... kuhu ma jäingi. R tuli klassi ja pidin talle kogu aeg seletama, et miks ma arvutis mängin ja et ma internetist Kolin Mäkrei Kolme otsiks, siis ta saaks Markko Märtiniga või Martin Raua(m)ga sõita. Ma siis proovisin seletada, et internetis ei saa seda mängida...ja mängisin oma mängu edasi.
Süüa anti heeringakstet ja kardulat, neiude käest sain veel kaks õunapirukat ja ühe sooja porgandipiruka. Heeringakaste oli päris mõnus...Hiljem tantsisime ja laulsime ja nii mu töö sellekskorraks läbi saigi.
Mõtlen ise ka, et peaksin kuhugi tööle minema, kuna siis oleks rohkem millest rääkida. Muidu on kõik nii ühtemoodi...Ärkan, lähen loengusse, tulen koju, passin, söön, räägin juttu, pesen, lähen magama... ja nii uus ring. Tegelt on see jõhker üldistus minu poolt. Mul on väga tore, lihtsalt uudseid sündmusi tihti ei tule, või siis ei viitsi neist kirjutada. Aga kuna ma olen liiga kauaks passima jäänud, siis hakkan tegusaks.