüüd ei lase mingi nõme kohusetunne teki alla põõnama minna, siiski on enesetunne enamvähem OK. Eksam oli ikka paras pask ütleks, mingi fifty-sixty variant et läbi saan. Aga eks näha ole hiljem:)
Eilsega sai mu töö Maarja koolis selleks õppeaastaks läbi. Ega ma midagi muud seal teinudki erilist, lihtsalt olin ja kogusin populaarsust. Või kuis iganes. Popp poiss nagu ma olen (vä?)! Mulle igatahes meeldis selline tööformaat. Hommikud ei läinud niisama passimisele raisku, loengusse ka ei läinud ja lisaks, mis kõige olulisem, sai abiks olla inimestel. Mille jaoks mu külm süda ikka mõeldud on, kui mitte hea tegemiseks. Tehtud! - tsiteerides klassikuid...
Praegu aga passin tühja, nagu õige mees kunagi. Ei maga, ei õpi, olen ilus! Nagu õige mees ikka.

PS! Mulle meeldib mu pruut!

Teisipäev

Läbi kõige kiuste olen suutnud säilitada oma postitiivsuse. Asjad, mis vahepeal tõsiselt häirisid on mõnesmõttes ikka jalus, kuid need saavad tehtud niikuinii. Ses plaanis üldse eriti ei muretse.
Olen tähele pannud, et enda jutu pooljõuga lihtsamaks tegemine, et ei oleks enam mingisugust iba sees, on muutnud kõik enda jaoks veidi raskemalt arusaadavamaks ja talutavamaks. Iga mees jäägu oma liistude juurde, mitte üritama leida mingit lihtsuse valemit.
Kuigi olen üksi kodus, siis ei saa mitte üksi olla. Õppematerjal on minuga.

Lõpu lähedus

Nii tore on passida niisama, kas voodis, diivanil või arvuti all. Mulle tundub, et ma olen selles hea - miks siis mitte teha ja arendada seda, milles tegija olen. Siiski pole eriti aega passida. Kooliaasta hakkab vaikselt lõpule jõudma ja erinevad tähtajad suruvad kaelale. Aga mõnes mõttes olen ma selles ise süüdi, ise olen ennast passimisel arendanud. Kõike head ei saa korraga.
Kaks referaati + esse + kaks väiksemat kodutööd + kaks jutukest + kodulugemine + neli eksamit + üks järeleksam + maiteagimis. Ei pannud meelega midagi tähtsuse järjekorda, kuna kõik tuleb positiivse tulemuse nimel ära teha. Vot.

See on elu.

Lill mis lill!