Pahupidi jutt

Ei teagi, kas järgnevat tasuks lugemisel alustada ülalt või alt. Kes soovib, võib pilgu peale visata.

Täna oli üks tõsine spordipäev. Kõik algas tegelt juba varem, eelmisel õhtul peale sauna. Või siis õigemini palju varem. Ehk siis saunas astusin kaalule ja voila, miinu maailmarekord oligi sündinud - 82 kilo, vaid 18 kilo sajani. Kuigi enensetunne on hea, siis peaksin vaikselt liigutama hakkama.
Lõunaajal kõndisime Elvega Saarele, kus ta tädititel peeti sünnipäevapiknikku. Selle toimumiseks oli oluline varjualusesse viiva tee lumest puhastamine, nii me tädimehega kahepeale (eks mõlemal on vaja alla võtta) rühkisimegi. Terassi ja selleni viiva tee tegin täiesti ise. Hiljem sõin jälle kõhu mõõdukalt täis.
See selleks, et täditütrel oli äkki klaverit vaja ja nii me siis mõni kilomeeter eemalt ta ära tõimegi. 5 mehega järsust trepist alla (mõte sellest oli õudsem kui tegelikkus), kuratlikult raske. Siis läbi talve Saarele ning seal neljakesti kolmandale korrusele. Muskel on nüüd nii suur.

Laupäeval oli mõnus puhkepäev. Ärkasin pool 11 (kui õigesti mäletan), veetsime hommikut ja kui Elve maalima ära olin viinud, siis passisin mõnuga. Hiljem käisime Taskus ja Zeppelinis, kus mõlemad leidsime endale asju, millele mõelda. Eriti ühed punased tennised, mille ma palgapäeval arvatavasti ära ostan.

Reede oli selle nädala esimene vaba päev. Hommikul ärkasin pooluimas kell 10, lugesin, koristasin tube ja vaatasin telekat. Pealelõunal sõitsin Elvele kooli järele ning siis algas pidu näljaajal. Kaubahalli majas, eks-kasiino ruumidesse on vahepeal tekkinud gruusia restoran Tbilisi. Sisseminnes ei tundunudki midagi erilist, kuid toit maitses väga hea. Võtsime mingi tomati-paprika-kana pajaroa, hatšaburi ja siis seašašlõki. Šašlõkk on muidu üks selline asi, millega võib väga pange panna, kuid seekordne oli väga hea. Polegi tükk aega midagi nii head saanud.
Seejärel liikusime Wernerisse koogile. Kõige parem asi, mis meil õnnestus saada oli Cappucino. Elve võttis kirju koera, ma mõtlesin proovida münditorti. Kui kirju koer oli enamvähem (kes tahab, siis võib minult või Elvelt paar korda paremat tellida...kõvad kokad siin:D), siis Wernerisugusest kohvikust münditorti küll ei osanud oodata. No ütleme, et alla keskmise, mündišokolaad selle peal oli küll väga hea.
Panin kaasa autole ja liitusin Egertiga, et minna Evele sünnipäevale. Kuigi mul oli paar päris head kingitusideed, siis koos Egertiga ununesid need kõik ja nii me sisenesime Pepleri ühikasse minu õlude ja kahe krõpsupakika. Istumine ise oli tore, st. mida aeg edasi, seda toredamaks läks. Mõningaid asju vahele jättes, siis pean jälle mainima, et mulle laua- ja kaardimängud meeldivad. Vaatasime vahelduva eduga AloTV-d ja mängisime "Euroopa mängu", "Aliast", "Maffiat" ja kingituseks olnud "Saboteur"-i. Nii oligi kell 5, kui minekule asusin.

Neljapäev oli pideva langusega päev. Homikul kell pool 9 saksa keel tuli väga hästi välja, siis käisin korra tööl, siis taas loengusse, siis seminari, siis loengusse. Viimane oli niivõrd õudne, kas just loeng ise küll, kuid enesetunne seeeest väga. Muidugi häiris mind ka see, et õppejõud (keda ma ju ise väga hästi tunnen), rääkis nii kiiresti, et mul jooksis juhe kokku. Kuna ta oma loengumaterjale üles ei pane (ei kurda), siis tuli kõik üles kirjutada, kuid kui ma olin poole jõudnud üles kirjutada, siis tuli juba uus slaid ja lõpuks otsustasin loobuda - parem mitte midagi ja iseseisvalt juurde lugeda, kui hiljem pooliku ja ebamäärasele materjalile lootma jääda. Kuna ma juba poolenisti magasin, siis otsustasin viimasest loengust looduda ja koju minna. Kui loeng enne kaheksat lõppes, siis ma juba kodus olin voodis.

Kolmapäev oli loenguvaba, seeeest tööd täis. Hommikust pealelõunani koolis, peale seda pool tundi kodus ja siis tööle hoidekasse. Kuigi tempo oli algul jube kiire, siis hiljem laabus kõik väga ladusalt. Koju jõudsin kell pool 11 õhtul. Õppisin veel kella 1ni saksa keelt ja siis keerasin magama.

Teisipäev töö, seejärel kooli. Eesti muinasaja õppejõud tundus ikka väga muhe sell olevat. Õhtul veel trenni.

Esmapäev algas kool. Vaesurina hankisin endale lisatöö.

Nüüd vist juba kordan varempostitatut. Tuleb hakata õppima, kuigi olümpia tundub palju huvitavam:)