Jõhker

Terve tänase päeva on täielik nokastamine käinud. Käid tänava peal ja poolenisti tukud. Söödad oma hoolealust, kes tundub samamoodi "väsinud" olevat ja väikese pirukatüki peale kukub lusikas kaks korda käest maha põrandale. Tantsid Aleksandri valssi ja ükshetk avastad, et 8. klassi "erivajadustega" neiu juhib hoopis sind, kuigi juba tükk aega oled omastarust juhtinud. Oled juba kooliuksest välja läinud, kui äkki avastad, et oled oma koti maha jätnud...jne

Eilsega sai UNT! läbi. Kolm viimast etendusepäeva olid eriilmelised. Kui esmapäeva ja "Tütarlaps ja surm" ajal oli väsimus mõõdukas, siis teisipäeval ja "Stiili" videoetenduse ajal toimus kulminatsioon. Olles leppinud paratamatusega, et helikvaliteet on pask ja etenduse stiililivalik lihtne, siis vallandus minus ürgne soov magada. Kuna Elve mu kõrval juba mõnda aega oli tukkunud, siis mina truu kaaslasena ei saanud teda üksi jätta, magasin peale 20-t minutit etenduse lõpuni, selle vahega, et Elve peale minu uinumist ärkas. Nagu teatejooks. Eilne "Boulgakoff" oli nende viimaste päevade minu lemmik, olgugi, et see polnud Undi lavastatud. Mõnusalt pinget ning hästi mängitud ja lõpuniviidud teostus. Aitäh

Jalgpallis oleme me tugevad...