Istun Saimal ja ei tee midagi, peale passimise, lehmakommide õgimise ja mõtlemise, et mida ma küll võiks teha apelsinikoortega, mis on toolileenil. Elve kallike magab, eks tallegi ole und vaja.
Täna sõitsime peale pidujärgset hommikut Peipsi äärest Tartu. Esimest korda elus sattusin Kallaste ja Alatskivi kanti. Kevadpäikse paistmisel on nii tore autoga sõita - soe on nii sees kui ka väljas.
Aaa..kuidas pidu oli? Kuidas ma nüüd ütlen...Kas ma olen sellepärast vanamoodne, et ma suhtlen endast vanemate inimestega ((vanem tähendab ikkagi noorust (kui siis teist)), või on, et kuna ma olengi vanamoodne, siis ma sellepärast suhtlengi endast vanematega...või, et vahet pole, kui vana sa oled, inimese vanus ei mõjuta eriti inimese moodsust ega intelligentsust...ah, persse, mis ma pläran...hakkan parem lugema Lingreni ja Suteri "Pedagoogiline praktika koolipraktikas" - soovitan kõigile, hea mahukas öökapiraamat.
PS! Mulle väga meeldib mängida erinevaid mänge - alustades pallimängudest, lõpetades laua-/kaardimängudega. Meeldib nii üksi, Elvega või kellega iganes. Vahepeal on nii, et mida rohkem, seda uhkem, vahel jälle on üksi mängides hea ja rahulik teistest inimestest välja puhata.
Küllap kehtib praegu teooria, et inimesed, kes lapsena ei saanud oma isu täis mängida, need on ka täiskasvanuna mänguhimulisemad (või siis samast teooriast lähtudes: Inimesed, kes lapsena said oma isu täis mängida, ei ole nii mänguhimulised)...Aga mina arvan, et mängida pole kunagi hilja, ega sellest saa ka isu täis...kui siis lühiajaliselt).
No comments:
Post a Comment