Veedan peale konrolltööst aega arvuti seltsis ja mõtlen, et eelmine nädal oli päris tore. Kuna 3. kooliveerand sai koolides läbi, siis üle tüki aja saan ka mina selle üle rõõmu tunda. Nüüdne nädal tuleb puhkamiseks ja õppimiseks - nii tore.
Nädalas oli ka veidike kultuuri - kolmapäeval lõpetasin T. Õnnepalu "kevad ja suvi ja". Mulle päris meeldis, kuigi erilise luulesõbrana pole ma ennast kunagi tundnud. Proosast on lihtsalt kergem aru saada, kuigi luulet tajub paremini. Nii lugesingi mitu korda iga luuletuse läbi, et leida kas seal on veel midagi, mis märkamatuks jäi. Kahjuks või õnneks midagi otseselt meelde ei jäänud, kuid ehk on see heagi, kuna võimaldab kunagi luuleraamatu uuesti ette võtta. Nii 20 aasta pärast. Sest kuigi paljust asjust saab aru, siis siiski on kahju mõelda inimesest, kes peab elama pika elu, kuid on üksi. Vähemalt selline tunne jäi. Ja veel olukorras, kus on Sa, kelle poole nutta.
Nädalavahetusel käisime Viljandis, Sigridil on sünnipäev tulemas. Laupäeval astusime sisse Ugala teatrisse, kus Lavaka järjekordne lend (siiski minule otseselt esimene) pidas oma bakalureuselavastuse "Arkaadia" esietendust. Mul ei ole veel teatris ehk nii head silma, et tuua välja puudusi, nii võib öelda, et mulle jällegi meeldis. Mõte töötas kogu etenduse ajal, vahel oli naljakaski (mõnikord sai naerugi peale naerda, hea et teistelgi lõbus oli), ja mis kõige tähtsam - kuigi etendus kestis oma 3 tundi, siis oskas ta ikkagi õigel ajal ära lõppeda. Ehk siis ei pidanudki lõppu ootama, ta tuli ise. Tundub, et mõned ja natuke rohkem head näitlejad on valmis saamas, et järgmisele tasemele õppima minna.
Lõpetan enne kui hilja.
No comments:
Post a Comment