Kukal on sääse ja põdrakärbse kuplaid täis, kogu aeg on selline tunne, et lükkaks oma alamõõdulised küüned nahka ja eemaldaks enda küljest need sügelevad elukad. Sügelus on nii võimas, et kogu kaela- ja peapiirkpond tuikab. See on see kolme seene hind. Aga strogonov neist kolmest ja veidi enamast seenest tuli välja priima ja varsti tulebki minna söögilauaäärde ennast kratsima.
Kell on kohe-kohe jõudmas poolde lõunasse ja juba poole kaheksast olen passinud arvuti all. Täitsa õudne, ma ütlen. Teised on koolis omi ametitel ja mul on vabalt kaheni aega, ainuke küsimus on selle kulutamine. Juba kaks tundi pean plaani magama minna, et ikka hiljem oleks värskem ja jõuaks võimekamatega sarnaselt palju, kuid pole seda tunnet, sisemist sundi, mis liigutama sunniks. Usun, et varsti ta on kohal, aga seni peab selle vähesega leppima, mida vaikselt võib ka enesesunniks nimetada.
Nädalavahetus möödus kodus, sai süüa ja juua, kõhtki läks punni...
4 comments:
varsti on saima su pärisosa - kasvab kannile iluks. kuigi pärast võib sul tiba raske liigelda olla, kraabid põranda ära.
Peab vist hakkama diivanil olema, ma ei taha su saimat endale... olguolgu, eks ma proovin end parandada, muidu ehk kasvangi saimaga ühte...
diivan oleks veel raskem variant. kraabiks ka rohkem.
A äkki nii ongi parem. On ilus asi koguaeg nurgas?
Post a Comment