Elu Triibumaal

Proovime siis uuesti

2011-12-09T12:00:00.003+02:00

Jõulud 2011 on tulemas ja nii üritan teha bloogile kingituse ja täita tema välju mõningaste tähemärkidega. Peab ära mainima, et see kirjutus võib tulla üpris pikk, see on hoiatus neile, kes lugeda ei jõua. Kuid ei pruugi ka.

Alustame sealt kus pooleli jäime:

Õpilaste eksamid läksid kõik hästi - nii nagu panus, nii tulemus. Õnneks ei karistatud mind järeleksamiga. Seepärast otsustasin seda tähistada ja RyanAir'i nimelistel tiivadel Barcelona poole lennata.

Barcelona on seni mu kõige soojem sihtkoht. Ilmad olid väga kenad, saime palju kõndida ja metrooga ringi sõita. Tibitabo ja ilus vaade, Montjuic ja Poble Espanyol, Sagrada Familia ja Parc Güell koos teiste huvitavate Gaudi "soperdistega", La Boqueria ja La Rambla, Barceloneta ja Vahemeri, kitsaste tänavatega Barri Gotic ja laiad bulvarid, mõnusad (ja siiski odavad) söögikohad ja ohtrad kaubandusasutused, palju erinevaid maitseid... Seda rida võib pikalt jätkata. Taskuvargaid ei märganud, sai põhjalik eeltöö tehtud ja silmad lahti hoitud. Tänu T-le, kes öömaja pakkus nägime ära ka tavabarceloonlase elu, mis veidi erines külluslikust südalinnast, kuid oli siiski väga meeldiv. Ühesõnaga - kui kunagi on ülejäänud Euroopa nähtud ja võimalus avaneb, siis oleks Barcelona taas koht, mida avastada.

Kui see väike põige kõrvale jätta, siis oli üsna töine ja kiire, kohati ootamatuta lahendustega suvi. Praeguseks on taas palju muutunud, kuid kiire ja töine on ikka.

Lisaks laagri juhtimisele ja kasvatajatööle, alustasin augustis tööd kaubandusvõrgus. Alles kevadel sai naljatatud, kui tore oleks näha ennast Maxima kassapidajana inimestele naeratamas, siis nüüdseks on minust koolitunud tubli transporditööline. Üritan oma tööd teha nii hästi kui võimalik, naeratus suus ja rokla sabana taga.

Kultuurielu on olnud kohati varjusurmas, kuid eks seal ole ka eredamaid näiteid:

Juuli lõpus oli seni unustamatu "Ring" Kell Kümme projektiteatrilt. Mulle etendus meeldis, aga eks ole ütlus, "kes vana asja meelde tuletab, sel ...". Nii vana asja ei hakka praegu meenutamagi.

August möödus kiirelt ja töiselt. Kui Tartuff ja öine soe Tartu välja jätta, siis väga nagu järele ei jäägi.

Septembris avas uksed Draamafestival.
Kõige enam meeldis mulle Linnateatri "Billoxi Blues", milles suurest läbi "minategelase" silmade räägiti noortest Ühendriikide poistest, kes II Maailmasõja ajal mobiliseeritakse ja saadetakse väljaõppelaagrisse, kus ka põhitegevus toimub. Natuke kurb-tõsine lugu, kus siiski oli palju mõtlemisainet ja ka hulga huumorit ja inimlikkust. Kenasti oli kõik paigas - lavastus, kujundus, näitlejatöö.

Tartu Uue Teatri ja Urmas Vadi "Peeter Volkonski viimane suudlus"'t ootasin ma väga, kuna nähtud Uue Teatri etendused pole kunagi pettumust valmistanud. Natuke siiski olid ootused hilisematest elamustest suuremad. Mulle etendus ja näitlejad ja lugu küll meeldisid, kuid kohati (eriti keskmine Volkonski unistus olla Kalle Blomkvist") oli temaatika veniv kui "tatt" ja vajas natuke tuulutamist. Siiski leidus ka selles tükis väga mõnusat ja kaasamõtlema panevat sõnade- ja suhtlusmängu, mis kergitavad lõpphinnangu "heaks". Samuti olid nii Volkonski kui ka Laura Peterson väga head ja usutavad.

Zuga tantsukompanii "Kohe näha, et vanad sõbrad" oli üks esimesi nüüdistantsuetendusi, mida näinud. Ja see oli üle ootuste hea. Lihtne, humoorikas, kohati iroonilinegi, mõnusa sõnalise poolega tantsutükk, mille äranägemine ei nõudnudki pingutust, silmade lahtihoidmist ega pingsat kellaotsimist.

Von Krahl'i "Idioodid" oli ehk kõige põnevam ja erutavam tükk. Mitte, et seal pidevalt välkunud paljas ihu oleks tekitanud üllaid tundeid, vaid üldine temaatika. Mida kõike peavad inimesed tegema, et neid ja nende soove tähele pandaks. Olla idioot tundub väga lihtne, kuid ole siis ja kanna seda koormat ... nii muutub kõik ühtäkki piinavalt keeruliseks. Ja idioodid võivad olla väga erilised, mis teeb endaks olemise veelgi raskemaks. Oli näha, et tükiga puudutati paljude vaatajate tundeid, ka minu. Lapsena nähtud Lars von Trieri "Idioodid" tundus tollal naljakas ja huvitav, pärast Von Krahl'i "Idioote" mõistan ma seda nüüd veidi rohkem.
Pean lisaks mainima, et Juhan Ulfsak võib olla küll üpris hea näitleja ja lavastaja, kuid inimesena ta mulle väga ei imponeeri. Too wannabe'e-cool, kuid võib-olla ongi see hea?

Hiljem oli ka Sadamateatris Teatribändide festival, mis oli mõnus jämm ja hea kuulamine.

Vahepeal oli jälle töö ja kool ja töö ja kool ja töö ja kool.

Ning siis otsustasin ma lõplikult, et asun õppima Olustvere TMK-sse, rahvuslikku puutööndust. Seni on olnud väga põnev ja asjalikult praktiline. Ootan juba kolmandat sessi, mis on järgmisel juba nädalavahetusel.

Tartu Uue Teatri "Sisaliku tee" oli väga põneva sõnalise poolega. Mulle Ivar Põllu looming meeldib. Kerge ühskonnakriitika läbi eneseiroonia mõjus väga värskendavalt isegi pärast tööpäeva.

Vanemuise "Don Juan", rühmitub letti "ei kala ei liha". Oli ja ei olnud ka, kohati naljakas ja igavalt piinlik, oli häid mõtteid ja siis jälle "vanemuislik". Tugevaim tegelane oli tulnud altpoolt.
Vanemuist aitas veidi tõsta taasnähtud "Pähklipureja", mille muusika on nii uinutavalt hea, et ma suutsin pool esimesest vaatusest maha magada. See-eest puhanuna kõlas ja näis teine veel parem.
Samuti vast esimene nähtud ooper "Haldjakuninganna", mida oli väga põnev jälgida. Seda võiks isegi soovitada põgusaks tutvumiseks ooperimaailmaga.

Üks esietendus sai ka nähtud. Tartu Uue Teatri "Raudmees. Odysseuse Eksirännakud", mis saabus koos Gunnar Grapsi 60. sünniaastapäevaga on olnud selle teatriaasta pärl. Etendus voolas nagu kevadine sillerdav sulavesi päikese käes, kohates väga värvikaid kohte ja tegelaskujusid nagu I.Linna, H. S-Saller, A. Aak, Buratino, oravapere ja kuusk, Kõrvitsad ja lõpuks mõni Ufogi. Nii lavastus, muusika ja bänd, lavakujundus kui ka näitlejad olid tasemel. Juss Haasma suutis olla kohati rohkem gunnargrapsilikult Raudmees kui Graps ise, lauldes ja tagudes trummi muljetavaldavalt hästi. Etendus suutis kõik tunded esile kutsuda, olles samas nii mõnusalt ja pingutamatult humoorikas, et minnes oli naeratus suul. Oli nii sõna kui muusikat, kohati muutus asi ülimaks võimsaks rock-kontserdiks, mille lõppedes oli soos karjuda üle saali "Veel, veel, veel!" Kui see oli muusikal, siis selline peabki üks muusikal olema. Kahjuks oli eile viimane etendus 10st, kuid pigem lõpetada asi tipus kui leierdada asja lõpmatult. Suurepärane hingega mõte kaalub siiski raha üle.

Lõpetuseks ootan veidi valgemaid jõule kui praegune suusailm oodata lubab.

Ja tänase päeva muusikaline tipp ll>

Loogikanurk

2011-06-14T12:30:00.002+02:00

Mulle loogika meeldib, kuid mõni asi võib olla isegi minu jaoks liiga "loogiline".
Kuna homme on üheksandikel eksam, siis otsustasin enda närvide rahustamiseks teha väikse käigu MacDonalds'isse. Järgneb dialoog müüjaga...

Mina: "Tere!"
Müüja: "Tere! Mida teile?"
Mina: "Palun kaks kanaburgerit!"
Müüja: "Kas juustuga või ilma?"
Mina: "Vabandust, mis vahe neil on?"
Müüja: "Ühel on juust ka, kuid hind on sama."
Mina (lootuses, et saab ükskord ka midagi pea niisama): "Palun siis juustuga!"
Müüja: "Kas siin või kaasa?
Mina: "Kaasa, palun"
Müüja: "Palun!
Mina: "Kena päeva!"
Müüja: "Kena päeva!"

Hiljem kui koti lahti tegin, leidsin, et olin saanud juustuburgeri. Kaks.
Mulle tundub, et palvele saada kanaburger oleks sellel korral võinud vastata küll sedaviisi küsimusega: "Kas kanaga või ilma?"
Kuid suures plaanis vahet pole...

Närv on ikka sees - MacDonaldis pole ikka midagi imelist, tundub. Proovin nüüd jäätistega...

Tore nädalavahetus

2011-06-13T11:59:00.002+02:00

Nädalavahetus algas reedel, kui pärast lühikest tööpäeva sai Tartu-Tallinn bussile istutud. Pealinnas käisime kõigepealt söömas, siis veel söömas ja siis teatris ja siis veel teatris.
Kahjuks jäi Linnateatri "Üsna maailma lõpus" ära, kuid kiired jalad viisid meid Hobuveskisse Oma lava "Felix Ormusson"i kaema. Mulle meeldis nii tegevuskoht, kujundus kui ka näitlejad. Lugu ise on juba tuttav - raamatut pole veel jõudnuid lugeda, kuid paar aastat tagasi sai "UNT!"il "Helene, Marion ja Felix" vaatamas käidud. Reedene tükk oli kompaktsem ja selgem, õnneks oli ka piisavalt lühike (nädala väsimus oli silmades).

Laupäeval käisime lausa kaks korda ujumas. Mine tea, millal taas sooja vett saab. Hea meel, et eelmisel suvel sai suuremast veehirmust üle, väga mõnus on vee peal liuelda.
Tegime ka suvise lõunasöögilaua, kus oli nii head liha, salatit kui magustoitu. Väga mõnus ja puhatalaskev päev.

Pühapäev oli ehk kõige kultuurirohkem. Hommikul oli üleliigset aega, mid kulutad ristsõnadele ja sudokudele , Pärastlõunal sõitis auto Jõgevale, et vaadata, kuidas naised peol tantsu vihuvad. Väga kena vaatepilt. Hiljem sai ka ühega tantsijatest taastutvust sobitada.
Õhtune aeg kulus ilusale rohelisele Rakverele. Kohaliku teatri "Noor Eesti" oli väga meeldiv, hoolimata isegi sääskedest, kes suvist õhustikku mängisid. Kuna väsitava tagasiteega Tartu sai kadus peast palju juttu, mida oleks üles kirjutada saanud, siis selleks korraks piisab.

Jätkuvalt soojas supis

2011-06-09T10:16:00.002+02:00

Ujumishooaeg on avatud - kahel päeval on käidud Saadjärvel ja Haagel. Vesi ikka väga soe. Naljakas mõelda, et alles kuud tagasi oli lumi maas. Eile käisime ka šašlõkki söömas - väga mõnus õhtu.

Praegu on ka kohvi eriti hea ja kange - lausa kergelt joovastav. Kena hommik. Kõik on ilus.

Soe supp

2011-06-07T12:02:00.004+02:00

Istun rõdul ja naudin viimaseid minuteid enne kui kallis Päike enda näo siiapoole keerab. Tuba on liiga soe, siin on vähemalt mõnus tuuleke. Väga mõnus!
Vahepeal on jõudnud kooliaasta selleks aastaks ära lõppeda...kui kaheksa eksamitegijat välja arvata. Enamikega on asjad kombes, jääb vaid järgmist kolmapäeva oodata, kui seegi läbi saab. Ise eriti tööd enam teha ei jõua - vahel on kosta kuskilt mulksumist - see on vist mu aju, mis vaikselt keeb. Homme õnneks peab töö juurde minema, ehk saab seal hõlpu.

Jah...viimastel nädalatel on rohkem olnud puhkusemeeleolu kui töötahe. Aa jaa... teatriski sai käidud. Polygonteatri "Nagu poisid vihma käes" Genialistide klubis. Kohati arusaamatu, kohati seosetu, kuid lugu ise oli hea ning arvestades nii näitlejate noorust ja odavat piletit, siis võib õhtuga rahule jääda. Etenduses oli näha mõningast elu!
Sellel kiirel nädalal saab näha Linnateatri "Üsna maailma lõpus", Rakvere Teatri suvelavastust "Noor-Eesti". Samuti Jõgeval toimuvat Naiste Tantsupidu. Tundub tulevat taas põnevalt palav nädal.
Päike on jõudnud jalgadele...

"Rein Pakk otsib naist"

2011-05-16T22:52:00.002+02:00

Pärast pikka tööpäeva oli ajule mõnusaks jahutuseks Tartu Uue Teatri "Rein Pakk otsib naist". Seda, kas Rein Pakk naise lõpuks leidis, jäi veel küsimuseks, kuid etendus oli väga äge. Mulle meeldib, kui jääb arusaamatuks tegelikkuse ja väljamõeldu piir. Tükk oli mõnusalt absurdne, näides siiski nii kuradi tõetruu, et tundus - asjad ongi nii.
Lugu siis sellest, kuidas Rein Pakk räägib oma loo, kus ta kunagi läbi oma hädade otsustab põdral sarvist haarata ja endale kosida neidis, keda ta tänaval näeb. Asjad liiguvadki lõpuks sinnamaale, kus neiu - lavakunstitudeng Helena (Merzin) teeb oma tuleviku parandamise eesmärgil tehingu tolle ahviga. Noorpaar abiellub, neiu leiab lõpuks oma hädadele rohtu. Hiljem saab ravi ka peiu. Kõik see viib sinnani, kus leitakse, et algsed tunded olid siiski tugevamad ja paar otsustab lahku minna. Kuni kohtutakse taas...
Mulle meeldib väheste näitlejatega sõnateater. Antud juhul oli tegemist väga heaga. Oli küll kohati äärmus-absurd, kuid siiski tõetruu ja südamlik. Meeldis ka lavastuslik pool, koos visuaaliga.
Kuulsin Liinalt, et "Peeter Volkonski viimane suudlus" olla veel parem. Jään ootama varasügist Draamafestivali, kus loodetavasti antakse seda tükki näha.

Kooliaasta lõpuni on veel kolm nädalat + eksamiperiood. Õnnelikku lõppu soovides...

Veelgi rohkem kevadet

2011-05-02T11:27:00.004+02:00

Natuke veel juttu.
Vaid pool IV veerandit on veel koolis käia. Minu jaoks teeb see 10 tööpäeva, 8 valikeksami tegijat ja hulga pingutamist järjest kevadisemaks muutuvas ilmas. Kõige rohkem pabistan praegu eksaminantide pärast. Eks juunis ole näha, et kuidas asjad õnnestuvad.
Selle aasta arvatavasti suurim reis on juuni keskpaigas Barcelonasse. Kuue nädala pärast saab tuule tiibadesse. Kataloonia pealinn on mu üks reisisihtidest, mida olen soovinud oma pika elu jooksul külastada. Hulganisti päikest ja puhkust enne uusi väljakutseid järgmisel tööaastal.

Heleroheliste lehtede aeg

2011-05-02T08:11:00.007+02:00

Märkamatult on kätte jõudnud maikuu. Aprill möödus nii kiirelt, et tegemiste kõrvalt polnud eriti aega kalendrisse vaadata. Teatris jõudis aga käia küll.

***No99 "The Rise and Fall of Estonia" tekitas liialt palju küsimusi. Teater või kino? küsimus on neist kõige väiksem. Tegijad ise otsustagu, kuidas nad oma tööd teostavad. Minu jaoks jäi ekraani vaatamine kaugeks, samas kui lavastuse sisu oli rõhutatult emotsionaalne, sooviti ju rahvast kõnetada. Etenduse käik oli kuidagi seosesetu. Mõni helge hetk (nt. Sergo Varese "Marju", "uus auto" või "näljane päkapikk"), kuid siiski vähe uut ja huvitavat. Ei meeldi väga see pidev viitamine halvale elule Eestis, kus palgad on väikesed, inimesed väsinud ja verine ajalugu kivina kaelas. Samamoodi karjumine ja ropendamine laval. Veidi võib, kuid mitte pidevalt. Kuigi "Nafta" on jäänud nägemata, siis võin kindlalt öelda, et "Eesti tõus ( ei suutnud ka seda kusagilt välja vaadata sinisel toolil istudes) ja langus" oli tsükli nõrgim lüli. Kahju omamoodi.

***Vanemuise "Kuningas Richard Kolmas" jättis veidi kohmaka mulje, näitlejad tundusid kuidagi väsinud. Samas polnud ka kõige hullem ajaraisk, sest Vanemuiselt on nähtud veel hullemat kraami. Tegemist oli iseenesest ajaloolise draamaga. Nagu "Vaprad ja ilusad", mis aina kestab ja kestab ning mille otsa ei näe. Tragöödiaks on seda raske nimetada, kuna eriline emotsioon puudus nii näitlejatel kui ka minul - pigem oli selline tunne, nagu mõttes oleks kiiresti etendus ära teha, õhtudrink võtta ja magama minna. Mida enam etendus edasi arenes (?), seda suuremaks muutus mul soov kolmandasse etappi jõuda. Igatahes ei oska väga midagi head kosta.
Aa jaa. Ka moderne minimalism oli platsis, koos uhkete ülikondade ja mõnusalt metalse keskkonnaga. Minu kõige suurim positiivne tunne (tegelikult mul on sellest väga kahju ja häbi enda pärast) tekkis siis, kui järjekordsel suurte rauduste avamise järel ei saadud neid enam kinni. Etendus käis oma suht emotsioonitut rada edasi, samal ajal üritati "salaja" olukorda parandada. Vast oma veerand tundi oli kuulda kõlksuvat metalli. Kahju vaid, et remontijate vihaseid roppe sajatusi ei olnud kuulda (nüüd oleks see kindlasti natukenegi värvi toonud loosse). Lõpp hea, kõik hea.
Kui peaks küsima, et kas ma oma seitmendikega "Rooside sõja" teema juures antud etendust vaatama läheks, siis arvan, et mind vihataks terve poolaasta ja järgmine aasta pealekauba. Räägiks veel antud loost (nt tekstist arusaadavus, sellest, et I vaatus oli parem kui II (mis on minu jaoks halb märk), tohutu hulk näitlejaid laval vms), kuid kes seda enam kuulda jõuab. Positiivsena lõpetades tõstaks ehk enim esile kuningapoegi Leino Rei ja Alo Kurvitsa. Kõik.

*** Rakvere Teatri "Leenane'i kaunitar" mulle meeldis. Lugu ei olnud suurtest ja julmadest valitsejatest, ega püüelnud kogu hingest näidata armast, kuid kehva kodumaad. Siiski oli tunda laval, et seal on üks isekas vanainimene (Ines Aru), kes võib olla kohati julmemgi kui ükstapuha milline diktaator. Oli noor (mitte veel) naine (Ülle Lichtfeldt) , kes kõigele (ja emale) vaatamata kannatas oma saatust ja ema. Meestegelased (Velvo Väli ja Mait Joorits) nii suurt vaimustust ei tekitanud. Üks oli natuke tühi kumm ja teine ülemängitud rullnokk. Kuid siiski pooltäis ja siiski inimene. Lihtsate maalaste olemusest ja sõnadest oli hästi välja loetav, kuidas on lood nende mõtetes, kodukülas ja - riigis. Selleks polnud vaja teha eraldi tükki, vaid sai ära rääkida oma loo sees, muuhulgas.

*** Vanemuise ja Mati Unt'i "Viimne päev" annab mulle veel lootust, et selle teatri tükke võib kunagi hiljemgi vaatama minna. Kahju on ju, et kuigi ise Tartus, siis peab eirama enamikku Vanemuise tükke, kuna võib oodata järjekordset klopsu vastu pead. Seekord ületasid tulemused ootusi, märgatavalt. Algul kaks lugu ühes ja siis veel üks, veelgi parem. Mulle meeldis nii lavastuse sisu kui ka selle väline pool. Esimene vaatus oli ühe korraliku sotsialistliku filmi tegemisest, teine vana autojuhi sünnipäevast, millega koos ta pensionile läheb. Tasub vaatamist.
Kahju oli sellest, et Sadamateatri saal oli pigem pooltühi kui -täis. Tundub, et see annab "lootust", et seegi tükk võetakse kiirelt mängukavast maha, nagu juhtus nt. "Gorgo kingitusega"... samal ajal kui Vanemuise "pärlid" püsivad kavas mitu hooaega ja enamgi. Inimmõistus ja -maitse on eriskummaline.

*** Vanemuise "Tabamata ime" oli selline keskpärane tükk. Ei olnud midagi halba, kuid midagi suurepärast peale Vilde loo peamõtte ka polnud. Eks see ole nii, et väikese rahva suuremad nimed saavad kodumaalt suurte lootustega tuule tiibadesse, kuid mujal maailmas ei kanna nad enamasti päris endale pandud koormat välja. Peale selle on kukil igasugused tegelased, kes proovivad end kuulsusepaistel soojendada, olles kogu aeg valmis paati vahetama, nagu ka selle loo lõppedes juhtus. Ja lõpuks - endale pandud soovunelm olla imeline. Eks see on kõigil inimestel kusagil südamesopis. Ja eks me ole ka.
Näitlejatest saab esile tõsta Aivar Toomingat, Liisa Pulka ja Vilde truppi. Samuti Ao Peepu asendanud lavastaja Baskin, kes uues rollis ja olukorras suutis oma lühikese osa väga hästi välja mängida Neil oli näha tõesti soov end näidata ja veelkord tõestada. Muu oli "normaalne". Kena oli ka lavakujundus. Suures plaanis polnud paha.

*** Tartu Uue Teatri "Peeter Volkonski viimane suudlus" jäi kahjuks näitleja haigestumise tõttu nägemata. Loodetavasti on see ka sügisel mängukavas, sest Tartu Uus Teater on seni Vanemuisele paraja maaga ära pannud ja ootused on suured.

Aprilli jäi veelgi huvitavat. Loodetavasti suudan end mais rohkem kokku võtta ja bloogi täita.

Neljapäev

2011-03-31T22:00:00.003+02:00

Täna hommikul oli päris raske tõusta, sain alles 2 öösel magama. Lõpetasin V.Luige "Varjuteatri" lugemise, tegin süüa ja sõitsin M.kooli.
Käisime 3. klassiga Ülenurmel Põllumajandusmuuseumis. Nüüd siis tean minagi, kus kohast tuleb leib ja või. Hobusega sai ka sõita. Vahva.

Homme on naljapäev. Koolis on selle puhul lisaks muudele naljadele kampaania, et poisid tulevad tüdrukute riietes ja tüdrukud vastupidi. Käisin ise ka kaltsus ja sain endale kena pluuse ja kampsuni. Homme hakkan laineid lööma.
Selle nädala mõttetera tuleb ühelt 6. klassi tüdrukult. Vastus õpetaja küsimusele, mida soovivad õpilased uuelt veerandil tundides teha: "Rohkem lebosid tunde, et saaks lollitada ja karjuda". Nii avameelne ei tasuks väga olla oma soovunelmatest rääkides :D

Gorgo kingitus

2011-03-30T22:37:00.006+02:00

Sellel nädalal on E Tartust eemal koolis. Et igavust peletada, sai täna käidud Vanemuises "Gorgo kingitust" kaemas. Tegu oli lavastuse viimase etenduskorraga, seetõttu kasutasin võimalust veel viimast korda pardale pääseda.
Vanemuist, kui välja arvatud Tartus toimuvad külalisetendused, olen õppinud vältima. Pole küll väga pikaealine teatriskäija, kuid selline "ägedas rahvastiilis" huumor pole ehk väga minu rida. On mõni tükk, mida sooviks siiski tulevikus näha (nt. "Kuningas Richard III", "Tabamata ime", "Rumm ja viin"). Vanemuisest on meelde jäänud ka mõni väga hea tükk, nagu näiteks "Kogutu teosed" ,milles samuti mängis ühte peategelast Külliki Saldre nagu tänagi.

"Gorgo kingitus" meeldis mulle väga. Kurb, ärev, vihaleajav ja lõpuks siiski mõnevõrra õnnelik. Etendus kestis paaegu 3,5 tundi ja selle aja jooksul ei tekkinud kordagi väsimust (kuigi pikk tööpäev selja taga). Lugu arenes-arenes-arenes, oli ettearvamatu, otsis lahendusi ja lõpuks leidiski.

Lugu rääkis naisest (Külliki Saldre), kes rääkis kolme päeva jooksul lugu oma surnud näitekirjanikust mehest (Martin Veinmann) mehe pojale (Tanel Jonas), kes polnud oma isa kordagi näinud. Hoolimata sellest, oli poeg oma isa surma puhul valmis kirjutama temast juba varemalustatud teose, et näidata oma isa kui suurt kunstnikku.
Mida aeg edasi, seda enam koorus lahti tegelik pilt mehest, kelle isekas ja agressiivne loomus järjest süvenes. Mehest, kes ootas oma naiselt (ja kogu üldsuselt) enda kiitmist, arvestamata talle pühendunud abikaasa vajadusi ja ootusi. Mees, kelle tööde sisuks olid suured lood, mis kulmineerusid julm ja "õiglase" kättemaksuga. Naine seevastu püüdis meest julgustada, agressiivsust maha suruda, suutes viia ka mehe näidendeid "vaatajasõbralikuks". Järgnes teoste avalik kiitus, mis viis omakorda isekuse kasvuni...

Näitlejad mängisid hästi. Meeldis ka M. Veinmann, kes oli nagu omas rollis "isakaruna", kes on kõige tugevam ja seetõttu on tal rohkem lubatud. Selline laisa mühaka mulje on seni jäänud temast, kuid eks ma olen vähe näinud ka seni. Külliki Saldre on mulle alati meeldinud, Tanel Jonas oli lihtsalt hea. Samuti taustanäitlejad. Näitekirjaniku ja tema naise isasid mänginud Raivo Adlase ja Ao Peebi kohta on mu arvamused veidi erinevad. R. Adlas ei jätnud erilist muljet, samasugune nagu alati (tema kõne vist häirib mind väga). Ao Peep oli parem, kuid liigne kehakaal mõjub kehvasti. Isegi lindilt tulnud kõne oli hingeldav ja nõrk. Tegelt pean ise ka vaeva nägema, et liigsed kilod kallale ei tuleks ning puusadele "sangad" ei tekiks.

Põnev ja mõtlemapanev etendus. Hästi oli kombineeritud minevik ja olevik, räägitav ja räägitavad, mütoloogia ja reaalsus. Meeldis ka lavakujundus ja kava. Kokkuvõttes on kahju, et nii hea etendus on Vanemuises lavaaega saanud napilt pool aastat ja juba see võetakse maha. Saal ei olnud küll päris täis (osa inimesi kadus ka pärast 1st või 2st vaatust), kuid tundus, et inimesed said puudutatud.

Naljakas on ka see, et järjekordselt sain istuma esiritta (ostsin pileti alles eile) ja päris keskele. Nii kipub olema peaaegu koguaeg. Reedel NO99 "The Rise and Fall of Estonia"t saab siiski kaugemalt jälgida. Millegipärast, olles lugenud arvamusi selle (filmi?)tüki kohta, on sees pisuke kartus ja eelarvamus, et kas tasus ikka osata kallis pilet?! Eks näeb.

Päev Tallinnas

2011-03-14T09:57:00.004+02:00

Laupäeval sai üle tüki aja pealinnas käidud. Peamine siht oli Linnateater ja "Jumala Narride Vennaskond". Üldplaanis oli hea vaatemäng, mõningate miinustega. Kas siis 4- või 3+ hindeks nagu õpetajatel ikka hindeid on kombeks panna. Eelmise, 24. Lavaka kursuse nähtud etendused "Arkaadia" ja "Margarita ja Meister" jätsid parema mulje.
Esimene vaatus - natuke hootu, lohisev, plussideks kohatised head kohad, püüdlikud noored näitlejad. Võibolla oli see tingitud sellest, et etenduses oli palju tegelasi, kes oli vaja ära tutvustada. Seetõttu toimus küll pidev sigin-sagin, tegevuskohad, inimesed ja ajad vahetusid, kuid üleüldiselt oli nagu näts suus, mida ei taha veel ära visata. Närida on hea, kuid särts ja maitse on lahtunud.
Teine vaatus - palju tegevust, sügavad mõtted, dramaatilisus, kõik lahtised otsad said kokku seotud. Tasus pikka ootamist, kuid arvan, et materjali oleks võinud natuke koomale tõmmata.

Vinguva viiuli nurk.
Bussijaama WC pannakse kinni kell 23.00. Viimane buss Tartusse (Taisto) sõitis kell 00.00. Bussis polnud ei tuld raamatu lugemiseks, jalatuge (et magades maha ei libiseks), ega WC-d. Õnneks on mul treenitud põis koguaeg kaasas. Kui veel imelised viisud ja õlekõrs samuti alati võtta oleks, siis võiks elu lausa imeliseks pidada.

Kevadpäike võtab võimust

2011-03-07T08:36:00.004+02:00

Veebruar on läbi. Läks küllaltki kiirelt, kuid siiski jõudis päris palju korda saata.
Kõige suurem hea meel on praktika lõppemise üle. Novembrist veebruari keskpaigani oli pidevalt midagi teha. Hiljem, juba kohustusest vabanenuna oli päris sidruni tunne - täielik pingelangus, mis kestab ootamatult kaua. Praegu hakkab alles asjaliku tegutsemise ind vaikselt taastuma.
Veebruarikuu lõppu jääb 7 vaadatud uut filmi (mis on minu kohta päris palju), 3 raamatut. Suuskadelgi sai ära käidud.
Kolmapäeval käisime Tartu Uue Teatri "Ird"i vaatamas. Mulle meeldis - hoogne, head rollid, palju kaasamõtlemist, kohati naljakas, kohati kurb, palju oli hääletuid tegevusega stseene, mis esiteks kandsid hästi olustikku edasi, samal ajal lastes tööpäevast väsinud ajul puhata.
Kuna olen sündinud alles pärast inimene Ird'i surma, siis olin kuulnud vaid põgusalt tema nime ja tegevusala. Antud etendus suutis inimlikus võtmes inimesega paremini tuttavaks saada. Tal oli oma nägu- nii head kui vead, samuti sai veidi süüvida inimese isiksusse ja mõttemaailma. Tollest "Ird"'ist sai lõpuks elav inimene, ootuste, lootuste ja põhimõtetega.

Kirjad inglile

2011-02-17T00:23:00.004+02:00

Käisime täna Sulev Keeduse "Kirjad inglile" vaatamas. Mulle meeldis peaosas mänginud Tõnu Oja. Tema suutis oma mängitud "kadunud" sõjaveterani rolliga tõestada, et inglid on olemas. Või vähemalt üks igaühel. Inimestel on vaja midagi, millele toetuda. Ja kui ei ole midagi (enam) kindlat, siis ingel ikka on.
Mis filmis meeldis. See, et ta kuidagi eristus viimasel ajal nähtud Eesti filmidest. Oli küll veidi süngetes toonides, kuid lugu oli soe. Oli küll sügavamõtteline, kuid mitte "ägedalt" diip. Filmis oli küll kunstipärast kohati "maagilist" tilu-lilu (nt. stseen basseinis), kuid mitte üleliia. Meeldis ka see, et erinevad tegevuspaigad olid väga hästi kokku sobitatud. Kindlasti see, et film suutis õigel hetkel ja hästi ära lõppeda. Ei oskakski teistsugust paremat lõppu mõelda. Ja mis kõige enam meeldis - see ei olnud tühi vaatamine - pea otsast lõpuni oli kaasamõtlemist. Ja pea kordagi polnud tunnet, et vaadatav ei suutnud end "ära põhjendada", s.t. et lugu oli hea tervik, mis rääkis oma kurb-ilusat lugu (ei suuda hetkel paremat sõna leida) ja millel oli oma algus ja lõpp. Lõpp, mis jättis otsad lahtiseks. Palju neid suletud otsi ikka elus leidub.
Kindlasti ei ole kõige kergem tükk vaatamiseks. Vähemalt ühe naise suust kõlas "mitte sittagi ei saanud aru". Ise arvan, et ma sain. Sellepärast soovitangi.

Sügissoojus

2010-09-22T14:56:00.003+02:00

Järjekordne tööpäev koolis on mööda saanud. Ikka hästi.
Viimase nädala jooksul on põhiline märksõna seened. Pilvikud ja puravikud, riisikad ja tatikud, kuleseened ja liimikud - nad kõik on mind rõõmustanud. Nüüd ootavad kupatatud ja praetud seened rõdul aega, millal purki ronida.
Mäluga, pigem unustamisega on mul küll tegemist. Suutsin telefoni maale jätta. Kuid ega mulle mobiiltelefonist palju tolku ole ka. Mõnikord on küll mõte, et lihtsam oleks kui poleks.

Elu Triibumaal

2010-09-16T14:11:00.003+02:00

Oi kui kiire on.
Nüüd kui kooli kõrvalt käin kahes kohas tööl on raske muuks aega leida. Veidi pikemalt:
Ülikoolis õpingud kulgevad, no kuigi mul neid eriti ei olegi varsti. Ja ega eriti praegusel hetkel ei viitsi ka. Sellegipoolest on õppimine tore. Lõputöö tuleb käsile võtta. Suvel sai pigem puhatud, nii on see unarusse jäänud. Ei julge eriti juhendajale kirjutada oma kesisest seisust sellel rindel, kuid ehk see nädalavahetus annab julgust. Ehk suudan mingiks ajaks ära otsustada ka selle, mis aastal ja mis "tiitliga" kavatsen lõpetada. Küll jõuab kõike!

Kool(id) kui töökoht mulle hetkel veel meeldib. Kuigi põhitöökoht õpetajana röövib mu nädalast üle poole, lisaks veel mõtlemine sellele. Mul on hetkel hea meel, et töö sain. Raske küll on, kuid elab üle. Ongi hea, et esimene aasta on poole koormusega - ei jookse päris mõistusest tühjaks. Esimesed kolm nädalat tööl saavad homsega läbi. Nüüdsest peab hakkama tunde veidi huvitavamaks tegema. Seni veel kriitikat pole saanud, kuid tunnen, et on vajadus.
Teine töökoht-kool on lihtsalt vaheldus - saab aju puhata. Saab olla hea inimene.

Kultuurist ja eluolust.
Suve lõpul sai õpitud selgeks üks eluvajalik oskus - ujumine. Lapsest saati vett kartnuna oli see mu üks suuremaid saavutusi sellel aastal. Kes ütles, et vanale koerale trikke ei õpeta.
Teatris sai ka käidud - lausa 5 korda suve jooksul.
Minu edetabel:
*Kristjan Üksküla "Kiivad armastajad" - Totaalne pärl mu teatrisuves, eriti arvestades seda, et ma ei oodanud eriti midagi (peale hea etenduse loomulikult). Väga hästi väljamängitud komöödia, kus kõik oli paigas. Kaasaarvatud see, et poldud punnitatud lihtsalt mingi tükk valmis, nagu suveetenduste puhul tihti on. Lisaks lage taevas, soe ilm ja paduvihm etenduse lõpus, mis tegid väga hea etenduse jälgimise veelgi mõnusamaks. Tore päev - Tol päeval sai Tallinnas veel Kumus neoimpressioniste vaatamas käidud ja Villa Thais söödud.
*R.A.A.A.M "Jõud" (ei nõustu eriti kritiseerijatega, kuid mõjutegurid ja etendusepäev ei pruugi samad olla). Mulle just meeldis etendus tagamõtte lihtsus. Iga inimese sees on erinevad jõud, kuid kui me oleme segaduses ja ei oska neid juhtida, siis saabub üleüldine segadus - süda valutab ja mõistus on sassis. Endal ka vahel selline tunne olnud. Nüüd sai küll hea etendus raskestimõistetavasse lausesse kokku võetud. Meelde jäid ka Jäneda Pulli talli pääsukesed. Süüa sai Musta Täku Tallis. Lisaks peab mainima, et Piibe maantee meeldib mulle rohkem kui Tallinn-Tartu mnt.
*Emajõe suveteatri "Põrgupõhja uus vanapagan" - natuke "suveteaterlik" ettevõtmine, kuid siiski oli vaatamist küll. Eriti meeldis etenduse paik Toomkiriku varemeis, värske õhk ja lavakujundus. Etenduski oli hea. Annab rumal (ja liiga heatahtlik sõrme), võtab tark (ja pahatahtlik) käe - Palju sai üle kanda tänapäeva ellu. "Mõni mõtleb, et on kurat, kuid on parem kui tavaline inimene; teine mõtleb, et on inimene, kuid tegelikult on kurat". Või kuidas see lause nüüd käiski.
*Kalevipoja Suveteater 2010 Kääpal - "Välek". Kuigi peaks olema väljapool arvestust, kuid kui arvestada nüüd etenduste eelarveid ja nimesid, siis on minupoolt koht selline. Mulle meeldib mõte kui teater tuleb külla, st. küla teeb teatrit. Koos tuntumate nimedaga - lavastaja Veikko Täär, Mart Toome jt - said noored kõigega ilusti hakkama. Jummijumal oli nii vägev, et suutis vihma ja tormituulegi taevast välja ajada nii enne kui peale etendust.
*Rakvere Teater "Kadunud tsirkus". Esimene suvetükk ja kõige suuremate ootustega. Võibolla sai end liialt ülesköetud. No mõte oli sees, hea muusika, head näitlejad (ja lauljad), kuid siiski jättis veidi pooliku mulje. Et poldud suudetud kõike lõplikult läbi mõelda ja natuke tundus, et oleks olnud kerge käega tehtud. Kuid mulle suuresplaanis meeldis nagu kõik teised tükid.
Naljakas oli see, et igal etendusel (va Välek, kus oli teine rida) saime istuda esimeses reas ja keskel. Kogemused (ja õnn) on see selle võimalikuks teinud.

Esimeses reas sai vaadatud Draamafestivalil Linnateatri "Hecuba pärast" ja "Ma armastasin sakslast". Aprillis nähtud Hecuba oli niivõrd hea, et tekkis soov uuesti üle vaadata. Mulle meeldis ka teine kord väga, oli väga kaasakiskuv. Kuigi esimesel korral (Võru Kannel'is) oli suurem ootusärevus, et mis stseen nüüd järgneb. Kohustuslik tükk ütleks selle peale.
"Ma armastasin sakslast" tundus väga hea. Miks tundus? Sellepärast, et peale reedest tööpäeva olin ma nii väsinud, et nokkisin pool aega. Peale väikest unepausi jõudsin lõpu ära vaadata. Tahaks kunagi veel näha, natuke selgema peaga, sest mulle see osa etendusest, mida ma nägin, väga meeldis. Näide sellest, miks pole esimeses reas alati kõige sobivam istuda:D.

Nüüd peab tunde tegema hakkama. Kell on juba viis õhtul. Haigena (see nädal jah on pidevalt pea paks - vaheldumisi palavik, nohu, köha, häälekaotus. Huvitav mis edasi tuleb?) pole just kõige meeldivam. Täna on juba käidud koolis kui tööl koolis ja nüüd siis järgneb ettevalmistus kooliks. Edu mulle. Ja sulle!

suvi

2010-07-17T13:51:00.005+02:00

Suvi on tore, eriti siis, kui on aega, vahendeid ja võimalusi seda veeta.
Eile ärkasin kell 6, viisin ema tööle ja sõitsin Tartu. Vara tõusta on väga mõnus, mitte nagu täna, kui ma magasin kell pool 11ni. Kuigi magamine on ka tore tegevus. Panin siis pesu , peale seda vaibad pessu ja läksin Liina juurde hommikust sööma. Kell 9 hommikut süüa pole just väga eriskummaline, kuid kui olla juba kolm tundi tegevuses, siis tundub see lõunasöögina. Hiljem käisime veel Hansapäevadel, mis polnud veel hakanud, Supilinna, Kaubamajas ja turul.

Kotid kraami täis sõitsin üle nädala taas Elve poole maale. Mängisime sulgpalli ja käisime ujumas. Mina loomulikult oma sinise rõngaga, sest mine sa tea, mis vool toob. Hiljem sõime kukeseenepirukat, vaatasime telekat ja seiklesime natuke niisama=D No mõistus jõudis ikka ööseks koju, niivõrd kuivõrd. Ja nii me pärast keskööd magama jäimegi.

Täna oleme olesklenud, lugenud, söönud, noppinud maitseks vaarikaid ja mänginud Eesti mängu. Elve nupud olid seekord edukamad kui minu aga 2, 5 ja 6. koht on ka väärt tulemus. Nüüd tuleb oodata, mida õhtu pakub=)

roosa-lilla taevas võtab võimust

2010-07-15T21:25:00.006+02:00

Täna tuli kauaoodatud vihm. Koos välgu ja pauguga, tuulevaikuses. Õhk sai veidi puhtamaks, veidi, sest veidi puhtamaks annab veel minna. Esimene talutav päev. Pesin puhtaks vannitoa ja sauna, koristasin veidi sahvrit, jootsin koeri ja kanu, tõin laudas mune, lõhkusin paar puud, pesin pesu, kastsin kasvuhoonet, lugesin, mängisin palli ja passisin niisama. Kindlasti saab seda rida veel pikendada. Aga milleks, ega töö tegemata jää.
Või siis homsest jääb, kuna võtan taas tee Tartu poole. Millegipoolest on see linn tõmbav, mõnikord nii tõmbav, et eksib öössegi ära. Igatahes hommikul on enne kuut äratus, et munad karpi panna, väike amps teha ja siis rooli keerates tagasi sooja Tartu, kust jälle on hea ära sõita.

pÄikesekiir

2010-07-14T16:07:00.003+02:00

Nii väsinud pole tükimat aega olnud. Eile suutsin vaid 7 tundi ärkvel olla, täna küll juba 6 aga kisub vaikselt voodi poole. Vahepeal olen põldu harinud, lehe järel käinud, autot pesnud, koeri jootnud, raamatut lugenud ja niisama olesklenud.
Ilmajaamast öeldi, et ööpäeva keskmine temperatuur on 27 C. Nad on vist seda minu toas käinud mõõtmas, sest siin on ka kogu aeg keskeltläbi 26-27 kraadi. Ja traditsiooniliselt olen maja jahedaimas toas. Nii, et arvestades, et elu on ilus nagu lill, siis praegu on lillede kasvamiseks päris ideaalsed tingimused. Kui vaid vihma tuleks veidi.

soojus

2010-07-12T23:14:00.003+02:00

Maal, kodus nagu aeg seisaks, kõik on vaikne rahulik muutumatu. Ei usu, et see halb oleks, aga hea suhtes ei suuda endaga kokku leppida. Käisin täna 2 km pikkusel jalutuskäigul, bussipeatusesse ja tagasi. Proovisin veidi joostagi, kuid lämbus surus kopsud kinni ja sinna see kiirem samm kaduski. Vähemalt üks kolmest viineripirukast kulutatud. Päeva ülejäänud söök peab ootama oma aega. Kuigi kui aus olla, siis ega täna midagi sisse ei läinudki. Palavus on väga kaalusõbralik.

Proovin tulutult saada Ilmatsalu Põhikooli kodulehele, et saata oma CV ajaloo ja ühiskonnaõpetaja ametikohale, või vähemalt näha täit kuulutust. Kuigi mul on rauad tules ka mujal, on siiski kindlam, kui kandideerida võimalikult erinevatele töökohtadele. Viimane aasta ülikoolis, loodetavasti, on ees ootamas. Ja miks mitte kulutada see töötegemisele. Nagu seegi. Ja oma õpitud ametil töötamine on palju suuremaks väljakutseks kui miski muu. Ootame siis veel natuke.

Siesta

2010-07-12T12:11:00.009+02:00

Pean lõunamaalase kombel lõunast puhketundi ja pühin särgikraega higi. Heaks näiteks, et ilm on päris palav - tahtsin kohvile eileostatud kohvikoort peale valada, aga see oli külmikus paksuks ja tükki läinud. Ja nii pidin ka uue kohvi tegema. No õigemini jäi see hommikul mul korraks, umbes pooleks tunniks lauale seisma. Nii vähe on siis õnneks vaja. Aga pole hullu - nädal külmkapis puhanud piim aitab välja:=)

Neljapäeval ostetud koduõlu, mis pikalt soojas külmakastis seisis ja reede õhtul kambakesi ära lahendati, saadab siiani vaikselt terviseid.

Vihmaootus

2010-07-10T08:51:00.008+02:00

Aeg möödub jube kiiresti. Vahel ei panegi tähele, kuidas nädalapäevad mööduvad, kuidas kevadest saab suvi ja kätte jõudis kuum juuli. Küllap võib selles mõnevõrra süüdistada kiireid päevi, mis alles hommikul endale tagasi mõtlema sunnivad. Samas võib see olla seotud laiskusega, mis tekitab tunde või mõtte, et päevi ei maksagi lugeda, kuna need niikuinii mööduvad. Igatahes on praegu üks juuli kuum hommik.
Vahepeal on kool läbi saanud, selleks aastaks. Töö-kool-töö... režiim oli omamoodi mõnus. Mõistlikult piiritletud aeg nõuab mõistlikku tegutsemist, mõistlikult puhkamist ja läbi selle säilibki inimene paremini. Vähemalt ma loodan, et see nii on. Kui töölkäimine oli seekord lihtsalt vajalik mõistlikkuse säilimiseks, siis kool sai eriti tugeva pingutamise osaliseks. Kuigi lõpp läks tänu järjestikkustele pingelangustele ja kokkuvõtmispüüetele veidi allamäge (sain oma magistriõppe esimese D kätte), siis võib tervet esimest uutmoodi aastat pidada edukaks.

Käinud olen ka mõnel etendusel alates aprillist: Tallinna Linnateatri "Hecuba pärast" Võru Kandlis, NO99 "Margarita ja meister" ning "Kes kardab Virginia Woolfi?" lisaks nende "Ühtne Eesti suurkogu" Saku Suurhallis. Vat Teater käis külas väikses Vanemuises "Ingel, Ingel, vii mind taeva"ga ja ise sai külas käidud Rakveres, kus selle aasta esimese suveetendusena sai nähtud "Kadunud tsirkus". Teiseks suveteatri tükiks tuli selle nädala alguses "Põrgupõhja uus vanapagan" Emajõe Suveteatrilt. Igal etendusel oli nii säravaid kohti kui ka mõni miinus (kui siis üldse), kuid kuna osad etendused jäävad juba kuutagusesse aega (ja kindlasti on minust teravama silmaga teatrihuvilisi), siis jätan oma arvamused parema meelega enda teada.

Nädala alguses lõppes selle aasta esimene suvelaager. Seekord siis minu vanemkasvataja rollis. Kõik läks nii ludinalt ja kiirelt, et tagasitee ihaldatud "tavaellu" tuli ootamatult kiiresti. Nüüd on siis vaja veel kannatada veel üks vahetus ära, mis nädalapärast algab. Loodetavasti tuleb see sama tegus ja tore.

Inimestele meeldib suvi, nii ka mulle. Ainult palavus on liiast. Nii siis võtsimegi Elve, Kadi ja Liinaga end kokku, pakkisime kotid ja sõitsime saartele veidi jahedamat ilma otsima. Seal me siis sõitsime ja sõime ja vaatasime vaatamisväärsusi ja puhkasime ja kõike muud. Kolm päeva, 1100 kilomeetrit, Tartu-Saaremaa-Hiiumaa-Haapsalu-Tartu möödus kiires ja rütmikas tempos. Järgmise korrani.

Nüüd siis tuleb süveneda taas argiellu. Eks sellelgi ole omad plussid:)

"Fuck the fuel economY"

2010-04-19T08:29:00.008+02:00

Kaks meest, 1 eesmärk - Päästkem Eesti naised 2010: Tartu-Valga-Riia-Kaunas-Varssavi-Poznan-Berliin-Hannover-Osnabrück-Amsterdam (3 tundi pausi ja 3 naist autole))-Amsterdam-Osnabrück-Hannover-Berliin-Poznan-Varssavi-Kaunas-Riia-Valga-Tartu. Start reedel kell 12.30, finiš pühapäeval kell 16.30 - ehk siis 52 tundi oolmõust nonstop sõitu. Ehk siis kõvasti üle 4000 km maanteed ja linnu u 45 tunni sõidu ja väikeste pausidega. Vähemalt saab nüüd 4 maad maailmas rohkem käiduks lugeda. Naaiiiss - meeleolukas lõpp toredale nädalale.

Praegu panen meelega loenguluusi - kerge väsimus on peal ja eelmine nädal ei saanud ükski päev kordagi korralikult puhata, õppida ega vabalt tunda. Kiire aeg nõuab kärpeid siit ja sealt. Õhtul tuleb tööle minna. Puhkama saab homme kell 8 ja nii kuni reede õhtuni.

Hea meel, et Elve kodus on! Mõtlen vaid, et kuhu ma küll oma juhiload pannud olen...Terve sõidu ajal mõtlesin, siiani ei mõika... 20 km enne Valka, kui minu viimane sõiduvahetus pidi lõppema, otsustas Latvijas Policija mu maha võtta. 10 minutit lasi meid autos praadida. Või siis 20 minutit, nagu tol hetkel tundus. Õnneks piirduti vaid soovitusega load järgmine kord kaasa võtta. Hea, et sellist asja Saksamaal ei toimunud:D

Meenutusi:

456

2010-03-26T19:56:00.005+02:00

Eile õhtul käisime Elvega, peale minu pikka koolipäeva (mis mulle meeldis), Genialistide klubis, kus esines Maian Kärmas saateansambliga. Täiendas väga mu meeldivat nädalat. Võin öelda, et see oli mu viimase aja parim kontsertelamus. Maian Kärmasel on väga puhas hääl, koos huvitava varjundiga. Ja saateansambel oli samuti tasemel. Laval oli nagu 7 instrumenti - 5 inimest (hääl, puhkpill, sünt, trummid ja bass), lisaks sõnad ja kooskõla. Ühesõnaga oli põnev kuulata. Ja Genklubi (spordi)saal on selliste kontsertide jaoks paras paik.

Kolmapäev koristasin tube, pesin pesu, õppisin ja peale kontrolltööd, hakkasime Elvega süüa tegema. Õhtuks oli klassiõdesid-vendi oodata ja kuigi lõpuks tulid ainult osad õed (vennad olid vaesekesed väsinud), siis ikkagi oli väga tore külalislahke olla. Kokku oli meid 6. Sõime ja siis otsutati telekat vaatama hakata (mis on küll üks väga vinge sotsialiseerija:). Õhtu lõppes Elve, Liina ja minu vahelise Euroopa mänguga. Esitati ka uus tellimus lauamänguõhtu näol.

Tänane päev on läinud "kättevõtmise" tähe all - läks pool päeva, enne kui suutsin raamatu kätte võtta. Nüüdseks olen juba osad tekstid suutnud läbi lugeda. Teisipäev ja kaks referaati on kohe-kohe ukse taga:D

vahel päike, vahel tuul, vaheaeg ja naerul suu

2010-03-22T13:09:00.004+02:00

Veedan peale konrolltööst aega arvuti seltsis ja mõtlen, et eelmine nädal oli päris tore. Kuna 3. kooliveerand sai koolides läbi, siis üle tüki aja saan ka mina selle üle rõõmu tunda. Nüüdne nädal tuleb puhkamiseks ja õppimiseks - nii tore.
Nädalas oli ka veidike kultuuri - kolmapäeval lõpetasin T. Õnnepalu "kevad ja suvi ja". Mulle päris meeldis, kuigi erilise luulesõbrana pole ma ennast kunagi tundnud. Proosast on lihtsalt kergem aru saada, kuigi luulet tajub paremini. Nii lugesingi mitu korda iga luuletuse läbi, et leida kas seal on veel midagi, mis märkamatuks jäi. Kahjuks või õnneks midagi otseselt meelde ei jäänud, kuid ehk on see heagi, kuna võimaldab kunagi luuleraamatu uuesti ette võtta. Nii 20 aasta pärast. Sest kuigi paljust asjust saab aru, siis siiski on kahju mõelda inimesest, kes peab elama pika elu, kuid on üksi. Vähemalt selline tunne jäi. Ja veel olukorras, kus on Sa, kelle poole nutta.
Nädalavahetusel käisime Viljandis, Sigridil on sünnipäev tulemas. Laupäeval astusime sisse Ugala teatrisse, kus Lavaka järjekordne lend (siiski minule otseselt esimene) pidas oma bakalureuselavastuse "Arkaadia" esietendust. Mul ei ole veel teatris ehk nii head silma, et tuua välja puudusi, nii võib öelda, et mulle jällegi meeldis. Mõte töötas kogu etenduse ajal, vahel oli naljakaski (mõnikord sai naerugi peale naerda, hea et teistelgi lõbus oli), ja mis kõige tähtsam - kuigi etendus kestis oma 3 tundi, siis oskas ta ikkagi õigel ajal ära lõppeda. Ehk siis ei pidanudki lõppu ootama, ta tuli ise. Tundub, et mõned ja natuke rohkem head näitlejad on valmis saamas, et järgmisele tasemele õppima minna.
Lõpetan enne kui hilja.

juku hakkas õppima

2010-03-14T20:24:00.005+02:00

Täna oli mõnus puhkepäev, võibolla liiga mõnus, sest laisaks muudab. Kiitsin täna oma kohvikannu, mille ma ostsin oma bakalaureuse lõpu puhul, et külalisi kostitada. Kullake on hästi vastu pidanud. Kiitmise käigus käis too plõks vastu kraanikausi serva ja siis kostis prõks. Pisukesest august nirises õrnalt purust vett. Positiivne on see, et saan nüüd kannule uue klaasi osta.

lumi langes lume peale, kokku sai hang - heinategu oodaku

2010-03-13T22:38:00.009+02:00

Alustaks seekord neljapäevast, kui pikka, kuid tavapärasemast veidi lühemat kooli-tööpäeva, juhtus olema aega, et Elvega kinno minna. Filmiks siis "Coco enne Chaneli". Päris toekas film, Audrey Tautou on jätkuvalt kena, no eks see toetas veidi filmi ka. Õhtul kulmineerus külm olek kõrge palavikuga.
Reede magasin poole 12ni (enne seda tund aega lugesin). Kerge palavik pani loenguluusi tegema. Koristasin,hiljem tegime süüa - ma keeksi, Elve soolast. Külla tulid Elve sõbranna ja ta kaasa. Õhtul vaatasime Eesti laulu ja rõõmustasime veidi ülepromotud "Rapuntzeli" teise koha üle (mitte halva pärast). "Siren" oli kuidagi kandvam, teistsugune, maikuus on vähemalt midagi suurelt kontserdilt oodata.
Täna hommikul, kui külalised lahkusid, siis läks Elve maalima, mina aga autole sisseoste tegema. Küll alles kulus seda piskut, mida nagu polekski. Hiljem käisime mulle pükse vaatamas (teatud piirkond kulub eriti ruttu), lõpuks saingi endale ühed, loodetavasti on oma esialgset hinda väärt. Hea, kui on olemas soodusmüük!
Veidi aja eest sai Egerti ja Sigritiga Baribali piljardisaalis käidud. Esimest korda. Polnud kõige hullem saal, kuid Trehv oli ikka kuidagi kodusem. Nüüd on aga vaja veidi õppida.

päikesepaiste

2010-03-10T11:11:00.005+02:00

Täna osutub hommikupoolik töövabaks. Hommikul nägin palju vaeva, et tööle saada - raske on jõuda 3-4 minutit varem väljasõitnud bussiga, kui ise ka veel jokutada. Nii ma siis pidingi kiirkõndi tegema, et õigel ajal kohale jõudma. ... Kuid no hoolealune, või õigemini tema ema otsustas kooli eirata. Juba mitu nädalat ootan, et ta oma paberid korda teeks, kuid no ega täiskasvanud inimest ei saa ka lõputult käsutada. Palju inimese edust oleneb ikka inimesest endast ka. Kuidas teha selgeks, et 1. klassi poiss, kes võiks käia, kasvab kunagi suureks ja üha raskem on ratastooli lükata. Igatahes peale ühte ja poolt tundi ootamist otsustasin läbi päikesepaiste koju kõndida. Õppimist on küllalt ja õhtul peab uuesti tööle minema.

Teine hea uudis on see, et hakkan stipendiumi saama. Elvel oli selle üle ka hea meel. Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus!

laavstoori

2010-03-10T00:18:00.005+02:00

Lugemisaasta sai kirja järgmise linnukese. Bram Stoker'i "Dracula" oli üks ütlemata tore raamat, mulle kohe väga meeldis. Kuna töö juures küsiti, kas ma filmi ka olen näinud, siis pidin vastama EI, sest viimasel ajal eriti ei tõmba nende poole. Siiski otsustasin oma vaba õhtu terviseks (trenn jäi ära) tõmmata endale paljudest "Dracula" käsitlustest vast tuntuma, F. F. Coppola 1992. aasta väljalaske.
Nüüd algab ring küsimusi, eesotsas - Kuidas mahutada 300 lehekülge tihedat ja head teksti kahe tunni sisse. Arvatavasti tuleb paljuski loobuda, kuid Coppola tore mees oskas veel (kuskilt "august") juurdegi lisada. Esialgu näis too kõik kuidagi poolik ja mööda, kuid mida aeg edasi, seda enam hakkasin filmi nautima. Inglise-iiri klassika Hollywoodlikus võtmes, võib asja kokku võtta. Ja kuigi see kõik tundus esialgu veidi vale ja moonutatud, siis lõpuks täitis selline ümberpööratus rolli - krahv Dracula sai inimlikumaks kui seda raamatus ning kuigi ma juba tükk aega loodan näha (minu filmide vaatamistihedust arvestades) ilma häpi endita Hollywoodi teost, siis praegune oli vähemalt stiilne (võrreldes isegi raamatu lõpuga, mis kuidagi ära vajus) . Väga mööda ja täiesti pihta ütleks selle filmi kohta.
Enne isgasugu filme soovitan ikkagi algtekstiga tutvuda, muidu võib natuke tõde/ tegelikkus nihkuda:D

Nii ma siin poole öö ajal istungi, endal õppimata. Aega on selle kiire asjaga!

reede, 26.

2010-02-26T18:53:00.004+02:00

Täna oli selle nädalavahetuse esimene päev. Peale asjaajamisi linnas, istusin nr. "7" bussi peale, et linna ääres häälega Viljandi poole sõita. Peale mõningast (10 minutit) ootamist, saingi Puhja liikuva auto peale. Veidi enne Rõhut oli päris kole vaatepilt - veok oli risti üle tee, ühe Chrysleri jäänused nina küljes. Jõudsime sinna ehk paar minutit peale õnnetust. Politseid ja kiirabi veel ei olnud. Veoauto juht oli küll verine, kuid tundus, et hakkas toibuma. Kuna Chryslerist polnud väga midagi alles jäänud, siis lootsin, et peale juhi pole seal kedagi (kõrvalistuja külge praktiliselt polnudki enam). Hiljem võis juhtunust (veebi)lehtedest lugeda. Ränk! No kõik on ikka nii juhustes kinni. Arvatavasti sõitis see naine minust Tartust väljasõidusul mööda. Mõni hetk varem...

Puhjas sain päris kiirelt järgmise auto peale. Hiljem koju oli päris naljakas kõndida (miski ju peab ka nalja tegema). Kodutee oli aetud lahti mööda põldu. Arvatavasti ootab soojemaid ilmasid, kui muld sulama hakkab. Kuna lund on juba nii palju alla tulnud ja hanged silmadeni, siis kohalik sahk "ei olevat suutnud" enam päris tee peal lund üle valli lükata. Jääb vaid loota sahajuhi mõistlikkusele tulevikus.

On öö

2010-02-25T01:20:00.003+02:00

Eesti sünnipäeva tähistamine täitis kõhtu ja oli meeleolukas. Palju õnne!
Maal (nagu igalpoolgi) on lund nii palju, et jagub säärikussegi. Kui tuleb kevad, siis muutub (maa)inimese elu hulga hõlpsamaks - Mis sest, et kaevud saavad vett täis, inimesed võivad seda ka keldrist ämbriga tuppa tuua.
Nüüd on kätte jõudnud öö, just sai õpitud, sportigi vaadatud, kell saab pool 2. Aeg minna linade vahele.

Värske lumi kriutsub paremini

2010-02-21T23:38:00.006+02:00

Pärast koolist ja tööst tihedat nädalat oli tore paariks päevaks selg sirgu lüüa ja veidi puhata. Kui eile oli meil suuremat sorti söömisepäev (tegime sh ka kaks pitsat põhjast katteni...head) ja enne seda linnatiir (Kaltsukas ja turg), siis täna oli paras vedelmine. Magasime, vaatasime telekat ja sõime eilseid jääke. Kui aga õhtu kätte jõudis, siis panime puhtamad riided selga ja läksime GEN-klubisse Von Krahli "PostUganda"t vaatama. Võtsime Oti ka kaasa, sest täispiletiga kattis kahe mehe kulud.
Päris äge oli, arvatavasti senine kõige eksperimentaalsem teatrikogemus minu jaoks. Kuigi vahel oli natuke piinlik ja tekkis ka mõtteid, mis on selle pointi point, siis lõpuks jäin minagi rahule. Ei tea, mida teised, aga ma arvutasin sõnades, et kas etenduse põhjal jäänud pilti saab üldistada üldkogumile. Šovinistlik feminism, või kuidas iganes asju nimetada. Igatahes oli parajalt lõbus, kõvasti ülekeeratud (mis ei ole üldse halb) ja mõtlemapanev tükk. Ja kui mitte väga mõelda tahta, siis kärab ka hästi. Homme (20.00) on sealsamas GEN-klubis taas. Soovitan ajusid ragistama minna (esireas ;)

Pahupidi jutt

2010-02-14T20:36:00.006+02:00

Ei teagi, kas järgnevat tasuks lugemisel alustada ülalt või alt. Kes soovib, võib pilgu peale visata.

Täna oli üks tõsine spordipäev. Kõik algas tegelt juba varem, eelmisel õhtul peale sauna. Või siis õigemini palju varem. Ehk siis saunas astusin kaalule ja voila, miinu maailmarekord oligi sündinud - 82 kilo, vaid 18 kilo sajani. Kuigi enensetunne on hea, siis peaksin vaikselt liigutama hakkama.
Lõunaajal kõndisime Elvega Saarele, kus ta tädititel peeti sünnipäevapiknikku. Selle toimumiseks oli oluline varjualusesse viiva tee lumest puhastamine, nii me tädimehega kahepeale (eks mõlemal on vaja alla võtta) rühkisimegi. Terassi ja selleni viiva tee tegin täiesti ise. Hiljem sõin jälle kõhu mõõdukalt täis.
See selleks, et täditütrel oli äkki klaverit vaja ja nii me siis mõni kilomeeter eemalt ta ära tõimegi. 5 mehega järsust trepist alla (mõte sellest oli õudsem kui tegelikkus), kuratlikult raske. Siis läbi talve Saarele ning seal neljakesti kolmandale korrusele. Muskel on nüüd nii suur.

Laupäeval oli mõnus puhkepäev. Ärkasin pool 11 (kui õigesti mäletan), veetsime hommikut ja kui Elve maalima ära olin viinud, siis passisin mõnuga. Hiljem käisime Taskus ja Zeppelinis, kus mõlemad leidsime endale asju, millele mõelda. Eriti ühed punased tennised, mille ma palgapäeval arvatavasti ära ostan.

Reede oli selle nädala esimene vaba päev. Hommikul ärkasin pooluimas kell 10, lugesin, koristasin tube ja vaatasin telekat. Pealelõunal sõitsin Elvele kooli järele ning siis algas pidu näljaajal. Kaubahalli majas, eks-kasiino ruumidesse on vahepeal tekkinud gruusia restoran Tbilisi. Sisseminnes ei tundunudki midagi erilist, kuid toit maitses väga hea. Võtsime mingi tomati-paprika-kana pajaroa, hatšaburi ja siis seašašlõki. Šašlõkk on muidu üks selline asi, millega võib väga pange panna, kuid seekordne oli väga hea. Polegi tükk aega midagi nii head saanud.
Seejärel liikusime Wernerisse koogile. Kõige parem asi, mis meil õnnestus saada oli Cappucino. Elve võttis kirju koera, ma mõtlesin proovida münditorti. Kui kirju koer oli enamvähem (kes tahab, siis võib minult või Elvelt paar korda paremat tellida...kõvad kokad siin:D), siis Wernerisugusest kohvikust münditorti küll ei osanud oodata. No ütleme, et alla keskmise, mündišokolaad selle peal oli küll väga hea.
Panin kaasa autole ja liitusin Egertiga, et minna Evele sünnipäevale. Kuigi mul oli paar päris head kingitusideed, siis koos Egertiga ununesid need kõik ja nii me sisenesime Pepleri ühikasse minu õlude ja kahe krõpsupakika. Istumine ise oli tore, st. mida aeg edasi, seda toredamaks läks. Mõningaid asju vahele jättes, siis pean jälle mainima, et mulle laua- ja kaardimängud meeldivad. Vaatasime vahelduva eduga AloTV-d ja mängisime "Euroopa mängu", "Aliast", "Maffiat" ja kingituseks olnud "Saboteur"-i. Nii oligi kell 5, kui minekule asusin.

Neljapäev oli pideva langusega päev. Homikul kell pool 9 saksa keel tuli väga hästi välja, siis käisin korra tööl, siis taas loengusse, siis seminari, siis loengusse. Viimane oli niivõrd õudne, kas just loeng ise küll, kuid enesetunne seeeest väga. Muidugi häiris mind ka see, et õppejõud (keda ma ju ise väga hästi tunnen), rääkis nii kiiresti, et mul jooksis juhe kokku. Kuna ta oma loengumaterjale üles ei pane (ei kurda), siis tuli kõik üles kirjutada, kuid kui ma olin poole jõudnud üles kirjutada, siis tuli juba uus slaid ja lõpuks otsustasin loobuda - parem mitte midagi ja iseseisvalt juurde lugeda, kui hiljem pooliku ja ebamäärasele materjalile lootma jääda. Kuna ma juba poolenisti magasin, siis otsustasin viimasest loengust looduda ja koju minna. Kui loeng enne kaheksat lõppes, siis ma juba kodus olin voodis.

Kolmapäev oli loenguvaba, seeeest tööd täis. Hommikust pealelõunani koolis, peale seda pool tundi kodus ja siis tööle hoidekasse. Kuigi tempo oli algul jube kiire, siis hiljem laabus kõik väga ladusalt. Koju jõudsin kell pool 11 õhtul. Õppisin veel kella 1ni saksa keelt ja siis keerasin magama.

Teisipäev töö, seejärel kooli. Eesti muinasaja õppejõud tundus ikka väga muhe sell olevat. Õhtul veel trenni.

Esmapäev algas kool. Vaesurina hankisin endale lisatöö.

Nüüd vist juba kordan varempostitatut. Tuleb hakata õppima, kuigi olümpia tundub palju huvitavam:)

küünlakuu

2010-02-08T20:55:00.004+02:00

Täna sai läbi mu kõige pikem vaheaeg kogu kooliskäimise aja jooksul. Kuu aega õpingutevaba. Lugemisaasta puhul sain selle aja jooksul hakkama 5 raamatuga. Lisaks varemnimetatutele sain eile läbi Remarque "Arc de Triomphe"-i ja siis "Ksenofoobia käsiraamat" - austerlased. Ehk siis alustasin vaikselt ühe kevadsemestri aine ettevalmistemist.
Semester ise tõotab tulla huvitav. Täna registreerisin end 9 eap-st maha, kuna sain endale lisatöökoha. Esmapäeval ja kolmapäeval 15-22 Maarja Kooli hoidekasse. Ehk saab kunagi ka öövahetusse. See vähendab natuke mu suurt vaba aega, mida mul "liiga palju" on. Nüüd ei ole ühtegi päeva, kus ma enne 6-t lõplikult koju jõuan. Esmapäevast neljapäevani algab töö-koolipäev 8 hommikul ja lõppeb 8-10 õhtul. Välja arvatud teisipäev, kus on lihtsalt peale tööd neljani kool ja siis kaheksani trenn. Reede on kergem, siis on vaid 1-2 loengut. Naaiiss. Mis sest, et päevad pikad - mulle õppimine järjest enam meeldib:) Kahju vaid, et kodusolemise aeg väheseks jääb. Haridus ongi kallis, kasvõi siis kui selleks peab kõrvalt tööl käima.

Tagasivaade

2010-01-24T04:38:00.005+02:00

Kuidagimoodi juhtus, et sattusin omaenda bloogi lugema ja nii otsast alguseni. Päris naljakas on mõnesid asju lugeda - nt kui "lüüriline" ma alguses olin, või kuidas mingi teema on tegelikkuses edasi arenenud. Muidugi ka pikad "loomingud", nt. Peep jne. Ja oma neli ja pool tundi ongi läinud.
Täna olen terve päeva millegagi tegelenud. Hommikul jälgisin suusatajate lustakat matka Volga kallastel, siis käisin väljas puid toomas ja uusi radu lahti lükkamas. Lõpuks hakkas palavgi.
Päev on aga möödunud suuresti torumehe ametis. Väikeste puhkustega olen soojendanud kuumapüstoliga orusid ja torudesse sooja vett sisse valanud. Kella kolmest 12ni ja ei mingit tolku. Tuleb vast kevadet ootama jääda. Õnneks osa veest ikka liigub, seeeest mõnda aega saab end kodurahvas kausist pesta.
Ja nii väsinult ma arvutisse maandusingi. Ja hetkel ei olegi und, kuigi magama peaks. Kell saab kohe 5.

Pimeduse taustal kuu

2010-01-21T21:42:00.001+02:00

Tänane õhtu oli väga kasulik. Aitäh:)

Tuli tali, on tali...

2010-01-20T21:27:00.005+02:00

Tänane päev on möödunud külma, viineripirukate, kohvi, jääl liuglevate poiste ja "Meister ja Margarita" seltsis.

Lumeküllus

2010-01-18T12:00:00.005+02:00

Nüüd olen juba kolmandat päeva maal. Siin mu toas on küll isegi veidi jahedam kui linnas, kuid suures plaanis see ei häiri. On ju tuba kõige tuulepealsem ja kui sooja vaja, siis sean end selg ahju poole ja naudin olesklust. Muidugi on võimalus minna ka teistesse tubadesse, kus on soojem, maja teises otsas on vast sauna lähedusest väga soe. Kell sai just 12 ja selleks ajaks olen läbi saanud oma vaheaja esimese linnukese - O. Ruitlase "Kroonu". Pigem absurdne kui labane, samas suht elutruu ja ehk ka kurvameelselt naljakas, kohati väga naljakas. Mõnus lihtne lugemine. Nüüd natuke passin ja alustan siis taas H. Palametsa "Lugusid toonasest Tartust", mis mul nende mõnede päevadega juba poole peale on saadud. Mulle see meeldib. Kuna ma võtsin Tartust kaasa (mitte, et mul kodus raamatuid ei jätkuks) hulga kirjandust, siis võib öelda, et olen õiges tempos. Lihtsalt tuleb teha valikuid.
Reedel ja laupäevalgi oli pidu. Kristelit õnnitleti ja saadeti ära Austraaliasse. Oli omamoodi lõbus ja õpetlik. Hilisemas enesekohases analüüsis sain selgeks, et oli ikka üle keskmise pralle. Kõik algab seltskonnast.
Ei tea, kas on mõtet suurt tagasivaadet teha, kuid kuna mul hetkel nagunii paremat teha ei ole, siis võib ka.

Neljapäeval oli mu esimene, täiesti vaba päev selle semestri jooksul. Kuna tööle ei pidanud minema ja sess lõppes juba esmapäeval, siis nautisin tekkinud olukorda. Isegi seda, et vanainimese kombel ärkasin kell 7. Nii ma siis lugesin raamatut, tegin endale süüa ja jõin kohvi. Päeva naljaks võib pidada hetke kui helises telefon: "Tere, kas teie olete P. K.?"-"Jaa"- "Olen See ja See ja helistan teile "Lõuna politseiprefektuuri Liiklusjärelvalvest. Kas teil on punane VW Passat numbriga see ja see?"...Oioioi, mida ma nüüd teinud olen, mõtlesin endamisi. Sõitmas ma väga tihti ei käi, viimane pikem sõit oli jõulude ajal, kus lumetormis ei olnud võimalust erilisi kiirusi arendada. "Jaa"...No asi oli sellest, et meie kiitsukesele tänavale oli lõpuks jõudnud sahk ning auto oli vaja selle teelt kõrvaldada. Kuskil midagi kirjas polnud, keegi ei öelnud ka midagi. Info liigub meie majas päris kiiresti:D Aga kõigest selles oli kasu ka - sain end arvuti tagant üles, kuhu ma juba pooleks tunniks olin end istutanud ning poest sai kohvikoort ja kiirnuudleid. Ühikapäevad tulid lausa meelde...
Hiljem, kui kõht oli täis, siis vaatasin lisaks telekale aegamööda saha tegevust. Väikese jupi peale läks 1, 5 tundi. Lõpuks võtsin end kokku ja läksinVerekeskusesse verd andma . Peale seda veel raamatukoguralli. Valgustatud Tartu oli ikka väga ilus, vast selletõttu jõudsin alles kuueks koju. Seal oli valmis burgerikotletid ja nii me tegime endale ise hamburgereid. Maitses hea:)

Teisipäev ja kolmapäevad käisin tööl ning esmapäeval oli viimane eksam. Jube raske oli peale historiograafiaeksamit (5. 01) end kokku võtta. Olles u nädalaga (selle sees ka aastavahetus) läbi lugenud 25 teaduslikku artiklit ja neli korda mahuka loengukonspekti, siis peale eksami "C"-d võis endaga vägagi rahul olla, eriti peale saadud küsimusi. Alati võiks paremini minna... Ega peale kahepäevast õppimist ka Ajaloofilosoofia eksamgi raske polnud - vastasin kiireti oma kolmele küsimusele ära ja siis läksin kannatavaid kaaslasi vaadates kerge irvega koju. Siiski ajab närvi üks õppejõud, kes kuu peale vajalike tööde esitamist ei ole siiani mingit vastust saatnud, kasvõi a-la "Sain su töö kätte". Peaks tädile kirjutama. Aga suures plaanis mulle mu õpingud väga meeldivad. Nii ma siis ootangi juba uut semestrit. Minust on saanud tubli õpilane. Kuid lõpetaks õige selle igava leelotamise õpingute üle.

Sünnipäev läks rahulikult, käisime Elvega ta sõbrannal Raasikul külas ja siis järgmine päev tuulasime Tallinnas - Tüüpilne maainimese ring - Balti jaam -Vanalinn - Viru keskus - Solaris koos Komeediga - Vanalinn - Balti jaam. Hiljem rongijaamast pool tundi koju kõndides sai küll veidi külma, kuid see ei takistanud GEN-klubisse M. Kuningat kuulama. Nagu A. Arrost veel tol päeval vähe oleks olnud=D Lõbus oli.

Oma toredaid hetkeid meenutades veedangi ma oma päeva. Ilm on ilus, päike paistab. Täna on juba kasulikku suudetud teha - ajasin kaks esmapilgul kena jehoovatunnistajast naist oma tõrksusega ära. Mul oli neist isegi kahju, kuid kui näpp anda, siis ma usun, et läheb ka käsi. Selline mesijutt tuli neil suust, et anna olla. Seda tahaks küll teada, kus tuleb nende viitsimine või rahaline heaolu. Ma ei peagi kõigest maailma asjadest aru saama. Elu on niisamagi lill!

PS! Kes lugemisega lõppu jõudis võib end premeerida millegi heaga. Mina näiteks lähen söön ema sooja frikadellisuppi... .

Head uut!

2010-01-01T21:40:00.007+02:00

Nagu juhuslikult on ilmunud areenile uus, 2010. aasta. Siiamaani pole eriti kohale jõudnud, kui aus olla. Aga uskumatu nagu see on, mul oli üle tüki aja jõulutunne. Mitte küll selline nagu kunagi lapsena isaga kuuske toomas ja hiljem seal all olles, kuid mulle seekordsed jõulud väga meeldisid. Jõululaupäeva õhtul olin Elve pool. Sõime, jõime ja laulsime päkapikule. Sain päkapikult kenad särgid, kolakarbi, habemeajamisvahtu ja sikuti koos lisavidinatega, mille järgmisel päeval Peipsi peal järele proovisin. Kahjuks oli hommikuks jäässe suur lõhe tekkinud ja jää Venemaa poole ära rännanud. Kaldast kilomeetri kaugusel kala sel päeval ei olnud. Vähemalt sai selle aasta kalalkäikudega alustatud.
2. jõulupühal sõitsime läbi lumise Eesti Märjamaale ja päev hiljem koju Viljandimaale. Poleks elu sees arvanud, et Eestimaa võib nii ilus olla=D. Kodus oli mugav olla, kahjuks jääb linnaeluga äraharjudes sellest natuke väheks. Kui suvel on vähemalt midagi kaevata, siis praegu, talve lumistes tingimustes on raske endale tegevust leida. Jaanuari keskel proovin metsas endale rakendust saada, kuigi juba mitme aasta puud on ette tehtud. Sellegipoolest on kodus tore=) Ja uued kindad, maitseained, maasika-rabarberi moos ja muu hea kulusid ära küll, mis jõuluvana oli kuuse alla jätnud.
Paar päeva jälle Elve maal ja vanaaastaõhtu sai veedetud Tartus. Vaatasime Elve ja Angelikaga televiisorit, mängisime Aliast ja siis see hakkas. Võib vist öelda, et see aastavahetus oli minu jaoks seni kõige ilusama saluudiga. Peale seda sõitsime linna peale. Mina kui vanur keeldusin Illusiooni minemast ja nii vaatasime algul Plink-plonki (tühi saal) ja siis Püssirohu keldrisse. See aasta proovin ennast veidi nooremaks timmida ja ehk järgmisel vahetusel võtame Illusiooni ette. Muidu oli tore, eriti seltskond. Hiljem veel mängisime mälumängu doominot ja vist pool 7 hommikul saime koju magama.
Täna on viitsimatuse all päev möödunud. Enamik aega vaatasin telekat ja tegin süüa. Kuna raha on enamvähem 0 (palk otsustas detsembri lõpu asemel oma tulemisega viivitada), siis tuleb süüa vanasid väheseid varusid. Tegin praeube, sibula, küüslaugu ja tomatikastmes. Kõrvale haukasin kapsasalatit, praemuna ja piimakohvi ning voila - kõht saigi täis. Õnneks olen suutnud ka natuke lugeda. 26st kohustuslikust artiklist, mis 5. jaanuari eksamiks on vaja läbi lugeda, on 5 läbi. Nii, et homme algab tõsine tööaeg. Samuti hakkan homme köögivalamu ärajooksu lahti võtma. Asi on nii jube umbes ning ka natuke vale nurga all, et vajab rohkem tähelepanu. Ei kurda üldse - see aasta on aeg panna pidur mõttetule passimisele. Aeg on suureks saada! Kõike head=)

päev

2009-12-20T14:41:00.003+02:00

Eile oli üks huvitavamaid päevi, mis viimasel ajal on olnud. Üleeile õhtul läksime Elve poole. Sellise külmaga on maal väga ilus - puud on härmas ja õhk selge. Mitte nagu linnas, kus kütmisaurud pead uimastavad ja sool teel kõik pori tuppa toob. Enne pimedat käisime poistega rebaseid jahtima. Nüüd, kui ilma peab, saab varsti Peipsile kalale. Valged jõulud paistavad tulevat, ilus oli vaadata kuis taevast lund juurde tuleb.
Eile lõuna paiku käisime O. sünnipäeval, aga õhtul võtsin end kokku ja tulin tagasi Tartu - poistega pubitiiru tegema. Päris lõbus oli. Peale ühikasistumist, läksime alguses Illegard (mõnus nagu alati), siis Mäkdoonaldsisse ja peale terviseburkse Krooksu. Minu jaoks oli see esimene Krooksukogemus, mis kahjuks pettumuse kaasa tõi - suht mõttetu värk, selline madalalaubaline tundus. Sama oli ka Pool Kuus, esimene kord andis teadmise, et sinna väga tagasi ei viitsiks minna.
Seltskond aga oli loomulikult tore, kell 3 tuli kiirelt kätte. Kui hakkasin koju minema, siis sattusin ka tänu A.T-le ka Lodja jõulupeole. Lõbusad karvased inimesed on õigel kohal.
Koju jõudsin peale nelja.
Praegu proovin alustada ühiskonnaõpetuse kodutööd. Millegipärast juhtub nii olema, et ained, mis väga ei meeldi, olemuselt mõttetud (peaaegu) ja vähese mahuga, toovad kaasa ajuvabamad kodutööd. Võibolla on asi selles, et ma ei suutnud end millegipärast selle ainega "samastuda"? Igatahes oleks võinud seda ainet palju huvitavamalt anda, ma ei kujuta ette, mida ma saan hiljem sealt kasutada (va muidugi see, et nüüd ma tean, mis on õppekava=D)... Aga eks ülikool ole juba varemgi õpetanud, et tuleb mõistlikku kõrval ära teha palju "muud huvitavat", et edukalt edasi minna. Tegelikult ei tohiks väga suud pruukida, kuna õpingud on veel poolel teel ja mine tea veel, millega kokku tuleb puutuda...Seda, kas nutta või naerda näitab õhtu=D

hea päev

2009-12-14T23:46:00.002+02:00

Täna oli eriti hea päev. Kaks kontrolltööd ja üks eksam - KT-d sai tehtud väga positiivselt ja eksam oli B. Nohkar värk, nii et tuleb endaga rahul olla. Viimasel ajal on niivõrd palju pingeid olnud, et kohe palju parem on korraga olla. Mõni asi vajab siiski tulevikus lahendamist...

päev

2009-12-08T11:09:00.003+02:00

Ma saan paljudest asjadest aru, mõnedest ei saa. Raske on aru saada, kus läheb mõnede ja paljude piir. Lõpuks saan aga aru, et kõigest asjadest ei peagi aru saama ja igal asjal on lahendus. Ainult mina ei pea olema lahendaja. Teistel inimestel on ka tööd tarvis. Elu on ilus=)

KuSD

2009-11-20T16:14:00.008+02:00

KuSD, tavakeeli kuradi sotsiaaldarwinist on isend, keda võib meie ühiskonnas palju kohata. Neid on nii meeste, kui naiste hulgas, väga paljud lapsedki tunduvad oma edumeelsete KuSDidest vanematest õppust võtvat. Kui darwinistid püüavad seletada maaimas toimuvat, siis sotsiaaldarwinistid, eriti nende KuSDide tiib püüab seda lisaks seletamisele muuta. Alati "paremuse" suunas. Lisaks sellele on nad keskendunud inimkäitumise ja ühiskondliku heaolu valdkonnale.
Darwinismi üks põhilisi mõisteid on "looduslik valik". Kasutades meie kõigi head sõpra - Vikipeediat võib välja tuua kolm iseloomulikku joont:

Iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol.
Isendite paljunemisel tekib järglasi rohkem, kui saab piiratud ressursside tõttu ellu jääda.
Eksisteerib isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast ehk olelusvõitlus.

KuSDide järgi võib antud kolme joont käsitleda sedaviisi:

Iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol. Inimühiskond on mitmekesine - on väga edukad - eliit; tavaline inimene - kesklass ja osad edukamad proletariaadid; alamklass - lihttöölised, madala haridustasemega inimesed; alamalamklass - ühiskonnaheidikud - kodutud jne. KuSDe leidub rohkem eliidi, vähem keskklassi hulgas. Ka "edumeelsemad" alamklassist võivad sinna kuuluda. Niisiis on KuSDide sees ka omad lahterdused, kuid mitte alati üksteise vastu suunatud - alamKuSDid tahavad rohkem olla ülemKuSDide moodi, ülemKuSDidel pole neist tavaliselt sooja ega külma, peaasi, et kõik oleks ilus, st IDEAALne nagu ülemKuSDi maailm. Kui ei ole, siis KuSDid ei ole rahul. Kui IDEAALid ja võimalused, võivad ja peavadki ülem- ja alamKuSDide erinema, siis mõttelaadilt ollakse tavaliselt sarnased.
Isendite paljunemisel tekib järglasi rohkem, kui saab piiratud ressursside tõttu ellu jääda. Inimene on imetaja, kes paljuneb sugulisel teel. Et ära hoida soovimatut rasestumist PEAB inimene kasutama kondoomi vms vahendeid. Rumalamad meist, inimestest, ei ole sellest aru saanud - edukaid inimesi on liiga vähe (või siis KuSDide standarditele vastavalt), kuid siiski piisavalt, kuna KuSDid moodustavad ühiskonnast nähtava osa. Pigem on alamad klassid inimjõult suuremad. Siiski ei ole see KuSDide arvates üldse halb, kuna ühiskond peab toimima nii, nagu ta IDEAALis toimib. On vaja koristajaid, müüjaid, autopesijaid, bussijuhte, isegi õpetajaid on tarvis, sest kelle juures on KuSDi laps töö ajal. Ka haridus on tähtis. Alamalamklassi olemasolu on loomulik, sest ühiskonna hüved on piiratud ja kõigile ei jätku piisavalt ning ei ole mõeldud jätkumagi (alamKuSDid siiski salamisi loodavad, et rohkem jätkukus). Siiski on parem, kui nad KuSDi teele ei satu. KuSD, kelle "potensiaal" on suurem, ei taha kaotada oma ajurakke, nii tühise, kuid silmatorkava probleemi lahendamisel. Siiski asub suurel osal kohtumisjuhtudest KuSD olukorda "lahendama". Alamalamklassi liige, kohatu, ajatu, oimetu, on seegi kord sunnitud oma ajurakke kaotama, no neid, mis talle on jäänud.
Eksisteerib isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast ehk olelusvõitlus. KuSD on pigem indiviid kui rühmaliige, kuuludes siiski omaette, isegi silmaga äratuntavasse hulka. ÜlemKuSDid on tihti äratuntavamad. AlamKuSDe iseloomustab enamasti ülemKuSDide ja staatussümbolite matkimine. Kuid alati on erandeid, erendeid (siin saab edasi arendada darwinismi iseloomustavat 1. punkti). KuSDidel on enamasti kõrge enesehinnang, kehvematel juhtudel selle alaväärne sarnand-väljendus. Niisiis arvab KuSD, et parem olla KuSD, kui alamklass, kõige hullem alamalamklass. Kui ülemKuSDidel on enamasti antud teatud teatud "pärilikud", vahel ka ajupotensiaalsed eelised, siis alamKuSD peab ise hakkama saama. Keegi võidab niikuinii, kaotaja on nagunii kaotaja.

PS! KuSDide puhul ei pruugi olla (aju)potensiaal vastavuses erinevate intelligentsusnäitajatega (nt. sotiaalne intelligentsus)...olles tihtipeale isegi pöördvõrdelises seoses.

Miks ma kasutan praegu sellist stalinlike-leninlike-marksistlike käsitluste poolt ärarikutud Sotsialismuse teemat oma muidu nii igavas bloogis. Ei, see ei ole sellepärast, et võita oma ühiskonnakriitikaga odavat populaarsust, eriti praeguses Masu ajas. Lugu järgmine ja tegelikkuses üpris pikk ja mõtlemapanev:

Peale TÜ raamatukogu liikusin Lutsu, kuna mõnes mõttes on see paljudele tudengitele "avastamata" maailm ja sealt võib leida sellist kirjandust, mis muidu on TÜ-rmk-s otsas. Seal sain oma läbitöötamisvajavale kirjanduskuhilale mõnusa täienduse.
Hiljem "5" peal vaatasin aknast välja - tõesti oli parem seda soojast toast vaadata - kõik oli nii trööstu ja hall. November on minu meelest üks kõige mõttetuimaid kuid, ausalt öeldes. Ja bussis oli KuSDi teooria alusel kaks alamalamklassi inimest. Ilmselt polnud nad ammu sooja vett ja voodit tundnud, sest üle bussi lõhnas väga halvasti. Ega see meeldiv polnud, kuid no ilmad on külmad, ja nagu vana tõde ütleb "Iga vald peab oma sandid ise toitma" printsiibi alusel tundsid, ma usun enamik inimesi neile vaikselt kaasa. Siiski leidus üks inimene, minu arvates täiesti KuSD, kes asus KuSDi kombel asja "parandama"...Ehk siis äkki kostus üle bussi tagumisest nurgas vali nurin, mis inimese läheneded sõimuks kasvas:"Mis siin haiseb? Kes see haisukoll on siin? No teie kaks - kasige kohe bussist välja! Ma ütlen, kasige välja! Mis õigusega te ronite siia? Haisukollid. Kes teid lubab siia haisema? Enne võiksite end puhtaks pesta ju!..." no ja see ei lõppenud. Kui keegi üritas mehi, jah need olid Eestis tihtipeale nõrgema soo esindajad - mehed (vähemalt selles osas...sugudepsühholoogilist juttu siit õnneks-kahjuks minu poolt ei järgne), aidata, siis sai naisKuSD, kes tundus küll olevat keskKuSDide seast, sai ainult hoogu juurde. Olukord jäi kahjuks minu jaoks poolikuks, kuna kodupeatus sattus teepeale. Buss seisis tükk aega, mind lausa väga huvitab, mis sellest sai, kuid mulle tundus, et naisKuSD (arvatavasti veidi üle 50ne), jätkas oma "ristiretke".
Küsimused selle sotsiaaliateema juurde:

Mida oleksid sina teinud KuSDi rollis teisiti?
Kes, kas ja kuidas oleks pidanud kaitsma nö alamalamklassi?
Kuidas saaks kaitsta end sellises olukorras alamalamklassi liige? Nt. Aseta ennast antud rolli.
Kas ja kuidas alamalamklassi saab parandada, peita, eemaldada?
Nimeta 3 võimalust alamalamklassi püüdluses alamklassi jne suunas. ...........

oo -2 Oled sa KuSD või inimene?
oo -1 Mida oled sina elus head-halba teinud?
oo Mis muidu teed?

Nagu minagi - mul on loodetavasti Eesti suguses vabas riigis selleks õigus, oleks mina KuSDina (või mitte KuSDina) kasutanud võimalust vahetada bussi. Tartus on selleks head võimalused, bussiliiklus toimib. Lihtsalt on õnne vaja, et satuksid "bussiliinluse" rohelisse lainesse. Alamalamklassi liikmena oleks ma tundnud end jälle-tõrjutud inimesena (ah vahet pole, üks kord ees või taga...no on küll tegelt jah). Kõrvalseisja - inimesena oli mul piinlik. Kõik tänaseks!

päev

2009-11-20T13:28:00.004+02:00

Istun TÜ raamatukogus, ees on vähemalt 7 raamatut-artiklikogumikku, milles üritan orienteeruda. Oi kui tore oleks nad kõik niimoodi üksteise peale kuhjata ja endale padi teha, sest ilge väsimus on. Aga ei saa - esmapäevaks-teisipäevaks vaja esitada kaks esseed-referaati, millest esimese üle ma pead murrangi. Õnneks on esimesed tekstid loetud ja mingisugune kontesptsioon-orientiir on olemas. Kui seda pole, siis vist nutaks kodus. Ja uskumatu, kuigi polegi veel viimane päev - viimase päeva tegudemees räägib, siis tunne on küll selline, et too õuduke on kätte jõudnud. Sest 6-8 lehekülge ajalofilosoofilist juttu ja 5 lehekülge muud head kraami on veel trükkimata.
Võtsin eile kasutusele märkmiku, mille ma ärastasin suvel laagris olles - kohe teine tunne on oma mõtteid paberile kirjutada, kui neid kuskile digitaalselt trükkida. Neil tunduvad kohe mõte sees olevat ja endalgi südamelähedasemad.

Vanemuise mäest üles ronides, oli natuke peale asfalteeritavat risti selline söögiisutekitaja, et anna olla. Keegi oli kassipojast üle sõitnud ja siis selle kallal askeldasid linna palgal olevad varesed. Tundus suht värske olevat veel.

Selline siia-sinna, kooli-tööle nädalarutiin hakkab vaikselt ära väsitama. Alati on midagi teha, hilja saab magama ja hommik on enne 7t äratus. Unevõlg on juba tekkinud enda ees. Ja koguaeg on selline tunne, et kõik tähtajad on kohe-kohe ukse taga. Nii ei olegi aega puhata - magamine tundub kohati ajaraisk, puhkan enamasti silmad lahti oleledes, vaheldust otsides, mis pea taas järje peale viib. Eksamiplaani olen teinud selliseks, et enne poolt detsembrit tahaks enamike asjadega lõpule jõuda, viimase, tundub, et suurema pähkli olen jätnud kohe jaanuari alguseks. Nii, et esialgsete plaanidega peaks 5. jaanuaril see semester lõppema. Saab hakata juba vaikselt Krulli "piiblit" lugema:D

Ilm on ilus, eriti akna all soojas ruumis olles - vihma ladistab - Ühesõnaga ideaalne november. Mulle meeldib, kui plaanist asja saab.

Ajaloo objektiivsuse-subjektiivsuse-objektiivsuse kallale...

(puhke)päev

2009-11-15T10:33:00.005+02:00

Tore on taas oma maal olla, saab natuke puhata...no niivõrd-kuivõrd.

Nagu tavaliselt, on mu lemmik päeval - esmapäeval koolis 2 seminari ja üks kontrolltöö (+ veel 2 loengut lisaks). Nii ma loengi juba mitmendat päeva materjale. Ütleks, et natuke üle poole on veel minna. Õnneks hakkab selline ajurakkude sundmobilisatsioon varsti lõppema, vahepeal tuleb läbida "totaalse sõja periood" oma eksamite, seminaride, kontroll- ja kodutöödega. Lõbus.
Reedel sai esimene selle semestri aine läbi. Eksamil-vestlusel läks päris hästi - magistri esimene hinne on "A". Lisaks suutsin reedel end kokku võtta ja kandsin bakas tehtud lisaained üle. Nüüd siis on 120 EAP-st enne esimese semestri lõpu algust kirjas 18+6+0,25= 24,25 EAP. Uue aasta alguses peaks veel 33 lisanduma. Nii, et esimese semestriga on pmst pool teed mindud=)

Eile jõudsin peale lugemise ka muud teha - käisin metsas tööl. Tunne oli küll selline, et võiks rohkem käia, võhma jäi väheks. Lisaks suutsin palju väärtusliku aega "ära puhata".

Reedel olin taas põhiõpetaja, seekord ilma kõrvalise abita. Kõik jooksis tibens-tobens, olin täielikult graafikus, lisaks sain kõik asjad ära anda. Nii, et nüüd on mul kutsumus leitud. ja jaa
Selline nädal, kus peab lisaks koolile ka 4 päeva tööl käima, väsitab ära küll. Mitte, et ma vinguks - mul oli väga tore nädal. Eile, laupäeval lasin end vabaks ja magasin poole 11ni. Ei mäletagi enam, kunas ma viimati seda suutsin. Eks ma nüüd sa ehk pareminini aru inimestest, kes väsivad töönädalast niivõrd ära, et on pidevas unevajaduses. Puhata on vaja!

päev

2009-11-12T07:50:00.003+02:00

...algab. Kohe varsti saab kell 8 ja natuke peale seda asun ma loengu poole teele. Ja peale seda tuleb mul kolmeni teenida kodumaad - olen täna abiõpetaja. Mis kõige huvitavam - eile olin ma esimest korda päris õpetaja, õigemini asendasin teda. Uhke tunne ma ütleks. Nüüd on siis minu õpetajakarjäärile järgmine nurgakivi pandud.

päev

2009-11-06T21:52:00.005+02:00

Luumi tuli maaha ja valgeks lääks maa, nii kaks vääikest hanepoega välja ei saa. Naad iistuvad laudas, mis teha, on talv ja paaljajalu väljas on luumepeal halb...

Täna hommik oli positiivne üllatus nii palju lund näha. Osadel autodel veel talvekumme all ei olnud, nemad vingerdasid keset teed. Vahepeal oli endalgi tunne, et oleks võinud talvesaapad jalga panna...kuigi jah, tossuinimesena hindan mugavust eelkõige.
Käisime täna Lähtel ajalootundides. Edasipüüdlikumad meist tudengeist andsid ise ka tunde. Väga põnev ja õpetlik oli, loomulikult pani mõtlema ka...nt. teemal, kui palju jagada enda tähelepanu tunnidistsipliini - segajate ohjeldamise (kui klassis juhtub mõni väga tobe krõll olema) ja aine edasiandmise vahel. Teiseks pean ma suutma vähem sisemiselt närvi minna, kui ma mingit eriti tobedat krõlli näen, kui peaks ise klassi ette minema. Lisaks sellele, et õpilastele on kohati palju suuremad õigused klassis õpetaja ees (st. õpetajal puuduvad paljud võimalused ennast (või siis teisi õpilasi) kaitsmast) ...võiks ikka korralikult järele mõelda, et kui otstarbekas on "lootusetuid juhtumeid" klassist-klassi edasi tõsta. No alternatiive paluks selle jutu peale...

Eile ostsin endala kolm uut raamatut. Hommikul käisin antikvariaatides ja tõin endale Väikse Eesti-Saksa sõnaraamatu ja H. Kruusi "Eesti ajalugu kõige uuemal ajal", mis on 1928. aasta väljalase. Vedas, et nii odavalt asjad kätte sain. Peale tööd käisin Rahva Raamatus ja leidsin endale "Antiikmütoloogia ja-kultuur"'i, mida ma mõtlesin, et oleks olnud tore jõuludeks saada. Nii, et olen ennast jälle väliselt intelligentsemaks muutnud.
Eile õhtul sai ka köök enam vähem värvi alla (vaid radikas ja liistud vajavad värvi veel). Ilus kollane. Nüüd ootame aega, kui ka pvc-kate kohale jõuab ning siis võib kuulutada köögi avatuks. Vana roosa värv oli ikka suht mööda värk.

November toob endaga kaasa palju lugemist. Eriti historigraafia alal, mis suures plaanis maailmaruumi avardav, kuid praktilises plaanis enamvähem mitte vajalik ja kohati väga tuim. Selle asemel, et alustada õppetekstide lugemist, poen ma ilukirjanduse varju. "10 aastat hiljem" kolmas köide (5. ja 6. raamat) on käsil, lisaks alustasin kolmapäeval ka Orwelli "1984"'ga. Mul on tunne, et koos sellega suureneb enam ka motivatsioon end ka mujalt harida. Tahe on tähtis!

päev

2009-11-04T00:18:00.003+02:00

Täna oli üks tore päev - aina kestab ja kestab. Enne 7 sai üles tõustud, nüüd saab juba pool 1 öösel. Vähemalt algul oli tööl selline tunne, et keriks kööki tekkinud diivanile kerra (eriti kui hoolealune oli teraapiat saamas), kuid kuna sellel üks naisolevus luges raamatut, siis otsustasin mitte tüli norida. Päeva edenedes tuli eluvaim sisse ja nii ma passisingi kella kolmeni tööl. Peale seda kiirustasin koju, koorisin õunu ja tegin taigna - panin need vormi ja kihutasin toore koogiga trepist alla - maale sünnipäevale. Siiamaani on kõht täis, vaatan Simpsoneid ja mõtlen, et millal küll magama minna. Küll mina alles mõtlen palju.

päev

2009-10-29T18:19:00.003+02:00

Täna on olnud keskmiselt aktiivne päev.
Hommikul oli päris raske taas kell 7 tõusta, nii ma lasin äratust ikka mitu korda üle ja ärkasin veidi enne pool kaheksat. Saksa keel ei tundunudki nii raske kui kartsin, kuid ikka nägin hirmsalt vaeva, et tempos püsida - tähendab On vaja trenni teha.
Nii ma siis paningi veidi sportlikumad riided selga, salli kaela ja läksin tiiru tegema. Vahepeal oli päris imelik joosta ringi lühikestes pükstes ja üleskääritud käistega, eriti nähes jälgivaid kaaskodanike, kes enamasti olid ilmale vastavalt end riidesse pannud. Nii ma tiirutasingi mööda Karlovat ja Ropkat, et kokku tuli veidi üle 8 kilomeetri jooksumaad. Siin kandis on just sellepärast tore joosta, kuna autosid liigub mõõdukalt ja alati on võimalus kuskile kõrvaltänavale pöörata, et maad juurde võita. Ja praeguses + temperatuuris ei ole lühikene püks veel liiga jahedavõitu. Mõõdukalt soe.
Peale väikest puhkust tegin makarone hakklihaga. Tudengiroog missugune kukkus välja. Lisasin veel sibulat ja paprikat ja tomatit ja küüslauku ja sinki ning lõpptulemus oli väga maitsev. Nälgiv tudeng on ikka äge olla. Eilne õunakook maitses täna veel paremini.
Aga peale seda lagunes usinus ära ja siiamaani (oma kolm tundi) ma passin ja ootan motivatsiooni. Köök tarvis remontida. Kohe võtangi ennast käsile ja tassin köögikapid tühjaks, et anda seintele vabadust, mida nõuab värvimine.
On aga uskumatu, kuidas ma ei suuda võtta kokku end üheks väikseks kodutööks. Kolm nädalat tagasi, kui me Elvega Põhja-Eestis romantikat käisime tegemas, siis puudusin ühest seminarist, mille asemel pidin tegema lühikese kodutöö. Nüüd ei suuda end kokku võtta, et seda tegema hakata. Juba mitu nädalat. Saatsin igaks juhuks õppejõule täosustava küsimuse, et mida ma õigemini pidin tegema (et äkki hakkab mul ka koitma), kuid tema pole ka midagi vastanud. Päris huvitav seis, vähemalt homme on mul võimalus seda temalt endalt otse küsida.
Üksi kodus olla polegi tihti nii lõbus. Päris igav on...kuid ei saa mainimata jätta, et Elu on ikka lill!

päev

2009-10-28T18:36:00.004+02:00

Täna oli koogikolmapäev - tegin õunakooki. Kokkuvõttes päris hea, kuid arvestades, et sinna läks oma 4dl-i suhkurt ja 200g võid, siis üritasin end söömast tagasi hoida.
Avastasin täna, et olen viimase kahe nädala jooksul saanud hakkama 50 krooniga. Uskumatu kokkuhoidlikkus, eriti arvestades mind. Kui veel nii edasi läheb, siis tundub, et pean otsima endale veel ühe töökoha(kese) juurde.
Homsega saab suurem puhkus ka läbi. Praegu on mõttes plaan, et homme, olles loengust tagasi jõudnud, lähen ma üle pika aja taas jooksuringile. Teisipäevasest pallitrennist jääb natuke vajaka selleks, et saada endale sportlik keha - sikspäkk ja vähem rasva. Nüüd tunudb vaim selleks valmis olevat. Järgmine nädal, kui neljapäev on juba tööpäev, siis üritan oma jooksmised ära teha kas reedel või laupäeval. Ehk saan minagi kunagi ilusaks poisiks...st. meheks, arvestades juba mu kaelas rippuvat vanust.
Kuna viimased ajad on kuidagi kahtlaselt "masu" igas mõttes, siis laenutasin raamatukogust "Murphy seaduste täieliku kogu". Nüüd lähengi endasse uut eluvaimu süstima. Tschüüü-üs!

sügis

2009-10-28T10:36:00.004+02:00

Täna on järjekordne puhkepäev selle nädala jooksul. Kuna koolides on vaheajad ja Keelekeskuses "iseseisva õppe nädal", siis pole mulgi otseselt vaja kuhugi tormata. Eile käisin vaid trennis, üleeile oli lühike koolipäev (12-18). Nädalavahetus on suhteline passimine, raamatu lugemine ja kodutööde tegemine. Eelmine kolmapäev pidin olema asendusõpetaja, peale mida jäin õhtuks haigeks. Neljapäeval panin tööluusi ja reedel oli simulant taas jooksus. "Peeter Põllu päev" läks minu jaoks isegi korda, hiljem oli kuni kolmeni öösel Maarja Kooli juubelipidustused. Oli tore.

Nädalast ring tehtud...

puhkus

2009-10-16T09:24:00.003+02:00

Pikad hommikud on väga toredad, oleks neid vaid rohkem ja oskaks neid vaid efektiivsemalt ära kasutada. Täna ärkasin 7, lugesin raamatut, tukastasin tunni, sõin ja nüüd passin. Passimise asemel võiks nt õppida. Kuid nädal aega kiire-kiire-kiiret väsitab ära küll. Täna õhtul saab maale.

Mine valima!

2009-10-12T20:21:00.002+02:00

Mul juba käidud!

savisaar suures plaanis

2009-10-04T18:03:00.003+02:00

Eilse käigu Tallinnasse tagajärjed ulatusid tänasesse päeva, kui pidin saatma Taisto Liinidele kirja, sooviga saada raha. Nüüd ma ootan ja ootan ja ootan.
Käisime Elvega jälle teatris - No99 "Peavahetus". Minumeelest päris hea tükk, eriti koor andis väga palju etendusele juurde. Enne käisime linna peal aega veetmas - Elevandis lõunastamas ja uuel Vabaduse väljakul hängimas. Mulle seal päris meeldib. Ka ärakatsutud Vabadussammas tundus kenam kui eeldasin. Nüüd on inimestel vähemalt koht, kus saab istumas käia. Samuti saab näha Tallinna edusamme - kartuleid, küttepuid, rannapromenaadi (tulevast) ja Edgarit ennast. Mitte küll otse, kuid suurelt ekraanilt. Milline luksus.
Vahepeal jõudsin Viljandis ka ära käia. Kaisal oli sünnipäev. Kahjuks pidin enne ära minema, kui kringlit ja torti jagama hakati. Võimalik, et see oli vihje, et magusasöömine, mida ma peaaegu kuu aega ei teinud, tuleb uuesti peatada. Mõjus igatahes hästi - kohe roosam tunne.
Mulle meeldib üksi kodus olla!

köök

2009-10-01T16:28:00.004+02:00

Täna teen lihapalle, või õigemini ahjukotlette, või õigemini kuidas iganes. Tainast tuli nii palju, et saab kaks laari teha. Huvitav, mis nii suure koguse lihaga korraga peale hakata? Eks paistab, mis kokku kukub.
See nädal on olnud kiire-kiire-kiire. Esmapäeval jäi kaks loengut õnneks ära, niimoodi oli aega vahepeal Itaalia köögis söömas käia. Eile ja üleeile olid veidi rohkem mahti puhata, kuid kiire oli igaljuhul. Eriti Maarja kooli lohet mängides. Ai kui osavad lohetapjad ka on ilma sündinud, tabavad ikka õigeid kohti. Nagu kael. Õnneks lohe taltsus ise, päästjad õpetajad panid ta mõõgavendade eest puuri, kust see ära põgenes, et järgmine aasta taas naasta. Õhtul jõudis lohe end isegi trennis liigutada.
Eile käisime Elvega peale tööd kinos. Algul panin küll sõrad vastu, kuid kuna mul polnud nagunii midagi teha, otsustasin proovida. Päris normaalne oli. Nüüd on Elvega kahepeale plaan võtta ka mingi kokaraamat ja see täies mahus läbi kokata.
Praegu olen täielikult sooda, tahaks natuke omaette olla ja endamisi passida ja vaagida oma filosoofilise olemuse üle. Koju maale proovin nüüd homme sõita ja siis sealt rongiga laupäev Tallinasse teatrisse.

.

mina olengi vahetus

2009-09-24T15:43:00.003+02:00

Täna olen vallutanud Tartu neli silda. Peale saksa keelt (mis mulle jätkuvalt väga huvi pakub), pidi mul olema töö, mis aga õnneks-kahjuks ära jäi. Selle asemel kõndisin üle kaarsilla, et samma kohta asju viia. Kui olin jõudnud Uue silla juurde, siis tuli mulle meelde, et mul on kesklinnas botas paranduses, ja lipsti üle Uue silla sai kõnnitud. Tagasi üle jõe sain Turu silla kaudu. Töö juures jõin teed, sõin küpsist ja õuna ja tulin üle Sõpruse silla koju tagasi. Vot nii. Rohkem ei räägi!

patuelu

2009-09-23T21:32:00.005+02:00

Igasugused tervisliku toitumise aktivistid saavad nüüd ahhetada ja ohhetada - kell pool 11 õhtul sõime Otiga ahjukarbonaadist kõhu täis. Hea rasvane oli. Elve puges heaga magama, sest tema eas tüdrukutele nii hilja söömine ei ole hea. Nüüd ei tohi enne kella kahte magama minna. Eks tuleb siingi silm kinni pigistada!
Eile oli ka ohumärk, et mu magusasöömise null, mis oli pea kuu aega kestnud saab silmad pähe. Minnes realiseerima Kuukbuuki tasuta Itaalia kohvi, mis Rahva Raamatust saadud oli, tuli pähe ka võtta Brita ja Porgandi kooke. Nagu alati olid nad jube head. Paremad kui kohvi ise:D. Täna tööle jõudes oli kuskilt välja ilmunud realiseerimiskuupäev üle läinud Dove'i šokolaadid. Võtsin ise ka mitu tükki. Kui õhtul enne koju jõudmist käisin läbi Rimist, et piima osta (mitte, seda kõige odavamat) ja siis nägin šokolaadi. Ilus tume. Kuna mul oli taskus viimane 20 krooni, siis otsustasin raha täielikult laiaks lüüa. Ja nii ma saingi kohvi kõrvale šokolaadi pista. Patuvärk ma räägin. Sõin šokolaadi, jõin kohvi ja koorisin juurikaid lihale kõrvale. Eks siis poole seitsmest hakkasin juba praadi valmistama. Tasus ära:)

vesi katusel

2009-09-23T13:36:00.004+02:00

Nüüd on küll tunne, et mõte, mida kirjutada, on kokku jooksnud. Aga üritan sellest siiski üle olla.
Tundub, et rutiin on valmis. See tähendab, et väga enam midagi töönädalaplaani ei mahu - Esmapäeval 10-20 kool; Teisipäeval 8-13 töö, 6-8 trenn; Kolmapäeval 8-13 töö, 16-18 kool; Neljapäeval 8-10 kool, 11-13 töö; Reedel 12-18 kool. Muidugi on tühje auke, aga natuke vaba aega peab ka inimesel olema.
Osad inimesed kelgivad oma trennikogemustega, ma siis ei saa maha jääda. Eile koju jõudes avastasin, et teisipäeviti hakkab Salmes tavapärane trenn. Nii ma siis kohale jooksingi. Koos minuga oli trennis 2 inimest (see pidi olema vaid esimese korra viga), kuid kella kaheksaks oli suht väsimus peal. Tegime võrk- ja korvpalli harjutusi. Nüüd, kui teisipäeval rohkem rahvast hakkab trennis käima, siis on lootust, et ma saan jälle vormis keha, lisaks väga vormis ajule, mida kool vorbib.
Tööl on ka kõik ok! Poiss kuramus oli kogu aja maha salanud, et ta toega kõndida oskab. Nüüd käib siis pidev piinamine, varsti koolitan ta nii välja, et oskab ühel jalal tagurpidi sirgelt hüpata. Mitte, et see mingi näitaja oleks, aga siiski. Lahendab logaritmülesandeid ka kindlasti.
Töö ja kool vahel on pisuke paus, mida ma praegu utlibis veedan. Ega siin midagi targemat teha küll heltel pole kui lihtsalt passida, kuna koolitööd on esialgu tehtud, mingit kindlat raamatut lugema ei pea. Arvatavasti hakkan vene keelt harjutama. Tahan targaks saada!

peetruse lapsepõlv

2009-09-17T13:58:00.004+02:00

Tihti arutletakse selle üle, et mis on tähtsam - kas sisu või vorm. Ehk on see sama raske küsimus, kui kana-muna dilemma. Aga kui proovida leida seoseid kahe peaaegu samadimensioonilise küsimuse vahel, siis võib tulla mõningane selgus majja. Kana-muna puhul on muutujad kord vorm, kord sisu - muna sees peitub potensiaalne kana (muna - vorm, kana - sisu). Kui aga sisu hakkab oma elu elama (st. tibu koorub munast), siis on vaja teda pikkamisi ja kannatlikult kasvatada, et ta oleks piisavalt viljakas olemaks ise uute vormide looja. Luues on kana ise vorm, muna sisu. Kuni saab täis järjekordne ring.
Nii võib olla vaid hüpoteetiliselt, kuna selles valemis on olemata veel üks muutuja, kes seekord ei tee asja mitte raskemaks, vaid on viljakas lahendusi looma. Seda võib nimetada kukeks, kes küll ise ei loo vorme või sisusid, kuid kes on seeeest peaaegu sama tähtis kui on kana või muna. Kukk on kui muusa, mis viljastab vormi, et sellel oleks oma sisu, samas ta võib olla ka vormitäiteks, mille käekirja võib välja lugeda, kui munast koorub tibu - st. kui üks vorm muutub teiseks ja saab oma uue sisuga avalikuks teabeks. Nagu alati leidub mitte munevaid kanu ja ka kukki, kes ei suuda vormile mõtet anda. Ka mõte, mis on loodud munana võib olla tühi või mädanema läinud (kui seda liialt palju ula peal hoida).
Ühesõnaga leidub nii sisutühje vorme kui ka mõttetuid sisusid, mida võib lugeda looja vigadeks. Ega ma väidagi, et nad üdini halvad on. Osad on osadele väga armsad ja neist peetakse palju. Väga väärastunud vormide pildigalerii võid leida SIIT!

Täna käisin saksa keeles. Mulle järjest enam meeldib keeli õppida. Keskkoolis küll ei viitsinud. Nüüd on asi vabatahtlik ja jookseb ludinal.
Peale loengut siis kooli tööle ja nüüd peab kodus õppima hakkama, sest esmapäevaks on vähemalt kuues aines midagi teha. Jeii.

laevade pommitamine

2009-09-16T20:19:00.005+02:00

Täna oli pühalik päev - esimest korda sellel semestril, veelgi enam magistrantuuri ajal, panin ma loenguluusi - lihtsalt ei viitsinud peale tööd veel kooli minna, et seal kell kuus alles lahti saada. Eks see pidi ka üks kord juhtuma. Loodetavasti ei saa see harjumuseks...st. see ei saa harjumuseks.
Selle asemel käisin siseturul, sõin kõhu täis, vaatasin telekat, koristasin tube, pesin pesu ja õppisin. No mõnus oli olla lihtsalt. Homme hommik tuleb jälle kooli minna, peale mida tööle. Ikka päris tihe on mu graafik. Kuid siiski on liigagi palju passimiseks aega. Täna lükkasin meelega arvuti kaane kinni ja telekal hääle maha. Nii hea oli materjale lugeda. Pean seda tihedamalt tegema. Passimine on küll tore ja isegi vajalik, kuid mitte liialt.

laast pole liist!

2009-09-11T23:13:00.007+02:00

Tänasega sai läbi esimene täispikk koolinädal. Olen endaga väga rahul - kõik loengud on kohal käidud ja kaasa töötatud, koduski õpitud. Ühesõnaga täielik nohik.

Vahepeal on alanud ka "Draamafestival". Seni on nähtud 3 etendust. Pühapäeval oli "väikses Vanemuises" Endla "100 aastane laps", mis oli mõnus ja lihtne lastetükk. Ei käinud pinda ja oli minusugusele vanurilegi tore vaadata.
Kolmapäeval käisime Athenas vaatamas Theatrumi tükki "Linn". Ei tea, kas see oli pikk päev (etendus algas 20.00), liiga lavaalune istekoht või mis - natuke uimane oli olla. Aga suures plaanis oli tükk hea. Hakka või 30-ga algavaid aastaid kartma=D. Vaesed mehed, kellel on nii valus hingeelu. Vähemalt tükist sai sedamoodi järeldada. Lahati küll ühe mehe kriisi, kuid küllap olid ka teised meesnäitlejad grupis kannatajad - sellised räsitud nägid välja. Vähemalt rolli täites.
Või võib järeldada, et linnas elavad mehed on kriisile haavatavamad ja elavad seda valusamalt läbi. Nii - tuleb koostada endalgi plaan, kuidas vältida tulenevat keskeakriisi ja kui see lõpuks käes on, siis kuidas seda leevendada...

Täna oli siis R.A.A.A.M.-i "Vahepeatus". Kuigi Athena Pööningusaal on kohati umbne ja palavavõitu, siis suures plaanis on ta hubane. " Etenduse kohta polnud ma varem eriti infot otsinud, lihtsalt teadsin, et selline asi on olemas. Niisiis polnud mingeid eelootusi.
Täna on samamoodi pikk koolipäev olnud. Niisiis oli päris unine olla, kui ma lõpuks peaaegu hiljaks jäänuna teatrisse jõudsin. Kuid mida aeg edasi, seda enam hakkas "Vahepeatus" huvi tekitama. Tükk ise oli mõnusalt lihtsa keelega, st. arusaadav, kuid siiski mõtlemapanev ja lahendusiotsiv. Kui paljude etenduste (lavastuste) viga on see, et inimesi üritatakse kaasa tõmmata labaste naljadega, kohati roppustega (eriti ühe Tartu teatri puhul täheldatud, kus see on üks põhivõtteid), siis seekord oli kõik mõnusalt südamlik, lihtne. Iga tegelaskuju oli sümpaatene (sh. ka väga hästi välja mängitud), kohati tekitades kaastunnet, samuti veidi samastumist. Ega ma ise ka ideaalinimene pole.
Hea esimese vaatuse lõpuks oli uudishimu, et milline on kolme mehe minevik, kuhu lugu lõpuks välja jõuab. Teise vaatuse keskpaigaks oli igasugune unetunne kadunud. Tükist tuli nõnda palju elutarkust - Laast pole liist; Taastades täpid võid kaotada enda; Nõubadi luusis, bat vii aar the tsäämpions, Kõike kõnesid pole mõtet vastu võtta.
Kokkuvõttes üks mu paremaid teatriskäike läbi aegade. Edasi pole minul mõtet rääkida, sest teatrikriitika pole mu eriala. Kiitused ja soovitused.

Homme on taas uus päev, uue etendusega - hommikul näidatakse "väikses Vanemuises" Eesti Draamateatri "Lõputu kohvijoomine". Natuke olen varasemas elus arvustustega kokku puutunud - ühed kiidavad, teised laidavad, ehk peab ise selguse looma. Võibolla saan selgust ka selles, miks ma viimasel ajal selline kohvidante olen. Päevas läheb tavaliselt kann kohvi. Päris õudne. Võimalik, et see on ka põhjus, miks ma praegu, kui kell on öö, ehk siis 1.15, üleval olen. Ehk homme küllastun kohvijoomisest niivõrd, et hiljem ei tahagi enam:D

Ühesõnaga - homse päeva lõpuks olen ma tänavuse Draama programmist näinud kuute etendust. Ugala "Börs ja börsitar" ja NO99 "Kuidas seletada pilte surnud jänesele" on varem nähtud. Mõlemad olid head tükid, kuid sellist võimast positiivset emotsiooni kui täna, nad ei tekitanud. See tähendab - kes sa mind loed - "Mine teatrisse!"

Peale homset teatrit on minek maale, emake maa pakub värskes mullas kartulit. Head nädalavahetust!

guten abend

2009-09-07T19:44:00.001+02:00

Täna oli mõnusalt pikk koolipäev - 10.00-19.30. Vahepeal oli kaks tundi vaba aega, kuna üks loeng jäi ära. Selle aja jooksul käisin turul ja ostsin kolmelt vanamehelt kaks kilo kollaseid ploome. Neid ma loengute vaheaegadel järasingi, samal ajal kui "10 aastat hiljem" 2. köidet lugesin. Vahepeal tundus, et olen selle lugemisega jänni jäänud, kuid nüüd sain taas järje peale.
Lisaks kahele erinevale ajaloo historigraafia ainele ja ajaloofilosoofiale, on mul esmapäeviti nii saksa kui ka vene keel. Üks alustab päeva, teine lõpetab selle. Nii ma saangi targaks!

до свидания!

1=2

2009-09-02T10:10:00.003+02:00

Käes on taas aeg, kui on kohustus ärgata poole seitsme ümber. Ega viimaste nädalate valguses seda eriti raskeks ülesandeks ei saa pidada. Eile oli mingi erandlik päev, siis oli uni kella 9ni ja kohe oli seda tunda ka terves päevas - päev otsa oli selline pooluni.
Täna on järjekordselt olnud tegus päev, kuigi veel on vara otsustada, keskpäeva, kella 12ni on veel natuke aega. Lugesin, passisin arvutis, vaatasin telekat, käisin jooksmas. Kodu juurest Saekoja tänavale, sealt Raua, edasi Tehase-Tähe-Tehase-Võru-Kabeli-Keskkaar-Räni-Raja-Tamme pst-Aardla-(Ränilinna selver)-Aardla-Riia-(Kantri restoran ja tagasipöörd)- Riia-Riia ring-Riia-Raja-Soinaste-Aardla-Võru-Tehase-Kesk-Sõbra-Tähe-Kuu-Nõva-Kodu...Kokku tuli 11 kilomeetrit. Ja mis kõige huvitavam. Aega läks selleks enamvähem üks tund. Mina, kes pole suve jooksul eriti sporti teinud, olen siis päris heas vormis. Seisma jäin kaks korda paela sidudes ja korra poes käigul. Vonderful.
Koos sellega sai mu pikaajaline eesmärk - jooksta ülikooli ajal ära kõikides suuremates Tartu piiripuktides täienduse Valga maantee näol (mul on koguaeg tunne olnud, et Aardla ringiga lõppeb ka linn ära, nii et eksisin). Põhjapool emajõge olen kõik suuremad linnast väljasõidud juba vallutanud, kevadel vallutasin Võru tänava otsa, täna Valga mnt otsa. Nüüd on jäänud pmst vaid Viljandi ja Tallinna suunad (seal on vist kaks väljasõitu). Edeneb ühesõnaga.
Eile olin täielik köögi-Tuhkapriidu. Küpsetasin ühe maitva seene-köögivilja plaadipiruka ja veel seene-köögivilja pajaroa. Maitsesid mõlemad head. Täna on ülejääkide söömise päev.

Päev võib alata!

õis

2009-08-31T11:43:00.003+02:00

Täna on siis see imeline päev, kus algab järjekordne akadeemiline aasta. Kui ma hommikul pool 8, olles muud toimetused ära teinud, arvuti lahti lõin ja ÕISi sisse proovisin saada, siis oh üllatust - saingi! Nii tore! Kohe hakkasin ainetele registreerima... Praegu tundub, et teisipäev, kolmapäev ja reede on päris vabad päevad, neljapäeval on kool 8-10. Loodetavasti saan midagi juurde, muidu muutub elu natuke igavaks veel. Hakkan kodus korda looma ja süüa tegema, nii et kui teised koju jõuavad, on toit soe.
Täna hakkan oma uue eluülesandega harjutama - pesu juba peseb, hiljem teen pirukat ja pajarooga, koristan tube. Tuhkapriidu!
Eile hommikul tuli mõte minna seenele. Kolme tunniga, kaheksast üheteistkümneni, korjasime nelja peale kaks täis korvi ja kaks poolikut suuremat korvi. Mina olin pooliku korvi omanik, kuid kokkuvõttes jäin rahule. Hiljem kupatati seeni õhtuni välja. Kui me maalt pool seitse ära sõitsime, siis oli üks potitäis seeni veel täiesti keetmata. Minu roll oli Elvega kõik ära puhastada, samamoodi puhastasin varemkorjatud pohli. Igatahes lõpuks oli väsimus peal küll.

onu Ju ha ni salaunistus

2009-08-30T06:32:00.005+02:00

Vot eile oli üks tore päev - käisin Elistveres oravat, karu, kitsi ja põtru vaatamas. Peale selle toimus seal ühe riigiasutuse perepäev. No küll alles oli lõbus. Eriti lõbusaks teeb selle kõik asjaolu, et ma ei olnud seal niisama. Lisaks seebiviltimise, kartulitrüki (kaelasallidele) ja kalossimaalimise töötubadele oli rahvale, eriti selle pisemale kontingendile olemas ka lastenurk. Seal mina siis töötasingi, täiesti üksi. Sai joonistada ja loomapilte värvida ja voolida ja mikroskoobiga elukat (hiina ämblikut) uurida. Mis kõige huvitavam - lastenurga valdajaga sai juttu ajada.
Lisaks sai mõistatada. Kompimiskottides (ehk siis kotikestes) oli erinevad taimedega seotud moodustised, mille pidi ära arvama. See mäng meeldis eelkõige täiskasvanutele. Erilisteks pähkliteks võib nimetada pudiks näpitud pärnaõied ja kaseurvad, kummagi äraarvamise protsent oli imeväike=d. Aga kui vanemad eemale läksid (neil oli ka palju tegevust, nt sai V. Koržetsit vaatada) jäin lastega omapäi. Oi kui tore.
V. Koržets tegi koos kaaslastega süüa ka. Pliine, salatit, suppi, kama, grill- ja praelõhet. Teemaks oli siis kala, mis maitses väga hea ja lõpuks, kui keegi otsustas lauale tuua rabarberikoogi, siis oli kõigil kõhud täis ning kook jäigi enamasti söömata.

Peab ütlema, et hommik ongi õhtust targem. Nüüd, kui ma olen nädal aega mingil põhjusel enne kaheksat tõusnud, sis näen, et päeva jooksul jõuab kõike rohkem teha. Ka bloog elab taas, peaasi, et lugejaid jaguks.

Kool algab homme.

korilaselu

2009-08-29T07:37:00.004+02:00

Eile hommikul sai mu kallis punane auto oma passi uue templi, nii et järgmine aasta ootab ees uus ülevaatusele minek. Seda sõitsime tähistama me metsa, vahepeal võtsime Elve ka kaasa. Metsas oli pohli ja seeni, ja siis veel pohli. Pohli on kõikjal, terve maa on punane. Tegime Elvega ühele puule ringi ümber ja 5 liitrine ämber pohli oligi olemas. Järgmine kord kui metsa minek on, siis võtan kaasa kolm suurt musta prügikotti, et saak ära mahutada.
Seeni oli ka. Mitte küll nii palju, kuid ikka oli, vaatamata kuivusele, mis viimasel ajal metsas valitseb. Lõpuks läksime nii ahneks, et eksisime äragi, kuid peale ühte ringitegemist saime taas õige suuna kätte. Vahepeal sattusime ägedasse kuusesalusse, mille all oli pehme roheline samblavaip. Tunne oli, nagu oleks kuskil toas. Ja kuskil seal läks rada, karu jälgedega ning karu jälgi mööda edasi minnes oli meid ootamas suht värske kook, punased pohlad kärbestele maiustada. Või oli see hoopis põhi, mis kärbestele hästi maitses. Igatahes, tänavu tasub korilus end ära!

Kell on 8. 47, olen lugenud raamatut, söönud kõhu täis, nüüd jääb vaid pesus ära käia ja siis Elistvere poole teele - Onu Ju ha nit mängima. Aga sellest juba järgmine kord.

hommik

2009-08-28T08:37:00.003+02:00

Täna on siis seene- ja marjakorjamise päev. Ei tea palju nodi lõpuks kokku tuleb, aga loodetavasti suurtes kogustes, siis saab pühapäev Tartu tagasi minnes pohlamoosi ja marineeritud seeni vaaritada. Ja talvel saab süüa enda tehtud hoidiseid. On see alles uhke tunne.

Mul on tunne, et minu vanainimese hormoonid möllavad. Juba pikemat aega ärkan ma varakult, ikka enne kella kaheksat olen üleval. Ei ole tunnet ka, et tahaks kauem magada. Tõsi ta on, jõuab ka palju rohkem teha - Näiteks eile hommikul lugesin üheksani Bullerby lapsi, seejärel läksin õunu ja põllule saadusi korjama. Kell 11 ronisin laudalakka, viskasin kaks palli heina alla, tegin kanakarjale lauta uusi pehmeid pesi ja kui kell sai pool 12, siis oligi paras aeg taas Tartu poole sõita. Seal jõudsin veel süüa teha, jalgsi dekanaadist läbi käia ja siis taas teise maa peale sõita.
Küll mulle alles suvi meeldib!

maaka rõõmud

2009-08-26T21:07:00.003+02:00

Meil on nüüd ühe kuke peale 46 kana. Viimase kuu aja väetäiendused 15 valget+ 15 tänast pruuni kanakest panevad meie kireva kuke kindlasti valjemini kirema. Võibolla kuuldub see lõpuks ka minu kivivoodriga magamistuppa ära. Mäletan, et kunagi ma lapsena kuulsin isegi. Kuid meie praegune kukeke on vast nii vana, et vaevalt miski teda koidab. Aeg annab arutust, mida suudab teha 92 koivaline naistekari.

töömehe argipäev

2009-08-25T19:03:00.002+02:00

Täna olin jube maakas, linna ei sattunud kordagi. Selle asemel tegin tööd, nagu üks korralik (rõhk sõnal korralik) maakas ikka teeb. Päike, kukekire või oli see pissihäda, oli see, mis mind kell 8 üles äratas...ja edasi tuli viimased 80 lehekülge "10 aastat hiljem" esimesest köitest. Kuradima huvitava koha peal jäi pidama, nii ma lausa ootan aega, mil ma neljapäeval saan linna 2. köite juurde ( Tunnen end peaaegu juba nagu mingine hullunud Harry Pottery fänn). Eks pean kaks päeva Bullerby lastega taastutvust tegema.
See suvi olen ma muidu päris normaalselt lugenud - C. Ruiz Zafoni "Tuule vari" (soovitused kaasa), A. Dumas'i " Kolm musketäri" (elus juba 3. korda), "20 aastat hiljem" ja nüüd siis triloogia-triloogia "10 aastat hiljem" esimene köide. Kaks järgmist peavad järge ootama. Vahepeal oli Sass Henno "Elu algab täna", mis mind võrreldes "Mina olin siin" eriti ei liigutanud, selline väheütlev, kuid loetav. Lisaks veel A. Nothomb'i "Armastuse sõda", mis lisaks kunagisele "Jumala lapsepõlv"ele oli mõnus humoorikas täiendus, igatahes möödus jube kiirelt. Aaa, proovisin otsast alustada ka T. Pratchett'i lugemisega, seda "võlukunsti värv"i näol, nagu kunagi, kuid järjekordselt ei tulnud sellest midagi välja, lugemine sumbus 14.-lehekülje juures, rekord seegi. Kui ma kunagi intelligentsemaks saan, siis üritan jälle!

Kell 10 sõin hommikust ja alustasin töö tegemisega. Põletasin meie suurest oksarisuvarust suure, kuid protsentuaalselt veel pisikese osa ära, ei tea, kas tule lähedal olemine muutis pruuniks ka? Loodetavasti mitte nii pruuniks nagu osad inim-grill-broilerid. Aga jah, teemast kõrvalekaldumist ei saa tervitada. Lisaks sellele käisin Roosu laudast piima vinnamas (korralikud maakad teavad, et lisaks poele saab piima ka laudast), viisin 15 suurt marineeritud kurkide purki keldrisse ja nüüd, siin ma olen. Kell on vaevalt pool üheksa.

5 ja poole päeva pärast algab kool.

esmapäev

2009-08-24T17:00:00.003+02:00

Täna olen olnud tubli töömees ja vahtrapakke üksteise järel pooleks löönud. Vahepeal oli selline tunne, et mul jõudu üleliia, kuna vägagi hästi läksid pakud katki. Lõpuks sain oma kahtlustele kinnituse - lõin kirvevarre pooleks. Tegelt ei taha ma kogu süüd endale võtta, lihtsalt kirvevars oli valest puust tehtud. Kase asemel peab ikka toomingast tegema. (mitte, et ma mõnda 7-8 aasta jooksul ise teinud oleks).
Jubedasti ootan muidu ikka kooli, niiväga tahaks juba koolikott seljas loengusse minna. Ma ju juba magistratuuris, päris uhke, ma ütlen. Alles see oli, kui ma 15 aastat tagasi esimesse klassi läksin...Mul oli seljas roheline valge tikandi ja kikilipsukesega kampsun ning vist oli ka mingid popid pildiga sinised teksad. Ega tollest päevast väga midagi ei mäleta...ainuke, mis meeles on see, kuidas me klassikaaslastega hiljem, kui formaalsused läbi õue jooksma tormasime. Olid ajad...

Valmimisperiood

2009-08-18T11:46:00.003+02:00

Tatatatataa...suvi veel kestab, kuid kokkuvõtted nõuavad tegemist.
See suvi olen vist neli korda teatris käinud. Kõik head tükid.
Kaks korda käisin laagris, esimene vahetus oli tore, teine toredam.
Olen üle ootuste palju ujumas käinud, peaaegu tuleb välja.
Kaks korda olen välismaal käinud - Läti piiril ja Helsinkis.
Langevaid tähti sai näha 12. augustil.
Elvel oli sünnipäev, peale pidu, printsess oli vääriline.
...

Asjur

2009-07-16T15:17:00.004+02:00

Paar päeva tagasi otsustasin hakata bürokraatiaga võitlema. Nimelt olen otsustanud endale välja võidelda just sobivad magistratuuri õppeained ja selle, et koos ühe teaduskonna õppekavaga saan teha teisest vaid vajamineva.

Elu on põnev.

Peale viite tundi und....

2009-07-14T14:37:00.002+02:00

...ärkasin pool 7.

Pikkade magamistega ma vahel unustan, kui väga mulle hommikud meeldivad, eriti, kui hommikul on kuhugi minek...seda eriti soojemal ajal. Nii ma siis liikusingi poole 8se bussi peale. Päike paistis ja ilm oli soe ning liiklus oli mõnusalt hõre. Ja üle pika aja pika bussireisi ette võtnuna sain rahulikult lugeda ja vabalt olla. Hea kui vahel roolis ei pea olema.

....Kodutee....

Nüüd olen juba päris kaua kodus olnud. Käed-jalad on tööst väsinud, kõht on täis. Küll hiljem jõuab ka linnas käia.

Seiklustest

2009-07-13T23:42:00.006+02:00

Täna on olnud päris pikk päev.

Kell pool 9 ärkasin üles ja hakkasin raamatut lugema.
Kell 10 läksin sööma.
Peale seda pidin Elve poolt Tartu minema, kuid ei viitsinud väga.
Kell 12 polnud ma ikka liigutama hakanud.
Pool üks tegin minekut.
Käisin dekanaadis. No kuna ma olen kahele poole sisse saanud magistratuuri, siis püüdsid mind kolm naist ära rääkida , et ma ikka neile õppima läheksin ja et mu plaan kahte magistrit võtta on ikka nii suur tegemine, et ärgu ma seda ikka tehku. No eks ma ise suudan ka mõelda...nii ma vähemalt mõtlesin peale autosse istumist, kui kauplemise üle elanud.
Kell 2 läbi jõudsin laagri koosolekule. Kuna pole varem sellisel käinud (teissugustel küll ikka päris palju), siis mõtlesin, et too on nii tähtis üritus, et kõik kasvatajad on kohal. Aga ei...ainult pooled olid ja lõpuks ma sattusin nii teema kesksesse rolli, et minust tehti suur otsustaja ja rääkija..et mis laps kellele läheb ja mis toa keegi saab jne. No...seda ma küll alguses ei mõelnud, et nii läheb.
Peale pisikest pausi, kella kuue paiku, mõtlesin koju hääletada. Natuke enne 7 jõudsin siis linna piirile. Ja siis ma ootasin ja ootasin, ja mitte keegi mind ei tahtnud. Mäletamistmööda olen ikka esimese kümne minuti sees autole saanud..ju siis on mu hääletamiseõnn otsa saanud. no pool 8 otsustasin, et hääletan viis minutit veel (eesmärk oli Viljandis 20.40 bussile jõuda). Ja peataski auto: "Tere, ega te Viljandisse lähe?"..."Ei, ma sõidan Sanglasse, kui tahad, hüppa peale"..."Ei aitäh, ma ootan edasi"... Kui see auto ära läks, pidas kohe järgmine, mis sõitis Puhjasse...ja siis peale kolme möödasõitjat veel üks, kes sõitis Puhjasse, ja siis lõpuks veel üks, kes sõitis Puhjasse. No on alles nöök. 40 minutit passi niisama ja siis viimase 5 minutiga peatab 4 autot, mis kõik sõidavad vaid veidike edasi, jõudmata mu sihtpunkti. Juhtuski nii, nagu eelmine kord, kus ma Eerikalt tühjade kätega minema jalutasin.
Lisaks kõigele sai mu telefoniaku tühjaks. Õnneks olen ma suht kiire taibuga ja otsustasin bussiga Egerti poole sõita, kuna temal on minu telefonile sobivat akulaadijat (oma olin Elve poole jätnud). Läksin siis Lõunakeskuse ees "18" peale.... Küll see Tartu on ikka suur peaks mainima - kui bussipileti ostsin 17.49, siis Raatusele jõudsin enamvähem-täpselt 50 minutit hiljem. "Tunne kaunist kodulinna".
Kell pool 9 olin Egerti pool, vaatasime telekast iidseid piinamis- ja tapariistu...mille peale on küll tuldud... Peaks mainima, et traditsiooniline "kuul kuklasse", on nende kõrval küll humaansuse tipp.
Kell 12 jõudsin koju,
Nüüd on kell 1.

Homme hommikul tuleb varakult tõusta, kuna ei hakka end enam hääletamisega narrima ja lähen varase bussiga kodu poole.

Selleaastase (minu esimese) mõisamängu 10 kohustuslikku mõisat on läbitud! Vana-Vigala, Vasalemma, Ruila...Pärsti, Heimtali, Suure-Kõpu, Tihemetsa...Olustvere, Puurmani, Luua.
Mulle väga meeldis...järgmine aasta ehk suuremagi hooga ja ehk tuleb seeaasta veel mõisaid juurde - kaks mõisapäeva on veel.

uus algus

2009-07-06T13:09:00.003+02:00

Juba tükk aega olen mõelnud uuesti bloogi kirjutama hakata ja nüüd, kus mul kooliga on suht kombes, on just paras hetk.
Täna sai läbi selle aasta Maarja kooli esimene laagrivahetus. Võib öelda, et oli minu laagriajaloo seni lihtsaim vahetus. Väga tore oli pealekauba. Nüüd jääb vaid oodata juuli lõppu, kui uuesti laagripoole saab teele asuda.
Tänasest võib öelda ka, et minu õpingud jätkuvad Tartu Ülikooli magistratuuris, millisel kujul, eks seda näitab homne päev. Igatahes on mul praegu edukas aeg käsil.
Veidi kahju on sellest, et käes on juba juuli, kuid praegust ilusat suve tuleb nautida, isegi kui vihmale ja külmaks keerab, sest see ongi ju tegelikult Eesti suve mõte...

1. juuni

2009-06-01T19:02:00.000+02:00

Bloogivaba mai on läbi. Oli aeg.

2009-04-29T16:03:00.003+02:00

Eile käisime Elvega linna peal, Jaani kirikus oli Tõnis Mäe ja IbBoil'i kontsert. Pean end üsna kultuurseks inimeseks (kes tahab, võib vastu vaielda. samas on mul veel palju areneda), kuid Tõnis Mäge pole ma veel elujooksul kuulamas käinud. Ta on küll esinenud erinevatel laulupidudel jne, kuid seni pole olnud mitte mingisugust sihilikku kokkupuudet. Kusjuures, mulle väga meeldis, nii Mägi kui too InBoil. Üks laulis nii, et kogu kirik kajas ja kõrvad ärkasid üles, teine tinistas kitarri ja laulis ka vaikselt oma laulukesi. Paksude müüride kohta oli üritus mõnusalt vaba - mitte riidevaba (sest natuke jahe oli küll), vaid meeleoluvaba. Kahju päris, et otsa sai. Hiljem oli väga mõnus kevadsoojas õhtus läbi kesklinna jalutada!
Täna sain jälle targemaks - käisin Tartumaa haridustegelaste koosolekul, kus räägiti koolireformist ja õpilaste ettevõtlikkusest. No muidu oli kõik tore, kuid ma sain kinnitust, et mulle ei meeldi väga "müügiinimesed". Tobedus.

2009-04-27T07:57:00.003+02:00

On esmapäeva hommik, päike paistab, akent saab värske õhu doseerimiseks taas päev läbi lahti hoida. Kolme tunni pärast pean ma kõmpima maavalitsuse poole, et enda praktikale tuult tiibadesse ajada. Raamatukogustki peaks läbi käima, sest homme on eksam - uurimismeetodid pedagoogikas ittiiis. Vähemalt suutsin ma kodutööd õigel ajal esitada, päris põnevaks läks lõpuks. Poole tunniga läks kolm tööd teele, viimane jõudis viimasel minuti enne kraanide sulgemist.. see üks oli küll veidi puudulik, kuid see selleks. Elu on ilus!
Laupäeval, nagu ma juba varem välja reklaamisin, käisime me Elvega mingisugusel peol. Kusjuures, mulle meeldis peo ettevalmistus isegi natuke rohkem kui pidu ise. Ja kui palju seal süüa oli. Poleks espumisan varem tegudele rännanud, oleksin vist peo lõpuks olnud peagi lõhkev õhupall.
Pühapäev, ehk siis eile meeldis mulle veel enam. Veel ja veel olen ma öelnud, et 26. aprill ei sobi mulle, kuid seekord oli asi teistsugune. Asi oli arvatavasti seltskonnas, sest üle tüki aja saime Elvega vaid kahekesti ringi liikuda. Õhtusöök oli küll kolmele, kuid ka see oli väga hea - käisime nimelt Elevandis ja esmakordselt tellisin ma midagi tahket - sealiha nagu üks tõeline maamees ikka. Ja maitses hää, eriti koos mangolassi ja guaavimahlaga. Maainimese igapäevased rõõmud.
Kus me kultuurselt siis käisime... šopingtuuril rotermannis ja viru keskuses, hesburgeris söömas, vanalinna mööda , nevski katedraalis (oi, oli küll suur ja seest läikiv), aljoša juures lilli korjamas (krt. lilli ei olnudki veel - tulbid polnud veel õitsema hakanud. siiski oli seal mingi väike bande, väiksemat sorti miiting, kes ei suutnud austada aljoša mälestust ning kõnelesid liiga valjult mingis mitte eesti keeles. tegelt ma tean, et igal inimesel on oma iidolid ja minevik, kuid see selleks. ei taha oma bloogi väga targa jutuga risustada. muidu veel peetakse intelligentsekski).
Peale Elevanti võtsime siis suuna Draamateatri poole. Soe tuul paitas me lehvivaid juukseid. Kuskil oli tunda kirbet lõhna, mis oma eelmises elus oli olnud kellegi toidulaual või pesemisvesi. Tartuga võrreldes maailmalinn elas oma elu.
Nüüd kui luulenurk on läbi, siis ei hakka inimesi piinama pika, "Eesti matust" kirjeldava ja analüüsiva jutuga. Mulle meeldis, kuigi see polnud päris mu lemmik kivirähk, milleks võib lugeda RAAAMi "Keiserlikku kokka", kuid mis seal ikka. Vaikima pidin.
Vaikin.

Eellugu

2009-04-24T10:33:00.002+02:00

Nädalavahetus plaanib tulla päris huvitav, loomulikult seda enam, kui ma suudan oma kodutööd täna õhtuks valmis saada ja ära esitada.
Täna on töönädala viimane päev, tööd tuleb teha!
Homme on tore päev, eriti selletõttu, et on laupäev, mis mulle nädalapäevadest kõige enam meeldib. Homme on mingisugune pidu, kuhu me ka Elvega läheme. Loodetavasti tuleme tagasi ka.
Pühapäev, 26. aprill, pole mulle eriti kunagi meeldinud, igal aastal juhtub sellel päeval midagi. Igatahes ei tohi seeaasta hakata põdema ja tuleb täita oma Eesti rahva pühasid kohustusi. Nagu tavaliselt on sel päeval mineks Tallinnasse, Tõnismäe peenrale võõrasemasid korjama. Kui võõrasemasid pole, siis korjame sinililli. Kui lilled korjatud, siis läheme Elvega kohvikusse, tõstmaks teetassi kadund Aljoša mälestuseks. Olgu muld talle kerge.
Kui teetassid tühjad, täidame me nad uuesti, sest kann tuleb tühjaks juua - raha ei maksa tuulde lasta. Raha võib nt. kulutada kohvikuarve tasumiseks, peale mida läheme me Draamateatrisse. Seal toimub Eesti matus, st. etendus "Eesti matus". Mis seos on sellel etenduse varasema lillekorjamisega ja teejoomisega, seda me Elvega arutame tagasiteel Tartusse, sest bussis on kahtlaselt ebamugav magada ja vaim tuleb värske hoida, kuna esmapäeval on taas tööpäev...no mitte nagu reede, sest esmapäevad on nagu teada sinised ja reeded kuradist ning esmapäev on nädala esimene päev ja reede viies. Filosofeerivad mehed on ikka jummala seksikad, sellepärast ma seda praegu teengi!

2009-04-24T10:30:00.000+02:00

Vahetasin nahka.

kiirus juures

2009-04-20T15:53:00.002+02:00

Tahtejõuetus, tahtejõuetus on minu nimi. Mul on pmst veel 4 ainet ja bakatöö veel bakadiplomini minna, kuid vaevalt poolteist kuud enne lõputöö kaitsmist on peal täielik väsimus. Võibolla on see sellest, et ma sain öösel kell 3 magama, peale seda, kui olin kokku vorpinud 5 tunniga 3 uurimismeetodite kodutööd...3 on jäänud veel, üks on lisaks poolik, mida ma pole lihtsalt viitsinud eformularisse sisestada...ei teagi, kas mäletan selle kõiki funktsioone, kuna praktikumist on nii palju möödas...ah, mis ma hädaldan, muidu kasvab veel ädal alla. Täna pean veel juhendajaga kokkus saama, kuigi ma pole just väga palju jõudnud teha selles vallas...
Elve õnneks magab...magada on hea. Kui vaid mina praegu ei passiks...passimine on nõme, kuid pea ei lõika praegu üldse...kell on 17.03 ja veel on kaks tundi kokkusaamiseni...alleaaalleeeaaa

2009-04-13T08:11:00.003+02:00

Istun Uurimismeetodite praktikumis ja mängin bubblespinnerit, suht lebo on. Nädalavahetus oli väga tore - reedel sai üle tüki aja jalgpalli mängitud, laupäeval oli tore tööpäev, hilja õhtul, mingi 7 paiku, kutsus Elve mind enda poole kringlit sööma...naljapärast läksin ka. Käisin saunas, sõin viineripirukaid ja asusin sõitma. Kell oli mingi pool 8. Läbi Suure-Jaani ja Võhma ja Põltsamaa ja Jõgeva ja Palamuse jõudsin lõpuks Elve poole maale. Mulle nii väga meeldis see tee, mõnus kitsas ja suht sõitjatetühi, enamasti.
Muide, see jutt, mis siin praktikumis räägitakse, see on jummala segane, et arugi ei saa - ma natuke saan, kuid me kõik teeme aint seda järgi, mida õppejõud räägib ja ette teeb. 15 minutit veel, krt ma ei jõua bubblespinnerit ka nii mängida:D

Päeva

2009-04-07T16:15:00.002+02:00

Käisin täna Puiatus tunde vaatlemas, päris huvitav oli. Ikka on suur vahe, kes annab tunde, kas see, kes on õpilaste ees tegija, või siis keegi, keda kitseks hüütakse. Tagasi jõudes oli Elve söögi valmis teinud, nii armas temast...st. ta ongi nii armas!

Tripp

2009-03-28T19:05:00.003+02:00

Täna oli hiilgetore päev. Hommik oli nagu hommik ikka, nagu tavapäraselt oli kell 6.40...selle vahega, et täna oli laupäev, harjumustel on ikka suur mõjuvõim. Esimene positiivne asi oli/on see, et selle nädalavahetusega algab uus vormel-1 hooaeg. Kui mõtlema hakata, siis tänavune on mu juubeliaasta vormeliülekande ees - viieteistkümnes. Mul on olnud suht palju lemmikuid - Michael Schumacher (vaid siis kui ta noor oli ja Benettonis sõitis), Heinz-Harald Frenzen, Mika Hakkinen, David Coulthard, Kimi Raikkonen (kui McLarenis sõitis), Fernando Alonso, Lewis Hamilton...lisaks paljupalju pisemaid lemmikuid ... üks asi on olnud aga üks ja kindel peaasi, et keegi Ferrarile ära teeks. Tean küll, et Ferrari meeskond on üks F1-sümboleid, kuid see, kuidas läbi aja on omale erinevaid tiitleid ja punkte teenitud (tihti ka koos FIA abiga) mulle väga ei meeldi. Saan aru, et mäng on mäng ja mõningased "trikid" on lubatud, kuid mitte nii tihti nagu see on olnud.
Peale hommikuteed ja munahüüvet võtsime Elvega ette sõidu Võrumaale. Käisime Ränduri söögikohas hommist söömas ja siis peaaegu igas Võru peatänava kaltsus. Ühest nõudepoest saime väga ilusa tutt-uue teekannu, valge ja kena. Käisime veel Kreutzwaldi muuseumis, mis meile väga meeldis. Ka Rogosi mõis Haanjamaal nägi kobe välja.
Praegu aga sõiman Armeenia-Eesti mängus küljekohtuniku, kes "mittevärava" ära luges. Raisk....muidu mängivad Eestlased hästi:)

laupäev

2009-03-21T15:59:00.002+02:00

Tänane päev on nagu igavesti kestnud, kell on 16. Elve on sünnipäeval, mina tulin tund tagasi töölt. Nii tore on ärgata laupäeva hommikul kell 8 ja siis peale hommikusööki kodust välja minna, et veidi raha teenida. Neljaaastase järele on tore vaadata, vähemalt ei ütle tema, et ma veiderdan liigsalt, talle see lausa meeldib.
Praegu mõtlen, et kas minna täna Viljandisse, et Sigridile õnne soovida, või hooopis homme. Väsimus on peal ja nagunii jõuaks poolpimedas koju. Eks ma lõpuks mõtlen välja:)

Mittekohustus

2009-03-20T18:57:00.003+02:00

Istun Saimal ja ei tee midagi, peale passimise, lehmakommide õgimise ja mõtlemise, et mida ma küll võiks teha apelsinikoortega, mis on toolileenil. Elve kallike magab, eks tallegi ole und vaja.
Täna sõitsime peale pidujärgset hommikut Peipsi äärest Tartu. Esimest korda elus sattusin Kallaste ja Alatskivi kanti. Kevadpäikse paistmisel on nii tore autoga sõita - soe on nii sees kui ka väljas.
Aaa..kuidas pidu oli? Kuidas ma nüüd ütlen...Kas ma olen sellepärast vanamoodne, et ma suhtlen endast vanemate inimestega ((vanem tähendab ikkagi noorust (kui siis teist)), või on, et kuna ma olengi vanamoodne, siis ma sellepärast suhtlengi endast vanematega...või, et vahet pole, kui vana sa oled, inimese vanus ei mõjuta eriti inimese moodsust ega intelligentsust...ah, persse, mis ma pläran...hakkan parem lugema Lingreni ja Suteri "Pedagoogiline praktika koolipraktikas" - soovitan kõigile, hea mahukas öökapiraamat.

PS! Mulle väga meeldib mängida erinevaid mänge - alustades pallimängudest, lõpetades laua-/kaardimängudega. Meeldib nii üksi, Elvega või kellega iganes. Vahepeal on nii, et mida rohkem, seda uhkem, vahel jälle on üksi mängides hea ja rahulik teistest inimestest välja puhata.
Küllap kehtib praegu teooria, et inimesed, kes lapsena ei saanud oma isu täis mängida, need on ka täiskasvanuna mänguhimulisemad (või siis samast teooriast lähtudes: Inimesed, kes lapsena said oma isu täis mängida, ei ole nii mänguhimulised)...Aga mina arvan, et mängida pole kunagi hilja, ega sellest saa ka isu täis...kui siis lühiajaliselt).

Neljas päev

2009-03-12T09:33:00.003+02:00

Uih, väsimus on natuke peal, isegi kui olen saanud kella 9ni magada. Tegelikkusese on pisike pingelangus, sest eile sai meil läbi esimene sats Kaagvere koolitusi.
Kui alguses oli ilge kartus, et kuidas ikkagi hakkama saan ja kas mind seal ära ei sööda, siis tegelikkuses sain ise hästi hakkama (eriti rahul olen kahe viimase korraga) ja nahk jäi ka terveks. Aga muud nagu ei oskagi kirjutada...

Varakevad

2009-03-05T15:37:00.002+02:00

Tänasega kuulutan ma varakevade alanuks!

Kogutud teosed

2009-03-02T13:40:00.002+02:00

Käisin täna Vanemuises piletiteid nõudlemas. Jah, saja krooni eest käivad Vanemuise etendused kah. Ainuke asi, mis plaanipärane ei olnud, oli see, et pileteid pidi tund aega ootama, sest piletimüügiserver jooksis kokku. Vist oli ajaloo suurim seisak, mutid rääkisid, et viimane rekord oli max pool tundi. Vähemalt nüüd ma olen osa ajaloost, tunnistajana ja osalejana, mitte et ma muidu poleks.
Ilge väsimus on viimasel ajal kummitamas, eriti pole ka puhata saanud - siia-sinna läbi linna. Praegu pean seksuaalkoolituse teist ja kolmandat korda kokku panema hakkama. bai

Nädala õhtu

2009-02-15T21:47:00.003+02:00

Täna olin taas last hoidmas, käisime siis Anne raamatukogu taga künkal. See ei olnud väga hull, et mägi oli libe, vaid rohkem ajas närvi üks lapsevanem. Kui kunagi vana hea kambaga ühikas elasime, siis oli meil tavaliselt reegliks, et enne kell 19-t me poodi õlle järgi ei lähe, et siis on meil rohkem tõenäosust, et enamvähem kainena magama saame. Või siis on ütlus, et kes enne 12-t joob, on joodik. Aga... kui isa oma lapsega liumäele tuleb ja sealgi ei suuda ilma joomata, alko põues peidus, hakkama saada, siis seda võib juba nimetada joodikuks. Mis sest, et mitteminurahvusest inimesega tegu, see pole vabandus, nagu ka see, et oma suitsukonid liumäele visatakse. Pikka liugu, vastlad tulemas!

Päev

2009-02-14T20:55:00.002+02:00

Täna oli üsna lumine. Lumi oli maas ja lumi sadas taevast. Aga see jutt selleks, muustki rääkida:
Hommikul hakkasime sõitma Elistvere, loomapargi lahtiste uste päevadele, kus pidi esinema A. Turovski, keda meie auväärsed pidime Tartust sinna ja tagasi vedama, kuid kuna A. Turovski jäi oli jäänud haigeks, siis sõitsime pooltühja autoga, seeeest oli muidu tore, ka praegu, üht viimase aja pikemat lauset kirjutamas. Igatahes olid karu ja rebane ja ilvesed ja põder ja põhjapõdrad ja metssead ja hirved ja piisonid ja hamstrid ja merisead, kellest me varsti ühe endale võtame, koduloomaks nagu. Ja siis me sõitsime tagasi ja siis ma jäin korraks üksi koju ja siis ma vaatasin korvpalli ja siis me käisime söömas ja nüüd siis naudin sõbrapäeva vaikust. Head!

Igaks juhuks...

2009-02-06T16:19:00.000+02:00

...kirjutan oma selle aasta 14. sissekande ka ära, kuna täna on millegipärast reede ja ma just astusin ühed prillid kõveraks...

Kokkuvõte

2009-02-06T12:27:00.003+02:00

Pühapäeval taas Tartusse maandudes sain uuesti teada, et mul tuleb järgmised päevad Maarja koolis veeta, seekord siis 1. klassis, kus ma olen juba varem asendanud. Nüüd siis abiõpetaja asendaja, kes oli sunnitud olema õpetaja asendaja. Päris meeleolukas oli.
Mis meelde jäi? Vb see kui A, kes oli just 15 minutit tagasi vetsus käinud keset mänguhoogu ühe koha peal karglema hakkas ja äkitselt ääääööäöäääääääääööööääääää....tsorrrrrr, küll võib väikse inimese põis palju mahutada ja üldse pole ilus keset klassipõrandat niiviisi. Või siis E, kes on üldse kõigi lemmik oma sigadustega. Aga karistusmeetoditest ma parem ei räägi:D

Lõputööga astusin selle nädalaga suure sammu edasi, st. hakkasin lõpuks tegema midagi. Nüüd on tekkinud võimalus, et saan ehk seni enda jaoks kättesaamatusse Puiatussegi. Varsti näeb, aga esimese osa kokkuvõtted on juba olemas.
Lisaks pean end tõsisemalt kokku võtma ja Kaagvere koolitustega asjad paika panema. Õnneks on järgmine tähtaaeg - esmapäev paika pandud:d

Täna lähme Elvega Viljandisse, võttes Angelika kampa, et realiseerida tema jõulukink "Börs ja börsitar" Ugala teatris. Ugalas pole tükk aega käinud ka, viimane kord oli vist kusagil 2007 november, kui oli "Marilyn". Loodan tänasest paremat tükki, arvustustes on see vägagi head kaja leidnud.

Ikka osav

2009-01-28T10:10:00.005+02:00

Tegin jälle head süüa, igavaks juba hakkab muutuma...Mitte!

Eile õhtul olin haigeks jäämas. Pea lõhkus nii mis kole, kui voodisse sain, siis tulid külmavärinad ka, hea, et oksele ei tahtnud joosta. Päeval pesin otse kaevust veega autota, algul natuke külm oli, kuid hiljem harjus ära ja lõhkusin ühe vahtra jupid ka halgudeks. See vist võis põhjus olla.

Mis aga aitas? Kaalusin väga mitmete meetmete vahel. Esmalt mõtlesin, et ravimtee. Siis ma ei leidnud seda üles. Siis ma mõlesin paratsetamool. Siis ma sain teada, et ma ei tohiks seda võtta, vaid peaksin jalavanni ja ravimteed meega tegema. Siis ma otsustasin, et kuna paratsetamool on aidanud, siis võtan seda ja siis hiljem teed ka. Hiljem ei leidnud ma teed üles. Kui voodisse läksin, siis võtsin appi vana relva kõige halva vastu - "KOlm näppu"!
Kolm näppu on tehnika, kus paned kokku pöidla, nimetissõrme ja suure peetri. Samal ajal sa kordad endale tõsimeeli, et mida sa tahad saavutada, kõige parem on teha seda kolm korda (vähem on vähe ja rohkem on palju), kuid iga inimene on individuaalne ja nii võib ta lugeda enda soovi (kas mõttes või kõva häälega) nii mitu korda, kuni ta ise paremaks harvab. Mõnikord kui und ei tule võib nii end magama lugeda (nagu lambaid).
Ma siis korrutasin endale "Ma jään terveks, ma jään terveks, ma jään terveks!" ja "Ma ei jää haigeks, ma ei jää haigeks, ma ei jää haigeks!" ...ja voilaaa...praegu hommikul mul on hea olla, mitte midagi ei ole viga, isegi peavalu, mis oli terve eilse õhtu. Soovitan teilgi;)
Kolm näppu aitas mul edukalt sooritada kõik eksamid. Tee sinagi!

Kuid praegu on mul sisediskussioon, kas minna õue tööle või lugeda seksuaalkasvatusest. Vist hakkan lugema...

Palju Õnne!

2009-01-26T00:03:00.002+02:00

Olen viimasel ajal nii hästi süüa tegema hakanud, et vööümbermõõt ähvardab kasvada...
...kui nii edasi läheb, siis kunagi, kui tulevasest õpetaja või haridusteadlase ametist lõpuks kõrrini saab, siis avan oma resto...

2009-01-23T19:06:00.002+02:00

... kuhu ma jäingi. R tuli klassi ja pidin talle kogu aeg seletama, et miks ma arvutis mängin ja et ma internetist Kolin Mäkrei Kolme otsiks, siis ta saaks Markko Märtiniga või Martin Raua(m)ga sõita. Ma siis proovisin seletada, et internetis ei saa seda mängida...ja mängisin oma mängu edasi.
Süüa anti heeringakstet ja kardulat, neiude käest sain veel kaks õunapirukat ja ühe sooja porgandipiruka. Heeringakaste oli päris mõnus...Hiljem tantsisime ja laulsime ja nii mu töö sellekskorraks läbi saigi.
Mõtlen ise ka, et peaksin kuhugi tööle minema, kuna siis oleks rohkem millest rääkida. Muidu on kõik nii ühtemoodi...Ärkan, lähen loengusse, tulen koju, passin, söön, räägin juttu, pesen, lähen magama... ja nii uus ring. Tegelt on see jõhker üldistus minu poolt. Mul on väga tore, lihtsalt uudseid sündmusi tihti ei tule, või siis ei viitsi neist kirjutada. Aga kuna ma olen liiga kauaks passima jäänud, siis hakkan tegusaks.

M.rott

2009-01-23T11:23:00.002+02:00

Istun "vaikses tunnis" ja vaatan aknast välja. Taamal paistab viiekorruselise "paneelika" taga Tigutorn kõrgumas. Ikka väga lõbus võib olla neil 12 (või ei tea, palju praeguseks) korteriomanikul selles suures majas - hea vaade ja tühjus, tühjus, tühjus...
Täna käisime Vanemuise tänavas geoloogia ja zooloogia muuseumites. Tädid vaatasid suurte silmadega, kui meie ekskursioonirühm sisse astus, kuid eks nemadki harju kõigega. Muuseum ise sai suure kiiruga läbi vaadatud, D käevangus, kes alalõpmata laulis, nagu linnuke...Ohhoo R tuli klassi, side lõpp...

2009-01-22T22:38:00.002+02:00

Täna tegin õhtul omaloomingut - suure piruka, kus nii hakkliha, seeni, kapsast, paprikat, sibulat...Maitses jube hea.
Täna oli koolis õun lehttaignas, jube hea seegi. Mulle meeldib abiõpetaja olla, kohati on väga lõbus, samas usutavasti saab ministeeriumis rohkem palka..

Kolmapäev, 21.

2009-01-21T13:35:00.003+02:00

Allkirjastasin just töölepingu kolmeks päevaks, raha ei tea palju saab, vist tohutult. Lapsed on väljas kelgutamas, nii on natuke vaba aega. Kelgutama minek oli tubli tükk, eriti D riide saamine. Mis teha, kui tubane harjumus sees, ei saa ju siis välja kehalisse minna. Protest, grotesk. Neiu, 17 (mitte veel) heitis end maha pikali, keeldus pakse pükse jalga panemast, kakub teisedki riided seljast ära ja siis nõuab. Nõuab, et tema saaks sees kehalist teha. No lõpuks armas neiu taltub, muidugi siis, kui ma olin endale mugava poosi leidnud, et raamatut lugema hakata. Eks me siis jalutasime koos kelgumäele. Praegu on vaikus...10 minutit veel.
Eile tegime chilli con carnet, täna tehakse osso buccot. Ela nagu restorani köögipoolel. Endal on leivasupp külmkapis, magusat on vaja, paneb mõtte tööle. Nüüd on seda eriti vaja, kui eksamid läbi. Tahaks saada pehmet leiba taluvõiga, mitte praegu, hiljem. Täna anti koolis pikkapoissi, oli hää. Kuid koguseid peab vähendama, kere on liiga suureks paisunud. Või siis liigutama. Täna kõndisin Karlovast Jaamamõisa, tuli kasuks küll, juuksed lausa läikisid. Nägu polnud ka enam nii ketendav. See on see, kui tahad aknest lahti saada. Millised ohvrid...
Kuid muidu on tore, neiu on kodus, saab hea olla.

2009-01-15T15:31:00.002+02:00

Tänasega on tore semester läbi saanud, viimasel eksamil tuli C. Ainuke asi, mis näri ajab on üks õppejõud, kes arvab, et on jumal. 150st eksamilkäiast kukkus läbi 52! ja mina, kes ma arvasin, et nüüd tuleb hea hinne, sest eksam läks hästi ja kõik muud nõuded täidetud, sain E ja lisaks see, kui palju ma olin selleks eksamiks valmistunud... No on alles hindamine... Kirjutasin talle siis kirja, et põhjendagu ära selline hindamissüsteem, vastust veel pole.
Aga üldiselt on semester olmud edukas - välja arvatud see "kahtlase" E on kõik hinded üle C, tehtud sai 4 4AP suurust ajalooainet, esimest korda on mul pooleks jaanuariks kõik asjad tehtud...eksameid sai võetud võimalikult kiiresti, et maha ei jahtuks (nt. 6-15. oli 5 eksamit), lisaks muule sai ära tehtud ka lõputöö vaatlused...nüüd vaid kirjatöö...
Panen tähele, et viimasel ajal olen palju kooliasjadest rääkinud, kuid praegu ongi see tähtsaks muutunud, samas ei oska üldse midagi kirjuta..aga...
Tänasest olen kaks nädalat ula peal, kuna Elve peab eemal olema, kahju on, kuid eks kõik vajalikud asjad tuleb valmis teha. Nüüd ise talle külla. Peale pikka niisamaolekut jälle üks positiivne asi:)

8. jaanuar 2009

2009-01-08T18:09:00.001+02:00

Palju õnne Kuningas!!!