hommik

Istun ja ootan kuni ploomikook ahjus valmib. Mulle sellised esmapäevad küll meeldivad, kus saab lihtsalt olla ja rahulikult teha seda, mis ise soovin. Loeng algab alles kella kahest ja sinnamaani on rohkem kui kolm tundi aega. Selle aja sees tahaks veel lugeda ja kooki maitsta, taigen oli küll päris nämm. Verd peaks ka andma minema, tükk aega pole käinud, häbi päris. Küll ei ole enesetunne hea olnud, küll ei ole meeles olnud, nii ongi viimasest isiklikust doonoripäevast peaaegu pool aastat möödas, kui mitte üle selle. Ja neljast on tänane päev oma kohustustega läbi. Siis saab veidi puhata. Täna õhtune teatriskäik on "Tütarlaps ja surm" Athenas. Viis päeva järjest teatrit näha on midagi uut. Oli ju veel mõni aasta tagasi paus, kus ei käinud teatris mitu aastat jutti. Siis sai ise midagi sahtlipõhja kirjutatud, aga sinna see jäi ka, peaaegu, peale paari etenduse väikese publiku ees. Mõte peab asjal ikka sees olema.