Allkirjastasin just töölepingu kolmeks päevaks, raha ei tea palju saab, vist tohutult. Lapsed on väljas kelgutamas, nii on natuke vaba aega. Kelgutama minek oli tubli tükk, eriti D riide saamine. Mis teha, kui tubane harjumus sees, ei saa ju siis välja kehalisse minna. Protest, grotesk. Neiu, 17 (mitte veel) heitis end maha pikali, keeldus pakse pükse jalga panemast, kakub teisedki riided seljast ära ja siis nõuab. Nõuab, et tema saaks sees kehalist teha. No lõpuks armas neiu taltub, muidugi siis, kui ma olin endale mugava poosi leidnud, et raamatut lugema hakata. Eks me siis jalutasime koos kelgumäele. Praegu on vaikus...10 minutit veel.
Eile tegime chilli con carnet, täna tehakse osso buccot. Ela nagu restorani köögipoolel. Endal on leivasupp külmkapis, magusat on vaja, paneb mõtte tööle. Nüüd on seda eriti vaja, kui eksamid läbi. Tahaks saada pehmet leiba taluvõiga, mitte praegu, hiljem. Täna anti koolis pikkapoissi, oli hää. Kuid koguseid peab vähendama, kere on liiga suureks paisunud. Või siis liigutama. Täna kõndisin Karlovast Jaamamõisa, tuli kasuks küll, juuksed lausa läikisid. Nägu polnud ka enam nii ketendav. See on see, kui tahad aknest lahti saada. Millised ohvrid...
Kuid muidu on tore, neiu on kodus, saab hea olla.
No comments:
Post a Comment