Kuna...vol 2

Kas võib asi olla selles, et kuningas on tegelikult oma õukonna narr, või Kuna õukond peaaegu et puudub on ta narr enda jaoks...

Kuna...

Väike nõiaring:...

Et tegeleda oma isikliku eluga, on vaja kõvasti aega...Kuna peab õppima, aeg puudub...Kuna aega ei ole...siis ei saa oma isiklikku elu korda...Kuna isiklikku elu ei saa korda, ei ole ka motivatsiooni, tahtmist tegeleda õppimisega...Kuna õppida ei ole nö võimalik, see kuhjub. Kuna seda kuhjub, siis jääb järjest vähem aega isiklikuks eluks jne..jne..jne

Milleskist peab loobuma, midagi tagasi andma, aga pole võimalik, sest õppida on vaja, aga see omakorda....

mida nüüd...

...mulle tundub, et ma näen virmalisi...

uus algus

Uued tuuled on puhumas. Aga praegu veel jahedad:S...'
Paljudele ei meeldi uus. Mulle meeldib. Mida uuem, seda parem. Tegelt mulle meeldib ka vana väga. Aga mitte nii kui see muutub pealetükkivaks...

Viimased päevad on toonu emotsionaalses plaanis palju uut ja huvitavat...Reedene Metsatöll - mul pole sellist elamust tükk aega olnud, peaaegu nagu siis kui Metallica kontserdil "Nothing else matters"t lasti. Seekord küll pisar silma ei tulnud, aga...aaaarrhhh...võimas...kaheks tunniks sai unustatud kõik halb, mis minuga viimasel ajal juhtunud on...no juhtub...ja kainena. Kes oli see tark Tallinnast, kes kunagi ütles, et ega kaine peaga sellist muusikat ei saa kuulata...

Laupäe tagasi tartu...valimisklounaaši viimasest vaatusest ei saanud ju ilma jääda:D..Kuueks pooleldi pikali, käisin natuke linna peal ringi, mõtlesin, ostsin uued papud ja kõndisin koju...Tühi...Aga taas oli midagi nagu vajaka...

Pühapäeval oli valus ärgata. Ei tea miks...päev otsa sai pikutatud...Mõeldud tänase päeva peale, ilule, endale, kodule, elule...Lõpuks hakkasin isegi joonistama (tegelt kritseldama..joonistusoskus on kuhugi ära kadunud:D), jälle, üle pika aja:)...uskumatu loidus valitses..ja siis peole, mis lõpetas kõik eelneva...Pidu oli suht tore, aga mida aeg edasi muutus rahutus suuremaks ja suuremaks...oma mõtetes juba uues päevas, otsustasin praeguseks jätta inimesed kellega oli koos tore. Kindlasti tuleb neid hetki veel, aga ses mõttes võtan aja maha. Vabandan. Aga ma pean edasi liikuma...Aitähh kogemuste eest:)


Ja nii ma lahkungi...Mul pole tükk aega olnud nii raske olla, kui seda oli hetkel, kui ma Shakespeari uksest väljusin...Aga sinilind tasub püüdmist...Oma mõtetes uues päevas, ilul...katsusin nähtamatut ust, seekord see ei avanenud veel aga võimalus on ikka, et kunagi suudan ma astuda üle astuda sellest kõrgest piidast, mis mu ees juba tükk aega:)...Igatahes sai koputatud...ja Ukse tagant oli kuulda samuti mingit õrna morsekoodi..ja järjest kaugemale see eemaldus...nimelt kodutee jalge all...hingevärinaga magama...see segas mind veel kaua

...hommikul oli selline tunne, et midagi liigub...ma tundsin kuis minust käis läbi värin ja ma sain aru, et ma olin õhtu teinud õiged valikud...MA arenen taas...see oli esimene mõte
Isegi loeng oli nii meeldiv, et pani lausa pead sügama...ja peale loengut sain ma teada, et lõpuks ometi on mind võetud riigipalgale...no vedas:D...emal oli hea meel, sellest oli mul kõige suurem rõõm:)....ja ma ei tea mis see tähendab, aga mina, kes tavaliselt olen kaardilaua kuningas, kaotasin enamvähem kõik mängud, isegi sellisest seisust, kus kaotada oli peaaegu võimatu....tähendab, asi liigub. Mis suunas ei oska arvata, kuid nüüd tean, et selleks et ta liiguks sinna kuhu mina ise tahaks, pean kõvasti vaeva nägema...

Uued tuuled...Ma vajasin teid ja nüüd, kui te olemas olete, ei ole mul enam õigust teid käest lasta:)...Ja küll te viite mu üle ükstapuha kui kõrgest piidast ja takistusest...ma tean seda...Tere UUS...

restart

Kuna esialgne blogivaimustus hakkab üle minema, siis prooviks seda natuke taassütitada...
Suur suu väikesed hambad, pikk kael lühikesed jalad...see rida ei tähenda midagi...lihtsalt soojendasin kätt...

Räägiks siis natuke oma ideaalpäevast:
Juuni..värske hein..laman ja mõtisklen, keraheina vars suus...
vaatan taevasse. Seal pilved ja päike, hall ja sinine, valget sekka...sulen silmad
vaatan taevasse...silmad kinni...mõtlen...näen päikest....
avan silmad..päike teeb silmadele...
laman ja ei tee midagi....kaugelt kostab koerte haukumine...mina aga laman...
äkki näen ilu...ilu mis eredam kui päike...tahaks pea ära pöörata...kuid...
nii ilus et lausa paneb vaatama...ilu minu silmades...läheneb teine...
murran vaikselt nurmelille...ootan veel ilu lähenemist...ta tuleb...
"see lill on sulle..."kohmelen ma vaikselt..
"mida, ma ei kuulnud"ütleb ta vaiksel tagasihoidval häälel
"lill..."kohmelen ma jälle"see on sulle"
ilu vaatab seda....ja istub minu kõrvale maha...
...mina ikka laman...ma olen kimbatuses...paistab et temagi...midagi peab ju tegema...olen kindel...
kuid samal hetkel...ilu paneb mu pea oma jalgadele ja laulab kaunist viit...mul on hea...pole kunagi parem olnudki...kuni uinun...
...avan silma...olen toas...pikali oma voodis...ei see pole minu voodi...liiga valge teine...imelik ruumgi...
nii valge...uks avaneb ja sealt tuleb ilu...ei keegi torbikuga tädi...päikesepiste ütleb...