Veebruar on läbi. Läks küllaltki kiirelt, kuid siiski jõudis päris palju korda saata.
Kõige suurem hea meel on praktika lõppemise üle. Novembrist veebruari keskpaigani oli pidevalt midagi teha. Hiljem, juba kohustusest vabanenuna oli päris sidruni tunne - täielik pingelangus, mis kestab ootamatult kaua. Praegu hakkab alles asjaliku tegutsemise ind vaikselt taastuma.
Veebruarikuu lõppu jääb 7 vaadatud uut filmi (mis on minu kohta päris palju), 3 raamatut. Suuskadelgi sai ära käidud.
Kolmapäeval käisime Tartu Uue Teatri "Ird"i vaatamas. Mulle meeldis - hoogne, head rollid, palju kaasamõtlemist, kohati naljakas, kohati kurb, palju oli hääletuid tegevusega stseene, mis esiteks kandsid hästi olustikku edasi, samal ajal lastes tööpäevast väsinud ajul puhata.
Kuna olen sündinud alles pärast inimene Ird'i surma, siis olin kuulnud vaid põgusalt tema nime ja tegevusala. Antud etendus suutis inimlikus võtmes inimesega paremini tuttavaks saada. Tal oli oma nägu- nii head kui vead, samuti sai veidi süüvida inimese isiksusse ja mõttemaailma. Tollest "Ird"'ist sai lõpuks elav inimene, ootuste, lootuste ja põhimõtetega.
Monday, March 7, 2011
Thursday, February 17, 2011
Kirjad inglile
Käisime täna Sulev Keeduse "Kirjad inglile" vaatamas. Mulle meeldis peaosas mänginud Tõnu Oja. Tema suutis oma mängitud "kadunud" sõjaveterani rolliga tõestada, et inglid on olemas. Või vähemalt üks igaühel. Inimestel on vaja midagi, millele toetuda. Ja kui ei ole midagi (enam) kindlat, siis ingel ikka on.
Mis filmis meeldis. See, et ta kuidagi eristus viimasel ajal nähtud Eesti filmidest. Oli küll veidi süngetes toonides, kuid lugu oli soe. Oli küll sügavamõtteline, kuid mitte "ägedalt" diip. Filmis oli küll kunstipärast kohati "maagilist" tilu-lilu (nt. stseen basseinis), kuid mitte üleliia. Meeldis ka see, et erinevad tegevuspaigad olid väga hästi kokku sobitatud. Kindlasti see, et film suutis õigel hetkel ja hästi ära lõppeda. Ei oskakski teistsugust paremat lõppu mõelda. Ja mis kõige enam meeldis - see ei olnud tühi vaatamine - pea otsast lõpuni oli kaasamõtlemist. Ja pea kordagi polnud tunnet, et vaadatav ei suutnud end "ära põhjendada", s.t. et lugu oli hea tervik, mis rääkis oma kurb-ilusat lugu (ei suuda hetkel paremat sõna leida) ja millel oli oma algus ja lõpp. Lõpp, mis jättis otsad lahtiseks. Palju neid suletud otsi ikka elus leidub.
Kindlasti ei ole kõige kergem tükk vaatamiseks. Vähemalt ühe naise suust kõlas "mitte sittagi ei saanud aru". Ise arvan, et ma sain. Sellepärast soovitangi.
Mis filmis meeldis. See, et ta kuidagi eristus viimasel ajal nähtud Eesti filmidest. Oli küll veidi süngetes toonides, kuid lugu oli soe. Oli küll sügavamõtteline, kuid mitte "ägedalt" diip. Filmis oli küll kunstipärast kohati "maagilist" tilu-lilu (nt. stseen basseinis), kuid mitte üleliia. Meeldis ka see, et erinevad tegevuspaigad olid väga hästi kokku sobitatud. Kindlasti see, et film suutis õigel hetkel ja hästi ära lõppeda. Ei oskakski teistsugust paremat lõppu mõelda. Ja mis kõige enam meeldis - see ei olnud tühi vaatamine - pea otsast lõpuni oli kaasamõtlemist. Ja pea kordagi polnud tunnet, et vaadatav ei suutnud end "ära põhjendada", s.t. et lugu oli hea tervik, mis rääkis oma kurb-ilusat lugu (ei suuda hetkel paremat sõna leida) ja millel oli oma algus ja lõpp. Lõpp, mis jättis otsad lahtiseks. Palju neid suletud otsi ikka elus leidub.
Kindlasti ei ole kõige kergem tükk vaatamiseks. Vähemalt ühe naise suust kõlas "mitte sittagi ei saanud aru". Ise arvan, et ma sain. Sellepärast soovitangi.
Wednesday, September 22, 2010
Sügissoojus
Järjekordne tööpäev koolis on mööda saanud. Ikka hästi.
Viimase nädala jooksul on põhiline märksõna seened. Pilvikud ja puravikud, riisikad ja tatikud, kuleseened ja liimikud - nad kõik on mind rõõmustanud. Nüüd ootavad kupatatud ja praetud seened rõdul aega, millal purki ronida.
Mäluga, pigem unustamisega on mul küll tegemist. Suutsin telefoni maale jätta. Kuid ega mulle mobiiltelefonist palju tolku ole ka. Mõnikord on küll mõte, et lihtsam oleks kui poleks.
Viimase nädala jooksul on põhiline märksõna seened. Pilvikud ja puravikud, riisikad ja tatikud, kuleseened ja liimikud - nad kõik on mind rõõmustanud. Nüüd ootavad kupatatud ja praetud seened rõdul aega, millal purki ronida.
Mäluga, pigem unustamisega on mul küll tegemist. Suutsin telefoni maale jätta. Kuid ega mulle mobiiltelefonist palju tolku ole ka. Mõnikord on küll mõte, et lihtsam oleks kui poleks.
Thursday, September 16, 2010
Elu Triibumaal
Oi kui kiire on.
Nüüd kui kooli kõrvalt käin kahes kohas tööl on raske muuks aega leida. Veidi pikemalt:
Ülikoolis õpingud kulgevad, no kuigi mul neid eriti ei olegi varsti. Ja ega eriti praegusel hetkel ei viitsi ka. Sellegipoolest on õppimine tore. Lõputöö tuleb käsile võtta. Suvel sai pigem puhatud, nii on see unarusse jäänud. Ei julge eriti juhendajale kirjutada oma kesisest seisust sellel rindel, kuid ehk see nädalavahetus annab julgust. Ehk suudan mingiks ajaks ära otsustada ka selle, mis aastal ja mis "tiitliga" kavatsen lõpetada. Küll jõuab kõike!
Kool(id) kui töökoht mulle hetkel veel meeldib. Kuigi põhitöökoht õpetajana röövib mu nädalast üle poole, lisaks veel mõtlemine sellele. Mul on hetkel hea meel, et töö sain. Raske küll on, kuid elab üle. Ongi hea, et esimene aasta on poole koormusega - ei jookse päris mõistusest tühjaks. Esimesed kolm nädalat tööl saavad homsega läbi. Nüüdsest peab hakkama tunde veidi huvitavamaks tegema. Seni veel kriitikat pole saanud, kuid tunnen, et on vajadus.
Teine töökoht-kool on lihtsalt vaheldus - saab aju puhata. Saab olla hea inimene.
Kultuurist ja eluolust.
Suve lõpul sai õpitud selgeks üks eluvajalik oskus - ujumine. Lapsest saati vett kartnuna oli see mu üks suuremaid saavutusi sellel aastal. Kes ütles, et vanale koerale trikke ei õpeta.
Teatris sai ka käidud - lausa 5 korda suve jooksul.
Minu edetabel:
*Kristjan Üksküla "Kiivad armastajad" - Totaalne pärl mu teatrisuves, eriti arvestades seda, et ma ei oodanud eriti midagi (peale hea etenduse loomulikult). Väga hästi väljamängitud komöödia, kus kõik oli paigas. Kaasaarvatud see, et poldud punnitatud lihtsalt mingi tükk valmis, nagu suveetenduste puhul tihti on. Lisaks lage taevas, soe ilm ja paduvihm etenduse lõpus, mis tegid väga hea etenduse jälgimise veelgi mõnusamaks. Tore päev - Tol päeval sai Tallinnas veel Kumus neoimpressioniste vaatamas käidud ja Villa Thais söödud.
*R.A.A.A.M "Jõud" (ei nõustu eriti kritiseerijatega, kuid mõjutegurid ja etendusepäev ei pruugi samad olla). Mulle just meeldis etendus tagamõtte lihtsus. Iga inimese sees on erinevad jõud, kuid kui me oleme segaduses ja ei oska neid juhtida, siis saabub üleüldine segadus - süda valutab ja mõistus on sassis. Endal ka vahel selline tunne olnud. Nüüd sai küll hea etendus raskestimõistetavasse lausesse kokku võetud. Meelde jäid ka Jäneda Pulli talli pääsukesed. Süüa sai Musta Täku Tallis. Lisaks peab mainima, et Piibe maantee meeldib mulle rohkem kui Tallinn-Tartu mnt.
*Emajõe suveteatri "Põrgupõhja uus vanapagan" - natuke "suveteaterlik" ettevõtmine, kuid siiski oli vaatamist küll. Eriti meeldis etenduse paik Toomkiriku varemeis, värske õhk ja lavakujundus. Etenduski oli hea. Annab rumal (ja liiga heatahtlik sõrme), võtab tark (ja pahatahtlik) käe - Palju sai üle kanda tänapäeva ellu. "Mõni mõtleb, et on kurat, kuid on parem kui tavaline inimene; teine mõtleb, et on inimene, kuid tegelikult on kurat". Või kuidas see lause nüüd käiski.
*Kalevipoja Suveteater 2010 Kääpal - "Välek". Kuigi peaks olema väljapool arvestust, kuid kui arvestada nüüd etenduste eelarveid ja nimesid, siis on minupoolt koht selline. Mulle meeldib mõte kui teater tuleb külla, st. küla teeb teatrit. Koos tuntumate nimedaga - lavastaja Veikko Täär, Mart Toome jt - said noored kõigega ilusti hakkama. Jummijumal oli nii vägev, et suutis vihma ja tormituulegi taevast välja ajada nii enne kui peale etendust.
*Rakvere Teater "Kadunud tsirkus". Esimene suvetükk ja kõige suuremate ootustega. Võibolla sai end liialt ülesköetud. No mõte oli sees, hea muusika, head näitlejad (ja lauljad), kuid siiski jättis veidi pooliku mulje. Et poldud suudetud kõike lõplikult läbi mõelda ja natuke tundus, et oleks olnud kerge käega tehtud. Kuid mulle suuresplaanis meeldis nagu kõik teised tükid.
Naljakas oli see, et igal etendusel (va Välek, kus oli teine rida) saime istuda esimeses reas ja keskel. Kogemused (ja õnn) on see selle võimalikuks teinud.
Esimeses reas sai vaadatud Draamafestivalil Linnateatri "Hecuba pärast" ja "Ma armastasin sakslast". Aprillis nähtud Hecuba oli niivõrd hea, et tekkis soov uuesti üle vaadata. Mulle meeldis ka teine kord väga, oli väga kaasakiskuv. Kuigi esimesel korral (Võru Kannel'is) oli suurem ootusärevus, et mis stseen nüüd järgneb. Kohustuslik tükk ütleks selle peale.
"Ma armastasin sakslast" tundus väga hea. Miks tundus? Sellepärast, et peale reedest tööpäeva olin ma nii väsinud, et nokkisin pool aega. Peale väikest unepausi jõudsin lõpu ära vaadata. Tahaks kunagi veel näha, natuke selgema peaga, sest mulle see osa etendusest, mida ma nägin, väga meeldis. Näide sellest, miks pole esimeses reas alati kõige sobivam istuda:D.
Nüüd peab tunde tegema hakkama. Kell on juba viis õhtul. Haigena (see nädal jah on pidevalt pea paks - vaheldumisi palavik, nohu, köha, häälekaotus. Huvitav mis edasi tuleb?) pole just kõige meeldivam. Täna on juba käidud koolis kui tööl koolis ja nüüd siis järgneb ettevalmistus kooliks. Edu mulle. Ja sulle!
Nüüd kui kooli kõrvalt käin kahes kohas tööl on raske muuks aega leida. Veidi pikemalt:
Ülikoolis õpingud kulgevad, no kuigi mul neid eriti ei olegi varsti. Ja ega eriti praegusel hetkel ei viitsi ka. Sellegipoolest on õppimine tore. Lõputöö tuleb käsile võtta. Suvel sai pigem puhatud, nii on see unarusse jäänud. Ei julge eriti juhendajale kirjutada oma kesisest seisust sellel rindel, kuid ehk see nädalavahetus annab julgust. Ehk suudan mingiks ajaks ära otsustada ka selle, mis aastal ja mis "tiitliga" kavatsen lõpetada. Küll jõuab kõike!
Kool(id) kui töökoht mulle hetkel veel meeldib. Kuigi põhitöökoht õpetajana röövib mu nädalast üle poole, lisaks veel mõtlemine sellele. Mul on hetkel hea meel, et töö sain. Raske küll on, kuid elab üle. Ongi hea, et esimene aasta on poole koormusega - ei jookse päris mõistusest tühjaks. Esimesed kolm nädalat tööl saavad homsega läbi. Nüüdsest peab hakkama tunde veidi huvitavamaks tegema. Seni veel kriitikat pole saanud, kuid tunnen, et on vajadus.
Teine töökoht-kool on lihtsalt vaheldus - saab aju puhata. Saab olla hea inimene.
Kultuurist ja eluolust.
Suve lõpul sai õpitud selgeks üks eluvajalik oskus - ujumine. Lapsest saati vett kartnuna oli see mu üks suuremaid saavutusi sellel aastal. Kes ütles, et vanale koerale trikke ei õpeta.
Teatris sai ka käidud - lausa 5 korda suve jooksul.
Minu edetabel:
*Kristjan Üksküla "Kiivad armastajad" - Totaalne pärl mu teatrisuves, eriti arvestades seda, et ma ei oodanud eriti midagi (peale hea etenduse loomulikult). Väga hästi väljamängitud komöödia, kus kõik oli paigas. Kaasaarvatud see, et poldud punnitatud lihtsalt mingi tükk valmis, nagu suveetenduste puhul tihti on. Lisaks lage taevas, soe ilm ja paduvihm etenduse lõpus, mis tegid väga hea etenduse jälgimise veelgi mõnusamaks. Tore päev - Tol päeval sai Tallinnas veel Kumus neoimpressioniste vaatamas käidud ja Villa Thais söödud.
*R.A.A.A.M "Jõud" (ei nõustu eriti kritiseerijatega, kuid mõjutegurid ja etendusepäev ei pruugi samad olla). Mulle just meeldis etendus tagamõtte lihtsus. Iga inimese sees on erinevad jõud, kuid kui me oleme segaduses ja ei oska neid juhtida, siis saabub üleüldine segadus - süda valutab ja mõistus on sassis. Endal ka vahel selline tunne olnud. Nüüd sai küll hea etendus raskestimõistetavasse lausesse kokku võetud. Meelde jäid ka Jäneda Pulli talli pääsukesed. Süüa sai Musta Täku Tallis. Lisaks peab mainima, et Piibe maantee meeldib mulle rohkem kui Tallinn-Tartu mnt.
*Emajõe suveteatri "Põrgupõhja uus vanapagan" - natuke "suveteaterlik" ettevõtmine, kuid siiski oli vaatamist küll. Eriti meeldis etenduse paik Toomkiriku varemeis, värske õhk ja lavakujundus. Etenduski oli hea. Annab rumal (ja liiga heatahtlik sõrme), võtab tark (ja pahatahtlik) käe - Palju sai üle kanda tänapäeva ellu. "Mõni mõtleb, et on kurat, kuid on parem kui tavaline inimene; teine mõtleb, et on inimene, kuid tegelikult on kurat". Või kuidas see lause nüüd käiski.
*Kalevipoja Suveteater 2010 Kääpal - "Välek". Kuigi peaks olema väljapool arvestust, kuid kui arvestada nüüd etenduste eelarveid ja nimesid, siis on minupoolt koht selline. Mulle meeldib mõte kui teater tuleb külla, st. küla teeb teatrit. Koos tuntumate nimedaga - lavastaja Veikko Täär, Mart Toome jt - said noored kõigega ilusti hakkama. Jummijumal oli nii vägev, et suutis vihma ja tormituulegi taevast välja ajada nii enne kui peale etendust.
*Rakvere Teater "Kadunud tsirkus". Esimene suvetükk ja kõige suuremate ootustega. Võibolla sai end liialt ülesköetud. No mõte oli sees, hea muusika, head näitlejad (ja lauljad), kuid siiski jättis veidi pooliku mulje. Et poldud suudetud kõike lõplikult läbi mõelda ja natuke tundus, et oleks olnud kerge käega tehtud. Kuid mulle suuresplaanis meeldis nagu kõik teised tükid.
Naljakas oli see, et igal etendusel (va Välek, kus oli teine rida) saime istuda esimeses reas ja keskel. Kogemused (ja õnn) on see selle võimalikuks teinud.
Esimeses reas sai vaadatud Draamafestivalil Linnateatri "Hecuba pärast" ja "Ma armastasin sakslast". Aprillis nähtud Hecuba oli niivõrd hea, et tekkis soov uuesti üle vaadata. Mulle meeldis ka teine kord väga, oli väga kaasakiskuv. Kuigi esimesel korral (Võru Kannel'is) oli suurem ootusärevus, et mis stseen nüüd järgneb. Kohustuslik tükk ütleks selle peale.
"Ma armastasin sakslast" tundus väga hea. Miks tundus? Sellepärast, et peale reedest tööpäeva olin ma nii väsinud, et nokkisin pool aega. Peale väikest unepausi jõudsin lõpu ära vaadata. Tahaks kunagi veel näha, natuke selgema peaga, sest mulle see osa etendusest, mida ma nägin, väga meeldis. Näide sellest, miks pole esimeses reas alati kõige sobivam istuda:D.
Nüüd peab tunde tegema hakkama. Kell on juba viis õhtul. Haigena (see nädal jah on pidevalt pea paks - vaheldumisi palavik, nohu, köha, häälekaotus. Huvitav mis edasi tuleb?) pole just kõige meeldivam. Täna on juba käidud koolis kui tööl koolis ja nüüd siis järgneb ettevalmistus kooliks. Edu mulle. Ja sulle!
Saturday, July 17, 2010
suvi
Suvi on tore, eriti siis, kui on aega, vahendeid ja võimalusi seda veeta.
Eile ärkasin kell 6, viisin ema tööle ja sõitsin Tartu. Vara tõusta on väga mõnus, mitte nagu täna, kui ma magasin kell pool 11ni. Kuigi magamine on ka tore tegevus. Panin siis pesu , peale seda vaibad pessu ja läksin Liina juurde hommikust sööma. Kell 9 hommikut süüa pole just väga eriskummaline, kuid kui olla juba kolm tundi tegevuses, siis tundub see lõunasöögina. Hiljem käisime veel Hansapäevadel, mis polnud veel hakanud, Supilinna, Kaubamajas ja turul.
Kotid kraami täis sõitsin üle nädala taas Elve poole maale. Mängisime sulgpalli ja käisime ujumas. Mina loomulikult oma sinise rõngaga, sest mine sa tea, mis vool toob. Hiljem sõime kukeseenepirukat, vaatasime telekat ja seiklesime natuke niisama=D No mõistus jõudis ikka ööseks koju, niivõrd kuivõrd. Ja nii me pärast keskööd magama jäimegi.
Täna oleme olesklenud, lugenud, söönud, noppinud maitseks vaarikaid ja mänginud Eesti mängu. Elve nupud olid seekord edukamad kui minu aga 2, 5 ja 6. koht on ka väärt tulemus. Nüüd tuleb oodata, mida õhtu pakub=)
Eile ärkasin kell 6, viisin ema tööle ja sõitsin Tartu. Vara tõusta on väga mõnus, mitte nagu täna, kui ma magasin kell pool 11ni. Kuigi magamine on ka tore tegevus. Panin siis pesu , peale seda vaibad pessu ja läksin Liina juurde hommikust sööma. Kell 9 hommikut süüa pole just väga eriskummaline, kuid kui olla juba kolm tundi tegevuses, siis tundub see lõunasöögina. Hiljem käisime veel Hansapäevadel, mis polnud veel hakanud, Supilinna, Kaubamajas ja turul.
Kotid kraami täis sõitsin üle nädala taas Elve poole maale. Mängisime sulgpalli ja käisime ujumas. Mina loomulikult oma sinise rõngaga, sest mine sa tea, mis vool toob. Hiljem sõime kukeseenepirukat, vaatasime telekat ja seiklesime natuke niisama=D No mõistus jõudis ikka ööseks koju, niivõrd kuivõrd. Ja nii me pärast keskööd magama jäimegi.
Täna oleme olesklenud, lugenud, söönud, noppinud maitseks vaarikaid ja mänginud Eesti mängu. Elve nupud olid seekord edukamad kui minu aga 2, 5 ja 6. koht on ka väärt tulemus. Nüüd tuleb oodata, mida õhtu pakub=)
Subscribe to:
Posts (Atom)